Maailmaparandajatele meeldivad kohad, kuhu nad saavad oma maailmaparanduslikke ideid ja mõtteid kirja panna, kurta oma rasket elu ja võibolla isegi midagi asjalikku öelda... Ei seda siiski mitte. Pigem ohtralt kirjanduslikke liialdusi ja kunstilisi ilustusi
(muide, kõik kirjavead on taotluslikud)
esmaspäev, detsember 25, 2006
Kas pole armas?
P.S Tänan muretsemast, mul on juba palju parem. Nii et uueks aastaks saledaks programm läks jälle vett vedama...neetud!
pühapäev, detsember 24, 2006
Aga tegelikult on täitsa ok. Oma uude pätmännikostüümi mähkununa, palavikust raske pea toetumas padjale, nii on peaaegu et hea olla. Aga õhk on tihkelt jõulusid täis. Tõsi, valgetest jõuludest võis vaid unistada, aga rohelised jõulud on ka lahedad.
Käisin täna sutus. Jalutasin metsas ja järsku olid kõik aastaajad koos ühes tükis. Kuhu ma ka ei vaadanud, kevad vaatas mulle vastu. Panin silmad kinni ja kuulasin - tuul mühises puulatvades ja see oli kui suvine merekohin. Tõmbasin kopsud õhku täis ja mmmm, milline märja sambla ja seene lõhn - nagu oleks sügis. Ja hinges helises jõulutunne - talv. Mmm, mulle peaaegu et meeldis see kompott.
Sutus on ikka tore.
A nüüd lähen poen voodisse ja magan end terveks, sest ega jõulud pole veel läbi siis minu jaoks ja ma ei taha ometigist sellest jõuluaegsest ülesöömisest ilma jääda
As Rriidepuuühendused saadab jõulutervisi
kolmapäev, detsember 20, 2006
Punamütiskesest ja jõuludest ikka ka!
Mis ma öelda tahtsingi on see, et neil on palju asju.
Ja ma lähen koju.
Ja interntiseeritud maailmast jõululummusesse.
Ei blogi.
Aga soovin teile ilusaid jõule ja olge siis ikka tulbid. Kallistan. Kõiki.
P.S tegelt on punamütsike ju päkapikk suvel - punane müts, väiksemat kasvu, toob nänni!!!
P.P.S pilt pärit siit
teisipäev, detsember 19, 2006
jõulumürgitus
Nagu isegi näete on mind mürgitanud jõulumeeleolu. Ma tavaliselt üritan ikka olla selline eestlaslikult morn ja sünge, nägu peas nagu oleks söönud midagi haput ning jälki. Aga täna... jõulumürgitusest tingitud eufooriline staadium. Selle saavutamiseks tuli küll eluga riskida ja nüüd lonkangi kui sõjaveteran. Minu imelises puukuuris asuvad parimad puud tagumises riidas, esimeses on need kurikuulsad naelastatud lauajupid. Et parimateni küündida tuli esimese riida otsa ronida. Edasi võite juba ise mõelda. Minu eluohtlik kriimustus aga siiki ei morjenda mu meelt. Oo ei! Elagu jõulud! Kallistused teile kõigile.
*dm
esmaspäev, detsember 18, 2006
Hea plaan
Sel aastal loen jõuluvaneale kõikide kingituste eest ühte ja sama luuletust. Äkki ta saab vihjest aru.
pühapäev, detsember 17, 2006
Jõulud ja strip pokker
reede, detsember 15, 2006
Oi ma olen ilus
P.S isegi Viv ütles, et ma näen hea välja :D
P.S kahjuks täna pilti ei saa juurde. ainus pilt tõelisest ilust oleks ehk Mani pilt, aga seda ma ei saa ometi siia panna ju...
neljapäev, detsember 14, 2006
Raamatutest, mu ainsatest seltsilistest...
Eelmine raamat, mida ma lugesin oli ka iseenesest põnev tegevus käis kusagil teises maailmas, kus igal inimesel oli oma daemon - mingi loom, mis oli nagu osa temast - hing või olemus või midagi sarnast. Lastel suutis see elukas oma kuju muuta, aga kui inimene sai täiskasvanuks, siis võttis daemon kindla kuju... Ma hakkasin mõtlema,et kui mul selline oleks, huvitav, mis looma/linnu kujuga ta küll oleks, mis looma ma oma loomuse poolest kõige enam meenutada võiks... ideid?
Aga veel raamatutest - tõin oma Surematu Romaani teise väljatrüki köitja juurest ära. Ilusad!!! Nagu köitjagi ütles - no väljast näevad juba päris raamatu moodi välja - petab täiega ära. Kui lugema hakata, siis peab päris lihtsameelne olema, et laseks end ära petta....irw
kolmapäev, detsember 13, 2006
Tahan maailma kontrollida!
Aga mis veelgi hullem mitu korda on minu blogisse jõutud ka Marise nimega ja see paneb mind juba tõsiselt muretsema...
teisipäev, detsember 12, 2006
Ma olen valitsejanna
You are The Empress
Beauty, happiness, pleasure, success, luxury, dissipation.
The Empress is associated with Venus, the feminine planet, so it represents,
beauty, charm, pleasure, luxury, and delight. You may be good at home
decorating, art or anything to do with making things beautiful.
The Empress is a creator, be it creation of life, of romance, of art or business. While the Magician is the primal spark, the idea made real, and the High Priestess is the one who gives the idea a form, the Empress is the womb where it gestates and grows till it is ready to be born. This is why her symbol is Venus, goddess of beautiful things as well as love. Even so, the Empress is more Demeter, goddess of abundance, then sensual Venus. She is the giver of Earthly gifts, yet at the same time, she can, in anger withhold, as Demeter did when her daughter, Persephone, was kidnapped. In fury and grief, she kept the Earth barren till her child was returned to her.
What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.
Krt, mulle meenus, et ma pidin kodust oma kaardid ära tooma. Pole ammu endale ennustanud. A teate, kohutavalt raske on ennustada inimesele, kes ei usu mind pimesi. Ma ühte sellist tean...igavene sasipea...
Mürgiõuntega päkapikud
Muide, mul käisid kodus ka päkapikud. Hommikul vaatasin aknast välja ja märkasin üllatusega, et minu sussi sees oli šokolaad ja mandariin. Ma vist olen muutunud paremuse poole :D Aga ma olin tõsiselt üllatunud. Üllatus ei takistanud mind päkapikuande konsumeerimast.
Aga mulle päkad meeldivad...seni kuni kommi toovad...niisama piilujad mulle just ülemäära ei meeldi
esmaspäev, detsember 11, 2006
Silme eest läks triibuliseks
A veel lühidalt nädalavahetusest:
- Margus sai ilgelt vanaks, et mitte öelda fossiiliks.
- Saaremaa "vannabi" viikingid ihusid oma noad teravaks ja mõõgad vahedaks.
- Võis näha rohkelt piraate.
- Marisel oli äärmiselt silmatorkav kaaslane.
- mmm ja süüa sai
- ja parimad (loe mina) said isegi magada.
- ja sauna sai... selleks tuli sealt muidugi enne noormehed välja visata
- ja kaelkirjakud muutuvad pimesilimi metsikuiks
- mida vähem silmi üldse, seda metsikumad olid need tegelased seal.
- ja öö arenedes jõudsid nii mõnedki konnprintsi/printsessi staadiumisse ning lasid Manil end hüpitada.
- ja nalja ja naeru
- ja oeh, silme eest võttis lausa triibuliseks
- ja ma kardan, et nii mõnigi pisiasi on unustustehõlma vajunud ja pole kedagi kes mäletaks... Aga mõnda asja ei unusta me iial ja olulistel hetkedel hõõrume nina alla mõningastele tegelastele
* meil käib see asi niimodi, et antakse Pillele või vennaraasule ämber ja lapp kätte ning öeldakse, et ärge te enne tagasi tulge kui auto särab kui säraküünal.
reede, detsember 08, 2006
neljapäev, detsember 07, 2006
Mud Scientist
Aga see mõtlemine on olnud väsitav. Luban, et enam nii ei tee. Omme kui see ettekanne tehtud, siis ei mõtle kohe mitu päeva ühtegi mõtet enam, siis on peas udu ja tuul, tobe naeratus näol, vile suul. Sest olgem ausad. Asjalikkus mulle ikka ei sobi ju.
P.S Pilt pole kül päris teemakohane, aga nii nunnu ja kunagi ei või teada,mis minu mudakatsestest välja koorub...
kolmapäev, detsember 06, 2006
teisipäev, detsember 05, 2006
Olen olnud paha laps.
A tundub, et ma pole isegi kalendri jaoks piisavalt hea laps olnud. Täna ommikul avasin ilusasti aknakese ja oh seda õudust - tühi. No avasin siis paanikas ka kõik ülejäänud luugid - tühi mis tühi. Ainult ühest aknast vaatas kägardatud "draakoni" kommi paber mulle nukralt vastu. Pidin juba Wincenti süüdistama hakkama, kui vaikselt meenus kuidas ma eile järjest luuke lahti õngitsesin üritades välja nuputada kus on šokolaadikommid ja draakoneid vältida. Miks ma küll nii tegin??? Ilmselt leidsin, et olen olnud ikka ilgelt hea laps ja kõik kommid ära teeninud... Aga tegelikult olen paha. Oi-oi kui paha.
esmaspäev, detsember 04, 2006
Mured talveunega
P.S Pilt unisest minust on ühe prussaka tehtud
laupäev, detsember 02, 2006
Ajust veidike
Your Brain is 40% Female, 60% Male |
Tegalikult on mul puldiga aju. Tõsi enamuse ajast on ta selline loogiline ja asjalik. Aga vahel lülitan ma ta välja. Klõps. Ja siis juhivad minu tegevusi kõikvõimalikud aju asendajad. A teate, sellel puldil on ka "power save" nupp, mida ma keskkonnatehnoloogina aktiivselt kasutan. Siis töötab aju säästurežiimil. Võimalikult vähe mõttetööd. Soovitatavalt üldse mitte. Muide, keha töötab mul enamuse ajast energia kokkuhoiu printsiibil...
Ülikool lukku!
Jalutan mina hommikul pea täis mudamõtteid kui järsku peatavad mind kaks relvastatud vormis meest, kellest ühes ma tunnen ära ühe Kermonaatoritest. Küsivad dokumenti. Mis tea arvate, kas mul oli neile midagi näidata? "Ei ole, no minge siis niisama!" Jõuan astuda paar sammu kui keemiahoone ukse ees sama lugu. Ei, mul endiselt pole dokumete.
Veedan siis meeldiva tunnikese mudamaailmas ja kui katsed tehtud üritan keemiahoonest jälle põgeneda. Tjahh, ukse ette on lint tõmmatud. "Oi oi, viimasel hetkel saite välja..." öeldi mulle ja pääsesein taas keelutsooni. Veel paarist lindist üle ronida, mõningatest relvastatud mundrimeestest mööda hiilida ja pääsesingi vaba õhu kätte! Ah vabadus, küll maitsed heaste.
lukustatud ülikoolist võite lugeda nt siit
reede, detsember 01, 2006
säästuprojektist "Kiirnuudlid"
Niipalju siis asjalikkusest.
A hommikuses loengus olin suht ärkvel. See võis tulla sellest, et ma keskendusin oma projektile "Kiirnuudlid". Tegin novmbrikuu aruannet. Ma olen olnud tulbi! Kiitke mind ometi! Kolmandiku võrra võrreldes oktoobriga olin oma kulutusi vähendanud. Nojah, säästuprojekt "Kiirnuudlid" kestab edasi. Tõsi, kahtlen, kas suudan oma tulbiduse trendi jätkata. Detsembri aruandesse kirjutasin juurde ühe kurja kuulutava lahtri - kingitused...
Samas oma pangakontot vaadates tuleb vist veel tulbim olla. Pankrotihaldurid juba irvitavad nurgas...
Mul oleks mingit sissetulekut vaja. Ükspäev mõtlesin loteriiga võita, aga unustasin pileti osta. Ma siis võidan mõni teine päev kui meelde tuleb
kolmapäev, november 29, 2006
Mis siis saab?
Ja mis siis veel saab, kui ma tahan headöödmusi nagu muiste? Ja et keegi tuleks ja teki peale paneks? Ah?
Mis siis saab?Ehh, ma tean küll. Nagu igal õhtul. Poen oma külma voodisse ja räägin iseendale destruktiivsest elevandist ja Kellestki ja Kellestki teisest ja hobiaednikust printsessist ja külmetanud lendsisalikest ja jääkuningannast, kes oma lossi torni tipust pikksilmaga taevast uurib, lootes näha mõnd komeeti või langevat tähte ja vesihobude keerukast elust ja lõputult õnnelikest keskmistest õdedest ja edukatest keskmistest vendadest. Ja täna võibolla räägin veidi valjemini kui tavaliselt, et ka Ufolapsuke kuuleks.
teisipäev, november 28, 2006
Ufolapsuke
A mul on mure. Tal pole nime. Ma ei saa teda ju ufolapsukeseks kutsuda. Andke nõu. Mis nime võiks kanda selline punapeast ufoke. (jaah, ta pole enam nii kiilakas kui eile...näotu endiselt, kuid näha on tärkamas punakaid juuksekesi... ehk mõjub talle minusuguse eeskujuliku inimese nägemine heaste ja ta kasvatab endale näo ka)
esmaspäev, november 27, 2006
Ihtüoloogiline ime!
Minu kaualubatud pilt ihtüoloogilisest imest - lendrändkaladest, kes veel näinud pole. Kaks pilti siin selle pärast, et ülemiselt näete kuidas kalakesed lendavad päikeseloojangus lõunasse. Alumisel vähemõhtul, aga ikka lõunasse.
Tegelikult panin kaks pilti, et te näeksite, tegelikult see latern ikkagi pole nii viltu joonistatud kui ülemiselt aimata võiks. Ja et katused on ikkagi punased.
Ja juhtkala on kuri sellepärast, et ta lõi pea vastu jääd ära. See nüüd valutab. Ja üldse on ta selline pessimistlik toriseja. Aga tal on sellest hoolimata hea süda.
Ja keda huvitab Maariši akt. siis pean teid kurvastama. Ta oli seal lahtise akna vahel, aga just sel hetkel, kui ma joonsitamisega sinnamaale jõudsin helises telefon ja ta läks rääkima teise tuppa.
pühapäev, november 26, 2006
Mudakoogid ja muud suupärased road.
Ja nii ma istusingi seal keemiahoones uhkes üksinduses, kõht korisemas, sülg nirisemas mööda lõuga ja unistasin erinevatest toitudest, mida ma ei saanud endale lubada, sest no tõesti, keemiahoone on seapraadide koha pealt ikka häbematult viletsasti varustatud.
P.S pilt on mu enda joonistatud ja kujutab mind mudakooke küpsetamas. Tegu on väljavõttega minu illustreeritud postpäevikust...mis hakkab vaikselt täis saama. Eitea kas peaks jõuluvanale kirjutama sellel teemal...a mul on postpäevikute suhtes kindlad nõudmised... ei taha tabalukku ega pehmeid ja karvaseid kaasi. Ei taha, et see oleks lõhnastatud. Ja kohe kindlasti ei taha hobuse pilti. Kui peab mõni koduloom olema, siis ükskõik kes, kasvõi siga, peaasi et mitte obune!
laupäev, november 25, 2006
Milleks mulle päkapikud, mul on naaber!
P.S Natuke tsitruselistest - KAK õpilaste andmeil olevat suurim tsitruseline arbuus. Ja banaan olevat nende arvates ka küllaltki tsitruseline... tjahh.
neljapäev, november 23, 2006
Buss, millega ma tulin, ei sõitnud harilikku Kuressaare-Tartu maanteed vaid ilmselt lõikas. Ma küll ei näinud, kust kaudu ta tuli (pime oli), aga ilmselt ta üle mingite põldude sõitis. Mingil muul moel poleks ta saanud nii palju raputada. Ja Pärnus lõikas kah julmalt üle kõnnitee serva.
Kuid kolmest põhjusest, miks ma koju läksin jäid kaks täitmata. Kuhu see kõlbab ma küsin.
esmaspäev, november 20, 2006
Järjekordne musikaalne trauma
P.S Need hobused laulavad ka paremini kui mina (a nad on minu lemmikud aegade algusest saati)
P.P.S aga nüüd lähen kooooojuuuuuuuuuu ja laulan nii valjusti ja valesti kui tahan! Ja eriti valesti! Mõnuga!
pühapäev, november 19, 2006
Emme vaata ämblik!!!
Aga põhjuseks, miks ma sinna tegelikult läksin, olid loomulikult imelised elusad ämblikud. Saate aru, ma kardan ämmelgaid. Peaaegu sama palju kui vihmavarjusid. Aga kuna vihmavarjude näitust tartus pole ja oma vaenlast peab ju tundma, siis läksin ja viskasin pilgu peale (käed peitsin igaks juhuks selja taha, muidu äkki veel pakuvad, et võid mõne linnutapiku kätte võtta - ei aitähh). Imelised Elusad Ämmelgad... Kui elus nad olid, selle kohta mul andmed puudusid, sest mitte üks ka neist ei liigutanud, aga ilusad ja armsad olid nad küll. Nägid sellised pehmed karvased ja natuke mürgised välja... aga muidu imearmsad. Kõige koledam oli see must lesk... Aga üldiselt mina leian, et Eesti ämmelgad (no sellised pikkade koibadega ja paksu tagumikuga (ma ei pea silmas koibikuid, need on peaaegu talutavad)) on kõike koledamad ja ohtlikumad ja vastikumad. Ja salakavalad on nad ka... Te olete hoiatatud.
Pilt pealkirjaga Everybody´s scared o´something on tehtud Imreyin´i poolt
neljapäev, november 16, 2006
Veel üks ilu ohver.
Kõrvaloleval pildil on näha Tirilumpsi tehnikamaailmas - skaibib va siga!
kolmapäev, november 15, 2006
Ikka veel ei saa hakkama...
Ja nagu pildilt näha - ma sain imeliselt hakkama!
näete, pankrotihaldurid ka kohal...irvitavad mu üle
teisipäev, november 14, 2006
Ornito-ihtüologistikast
Minu suurim kunzditeos läbi aegade. Sõnaotseses mõttes suurim. Meeter korda natuke vähem! Igatahes papp läks asja ette! Jah, ei teinud siiski Maariši aktimaali, nagu vahepealne mõte ette nägi. Ma lihtsalt leidsin, et minu tuppa diivani kohale pole see ehk sobivaim. Saate aru, minu tuba on sellistes soojades toonides, valdavalt. See on selleks, et petta ära noh. A kui mul oleks külmast sinise Maariši akt siin, siis see lihtsalt ei sobiks kohalikku värvigammasse kuidagi. Ja seetõttu tuligi teha vastavalt esialgsetele plaanidele pilt Ränd-Lendkalade migratsioonist. (kunagi kui mul mingi ime läbi õnnestub sellest mingi digivaraint saada, siis näitan teilegi. Skännerisse seda juba ei topi...)
Nüüd te küsite, kes on Ränd-Lendkalad.
Need on sellised väikesed tiivulised magevee kalad, kes asustavad meie laiuskraadi järvesid. Nad armastavad vaid väga puhta ja selge veega veekogusid (ja nüüd arvake, miks neid nii vähe näha on). Lend-Rändkaladele meeldib toiduotsingul vette ja veest välja hüpata, sillerdavad veepiisad ümberringi pritsimas. Ja nüüd kujutage ette, kui tuleb talv, siis lööks nad ju oma pea vastu jääd ära ning saaks hirmsa peavalu. Nii juhtubki, et sügise saabudes kogunevad nad suurtesse parvedesse ning asuvad ohtlikule rännakule kaugesse lõunasse, kus nad päikest võtavad, et kevadel naasta ning kohalike siigade ees oma päevitusega edvistada (vähemus kalu, kes lendamist kardavad varustavad end suuremate aspiriini).
Igathes just neid edevkalasid ma joonistasin. Tahtsin pilti seinale ka naelutada, aga näe, ei saanud akkama (no tegelt saaksin küll, sest ma olen ikkagi osav, aga see vajab veidike ettevalmistusi). Igatahes õnnestus mul selle tegevuse käigus naelakarp põrandale kummuli keerata. Mis te arvate, mitu naela mahub kilosesse karpi. Õige vastus - umbestäpseltmiljon. Nagu riisiterad maeivõi. Kusjuures neid tuli ka korjata - Wincent va paharett oli riisi kotti augu närinud. Igatahes tänane õhtu oli sisustatud :D
P.S Illustreeriv materjal pole mitte minu tehtud. See o n kellegi Nathan Smithi looming.
esmaspäev, november 13, 2006
pühapäev, november 12, 2006
laupäev, november 11, 2006
Täis nagu templielevandid...*
... Täna oleme romantilised - no mis sa teed kui armastus peale tuleb (vestlusaineks koerad)
... Nikolai Babbage´il on linnuaju! (teemaks ilmselt midagi ornitoloogilist)
... Kaks kõige olulisemat figuuri ajaloost on Pakri Hansu Jüri Ja Ignatsi Jaak. Kui te neid ei tea, siis ei tea te midagi!
... Keskmise arvutiga saab selle ära teha küll kui võileib kõrvale võtta.
... Kapten teatab (nii muuseas): "aga laev läks põhja ju..."
On kuulda kuidas meeskonnalikmed hinge kinni oiavad.
"Forseliuse oma noh!"
On kuulda kuidas kergendustundega väljahingatud õhk tormituulena üle maa voogab.
... Kass püüdis hiire kinni! Kass on muideks: Metslane.zip (palun ärge ainult unzippige)
... Kurb lugu sellest kuidas minu hiir haledalt öösiti "Mjau" ütleb.
... Veel kurvem lugu sellest kuidas ma lasteaias oma elu parima kustiteose lõin, mida ma pole suutnud iial ületada (a kui nüüüd järele mõelda, siis meenutas see mäestik hirmsasti Mauna Loa CO2 graafikut).
...oh ja siis olid veel voodijutud. Ehk kes kellega maganud on.
Mina isiklikult leidsin, et ma pole Margusega maganud ja Viviani üritasin ma ka maha salata, aga see ei õnnestunud mitte, ses taas tuletati mulle valusalt meelde, minu eksimusi. Vivian isegi olevat Jaanika kõrval maganud (oi hukka läinud noorust). Aga Jaanika Tambeti kõrval polevat maganud, sest risti põrandal ei loe!
Sandra on üldse masendavalt vähe maganud, kuigi Jaanikaga on neil peaaegu suhe juba (mis te arvate, miks ma jaanika maha jätsin - ma ei nõustu jagama nimelt). Kusjuures, mis siin veel Sandrast rääkida! Tema tunnistas üles, et ta ei ärka mitte alati selle kõrval, kelle kõrvale ta magama läheb.
... ja kui lõpuks lauldi Eesti mulda ja südant, jõudis Sandra järeldusele, et ilmselt on ta ikka juba piisavalt purjus.
...ja oi te oleks pidanud nägema jõu ja ilu numbreid veinipudeliga... fantastiline...
... No...pigista see viimane tükk ka minu klaasi!....
* pealkiri on eksitav, tegelikult olime me korralikud, aga need templielevandid on lihtsalt moesõnaks muutunud
** tegelt kuulus selle kokteili koostisesse ka naaskel ja korgitser ja Maariš soovitas isegi haamrit, aga hea, et me teda kuulda ei võtnud....ei tea kuidas kõik siiis veel oleks lõppenud.
kolmapäev, november 08, 2006
esmaspäev, november 06, 2006
No brain no problem!
Huvitav, mitu meetrit omaniku ajumaht on? Ma iga kord imestan.
Aga ta on ka tore, sobib siia komplekti imeliselt...
P.S Illustreeriv materjal meenutab kahtlaselt omanikku, ta ongi sellist nägu....sürr...
Kõik katsed olla usin õppur luhtusid...oh häda!
pühapäev, november 05, 2006
Vestlus Naabriga. Hariv.
Gazebot ei pakkunud kuulata seekord.
Kusjuures me leidsima ka ühe ühise jututeema. Nimelt ei suuda me kumbki mõista, mida need elevandikasvatajatest ülemised naabrid küll teevad, et selline mütsumine pidevalt (ka praegu muide) aset leiab.
Polnudki ühtegi oma naabrit ammu näinud.
Igavaks kippus elu siin urkas.
Omme tuleb omanik...Ei tea, kas ta ka küsib mult, et kas ma talle sisemise ukse võtma ka annan. Eelmisel neljal korral, mis ta siin käinud on, ta just seda küsimust esitanud on (kuigi võtme andsin ma talle juba ammuilma).
neljapäev, november 02, 2006
Keskkonnatehnoloogid tulid kapist välja
kolmapäev, november 01, 2006
esmaspäev, oktoober 30, 2006
Mida ta küll teeb seal???
Ma sain pappi!
Ja palun, te olete lahkelt kutsutud mulle nõu andma, et mis peaks olema hiigelsuurel maalil, mis hakkab rippuma minu diivani kohal???
P.S aga rääkides tormituultest, siis on lausa patt, et mul tuulelohet kaasas polnud kui hulkumas käisin...millised tingimused.
Sellest et ma tahtsin lennutada lohet,
ilm küll oli tuuline, kuid mul ei olnud lohet....
neljapäev, oktoober 26, 2006
Milline on sinu elu muinasjutt?
Nägin mina unes, et Sutu oli muutunud MuinasJ/Sutumaaks, kus iga soovija sai oma elu ja end vahetada mingi muinasjutu vastu. Soovijaid oli palju, pea kogu minu tutvusringkond (ka nt korteriomanik) oli kohal. Muinasjutu valimine oli lihtne. Nt meie kõigi sõber Unistaja muutis end lihtsalt ja valutult printsiks, suudles konna, kes muutus küllaltki nägusaks printsessiks ja nad näisid mõlemad oma uue eluga suhteliselt rahul olevat.
Ühe põõsa all nägin hästi palju konnasid ning mõtlesin ohates: "Milline raiskamine!!! Nii palju printse!" Aga mul endal oli oma muinasjutt juba valitud, nii et need printsid pidid ootama jääma kedagi teist.
A mul tekkis (suure ringi) küsimus. Kui oleks võimalik ükskõik milline muinasjutt võtta ning sealt ükskõik milliseks tegelaseks hakkata. Kelleks hakkaks sina?
See on täiesti ebaaus
Beam me up, Scotty!
Muide, kas teadsite, et sellist kurikuulsat lauset nagu: "Beam me up, Scotty!" pole tegelikult üheski Star Treki osas iial öeldud!
P.S vabandust, et teid eile Triinu juures eksitasin, Ikka 26.102005 oli see tähelepanuväärne päev, mitte 25.20.2005. Minu viga. Hakkan vist vanaks jääma, mälu nõrgeneb. Varsti hakkan juba Margust mõistma...
teisipäev, oktoober 24, 2006
Ei saa mitte vaiki olla?
Selleks korraks päästetud
esmaspäev, oktoober 23, 2006
nukker/ilus
ilusad jah!
P.S Pilt on modifitseeritud sellise noore soome kunstniku tööst: Pesare
pühapäev, oktoober 22, 2006
Müstifikatsioon minu oma toas!
Mida see veel tähendama pidi???
laupäev, oktoober 21, 2006
neljapäev, oktoober 19, 2006
Minu muinasjutuline elu
Täna käisin ja ostsin apteegi tühjaks. Täiesti tühjaks. Mitte, et mul kõiki ravumeid tarvis läheks, aga hei, vaadates kuidas erinevad hädad mind järjest tabavad, siis ega kaugel see aeg pole ka.
ja pool liitrit jäätist kurguravumiks ostsin ka!
A nüüd vahetan oma muinasjutu Okasroosikese vastu. Poen teki alla ja magan seni kuni mõni prints mu üles leiab... See võib keeruliseks osutuda, meie maja eesuks on katki
kolmapäev, oktoober 18, 2006
Mulle ei meeldi mõtlemise mängud. Hea, et male selline pole
A kui meie seltsis oleks viibinud mõtetelugeja, siis oleks tema lugenud järgmist:
Viviani kord käia
"Nii, kui mina käin etturiga sinna, siis võtab tema oma etturiga minu oma. Kui mina käin ratsuga siia, siis tuleb tema odaga, aga ta ei ründa, sest näeb, et ratsu on minu lipu kaitse all, aga ta võib odaga hoopis minu oda ähvardada, kes kindlustab minu teist ratsut, aga sellega jätaks ta oma kuninga kaitseta. Samas aga kui ma käiks ratsuga hoopis sinna, siis saaks ma järgmisel korral ta vankri ära võtta, kui ta just odat kaitseks ei liiguta. Aga kui ma käiks selle sinna, siis käiks tema selle sinna, mina selle sinna ja siis selle sinna.... jne"
Pille kord käia:
"Dumm-didi-dumm, dumm-didi-dumm. Vähemalt kuningal on kaitse peal. dumm-didi-dumm-didi-didi-didi-duu. Oi, näe, hopa! Mis passib siin? Kas tal pole midagist targemat teha? Dudeliduu ja didelidaa. Miks siin nii palju nuppe on, ma ei suuda valida. dumm-didi-dumm-dumm-didi-dumm. Võtaks veel veini. Dumm. Dumm. Dumm. Ah, ma ei viitsi enam mõelda, käiks näiteks selle etturi, näiteks... no näiteks siia!"
Viviani kord:
"Möh? Miks ta nii tegi? Miks? Miks? Miks? Aa, kui ta järgmisel korral oda siia liigutab ja seejärel ratsuga käib, siis hakkab ta kuningat ähvardama. Aga selle vältimiseks peaks ma selle etturi siia käima ja siis selle siia ja siis ta käib sinna, mina sinna tema siia. Või siis käiks mina selle siia, selle sinna ja selle siia... jne"
Ja ikka ja jälle sama nali. Ja noh see mõtlemine ju väsitab eks. ja siis ühel hetkel astub Vivian arvestades kõiki minu vankri ja hopa ja lipu teoreetilisi laastamistöid, kuningaga ühe sammu, mina liigutan hämmingus lippu ja selle asemel, et hõisata võidukalt "šahh-matt", mömisen vaid "Möhh? Matt?"
Motion sickness
teisipäev, oktoober 17, 2006
Või võtaks hoopis toateenija???
Nii on öelnud üks väike laps. See polnud küll mina, aga ma nõustun temaga täielikult. Karjuv ebaõiglus. Ja kes üldse käib siin minu tuba segamini ajamas??? Ah? Ah? Ah?
Mutukad?
Mina ise kuutõbisena?
Wincent von Worstivaras?
No viimane kindlasti mitte. Ta on mul puhutsemaan. Ommikul ärkasin mina selle peale, et prügikastist tuli ikka kohutavat krabistamist ja kolistamist. Võtsin seda kui vihjet ja viisin prügi välja (enne veel nägin kuidas Wincent kõiki kõrgus/kaugus/kestvushüppajaid kadedaks tegeva hüppega prügikastist välja tormas ning kibekiirelt ahju taha vudis).
Kuutõbisena pole ma ka midagi eriti märkimisväärset teinud viimasel ajal. Ainult natuke jalutanud ja veidraid unenägusid näinud.
Mutukad? Mutukad!
Aga ma pole kunagi varem vist nii korras korteris elanud. Mitte, et ma märkimisväärselt rohkem koristaks, aga mul on lihtsalt nii suure ruumi peale piisavalt vähe asju, et neid on palju kergem korras oida. Ja uskuge või mitte, selline mõistlik kord (võid lugeda ka mõistlik segadus) mulle meeldib.
A ma lähen nüüd jälle koristama tagasi.
Pilt
esmaspäev, oktoober 16, 2006
Kas lõpuks tekib kodutunne?
A teate mis. Nad tulevad tagasi! Juba mitu päeva olen kahtlustanud, et midagi on teoksil! Kahtlased räpased jäljed pliidil, kui mina pole isegi mitte mõelnud söögitegemise peale. Minu ilusasti riiulile ritta seatud kastanimunad on mööda tuba laiali veeretatud. Asjad kaovad iseenesest ja ilmuvad välja ennekuulmatutes kohtades. Siin ei saa kahtluski olla - pisimutukad naasevad minu juurde. Ja kuigi nad võivad olla uskumatult tüütud, kiuslikud, lihtsalt lollid, armsalt naiivsed, segadusttekitavad, kaosekülvajad, kiuslikud väikesed paharetid, siis ikkagi ma rõõmustan nende tagasi saabumise üle. Korter ilma nendeta pole lihtsalt kodu. No ei teki kodutunnet*! Kahju ainult, et nõudepesupäkapikud ei tule. Nad olid mu suured lemmikud. A ehk õnnestub nad vähemalt küllagi kutsuda, kui normaalne mutukafauna on taastunud siin korteris.
Selle rõõmsa tõsiasja avastamise tulemusel lugesin algusest peale läbi oma sõbra Sooda mutukateemalised sissekanded. Ahh, milline nostalgia!
*Muide ma mõtlesin välja ka teise põhjuse, miks mul selles urkas pole kodutunnet. Lihtne. Ma lihtsalt ei mõtle sellest kui kodust vaid kui ajutisest elupaigast (a sellisest urkast teistmoodi mõelda oleks masendav ja tervist kahjustav. Koduks ei valiks ma midagi sellist iial. Tänan pakkumast)
laupäev, oktoober 14, 2006
Hakkan postituviks! 0,5kp täis!!!
Pool kiloposti valmis kirjutada! Peate minuga nõustuma, et olen ikka masendavalt produktiivne postitaja.
Alustaks oma väikeset üle keskmise koledast pruunist postkastist, mis koridoris seisab ja mida ma iga päev kohusetundlikult kontrollin. Aga keegi ei kirjuta mulle :(. Postkast on koguaeg tühi. Varsti hakkan Muhvi kombel iseendale kirju kirjutama. Mulle nii meeldib kirju saada, aga no ei kirjutata lihtsalt. Kirjutage. Kirjutage! KIRJUTAGE!!! Ei virise. Kirjtuage! (Jõe 1-4, Tartu 50104)
Teiseks mõtlesin, et ma peaks hakkama postituviks. Vaadake, minul on selline veider sisseehitatud kompass, mis ei näita mitte põhja poole vaid minu kodule. Tänu sellele õnnestus mul ilmselt ka eile Mani juurest koju jõuda. See noormees oli nimelt kolinud kuhugi. Minu meelest oli aadress u selline: pärapõrgust 6 km edasi. Ja noh, meie käisime seal, et toanurka natuke soola puistata ja leiba pudistada. Ja vaiba peale rummi ja cocat kallata.
Vahel läks veidike vaibast mööda ja seetõttu saabus millalgi hetk, mil kontrolltuli süttis ja tehishääl luges lindilt ette: "neiu Pille, kui te üldse tahate koju jõuda, siis on praegu tagumine aeg minema hakata." Mina tahtsin. Aga ma valisin huvitava tee kojuminekuks. Ilmselt kõige otsema, aga ma ise seda teadlikult ei valinud, sest kui ma minema hakkasin, siis ilmselt viimane asjalik mõte oli, et lähen tuldud teed mööda tagasi, kuna ma tean kindlalt kus see läheb. Aga hetkel, mil ma uksest välja astusin, puhus värske tuulevine minu peast viimasegi asjaliku mõtte ja ilmselgelt hakkasin ma minema mingi 90 kraadi teises suunas kui evakuatsiooniplaan ette nägi. Ma ei mäleta ühtegi teadlikku valikut. Mäletan ainult ühte hetke, mil ma olin kusagil ja ma teadvustasin endale, et mul pole õrna aimugi kus see kusagil on või kuhu poole läheb tee, mida mööda ma enesekindlalt sammusin. A no ma ei seganud vahele ja jätkasin liikumist teadmata suunas.
Ja koju jõudsin. Alati jõuan. Nagu postituvidki. Ja kuna on päevakorras teema endale uus tööots muretseda, siis plaaningi postituviks hakata. Ainult lendamine ongi vaja veel ära õppida! Ja minu kätes on see ju käkitegu.
P.S Otsustasin hakata korralikumaks ja mitte juua enam nii palju. See siin pole muidugi mingi lubadus, lihtsalt soovitus iseendale.
reede, oktoober 13, 2006
Rong. Rong? Mis krdi Rong????
Pilt
neljapäev, oktoober 12, 2006
Vana, kuri ja kortsus - jep, see olengi mina...
Terve tänase õhtu olen siis tigeda näoga peeglit põrnitsenud ja ürtanud seda, mida näen ka paberile saada. Pmt ei tohiks see ju raske olla. A näe, tuleb välja, et on. Ja modell va sindrinahk ei püsinud ka paigal, koguaeg rahmeldas ringi. Nii ei saa ju töötada.
Lõpuks vihastasin nii korralikult enda küündimatuse peale, et tunnistasin pildi valminuks. Kui te selle pildi järgi mind otsiksite, siis ilmselt otsiksite te mind väga kaua. A te ei saa seda teha, sest pabermaterjal on tulehakatisena mul väga hinnas (kui ma peaks kunagi tegema teise ahjukütmiskatse).
P.S Niimoodi ennast peeglist uurides avastasin kulmude vahelt tüüpilise naisterahva vertikaalkortsu. Kas ma siis tõesti olen kogu aeg nii kuri? Ah? Ah? Ah?
P.P.S Lisan siia väikese illustreeriva materjali, et näeksite, kuidas ma kunstiliselt arenenud olen. Ehk siis autoportreed läbi aegade. Esimesel pildil on u 6 aastase noore kunstihuvilise pilt. Helge ja rõõmsameelne. Järgmine aste on u 12 a Pille pilt, kes kasutab kavalust ja peidab igal pildil käed selja taha, sest neid ei oska ta kuidagi joonistada. Kolmandal pildil on siis minu tänane saavutus. Näete märkimisväärset arngut? Mina mitte.
*ma tean ühte veel kriitilisemat
kolmapäev, oktoober 11, 2006
Imekombel elus!
Muide, täna panin oma uue katse püsti (kunagi kirjutan sellest pikemalt, see on ullu moodi põnev). Sellega kaasnes lõbus kohtumine Kaleviga mudamägedel, põnevad 4 tundi gaasiballooni vahtimist ning vaatamine, kuidas igavus labori lakke kondenseerub ning siis vaikselt nagu kaamelitatt alla venima hakkab...
*põhjus on lihtne. Kui ma olen üksi, siis ma olen enamasti vait (kui ma just ei laula), aga kui ma olen vait, siis ma mõtlen. Alguses on huvitavad mõtted. Ilusad. Aga siis mõtlen ma üle. Hakkan igasugu jaburusi ja destruktiivseid mõtteid mõlgutama. Kui ma olen koos sõpradega, siis ma kohe kindlasti vait ei ole. Kaugel sellest. Kahte asja ma korraga teha ei saa. Kui ma räägin, siis ma ei mõtle ju ometi :D ja nii ei saa ma midagi tobedat oma peas välja haududa. Minu enda mõtted on minu suurimad vaenlased. Ma kardan, et isegi minu igavus on suurelt sellest ülemõtlemisest tingitud.... Aga igavus on minu kohutavaim vaenlane...
esmaspäev, oktoober 09, 2006
Suitsutatud Pille. Delikatess kas teate!
Igatahes kui te märkate, et ma pole mingi 3 päeva järjest kirjutanud, siis tulge vaadake, ega ma vingumürgitusse surnud ole.
Käisin vaatasin uuesti oma puude tagavarad üle. No poole talveni nendest küll ei piisa (nagu mulle entusiastlikult öeldi). Samas kui ma ahju kütmist ära ei õpi, siis jätkub neid seniks kuni üleilmse globaalse soojenemise tõttu ahjud moest välja lähevad....
P.S a ma ei ütle midagi... suitsust hoolimata, on äärmiselt mõnus kuulata kuidas ahjus puud praksuvad ja tuli mühiseb...
P.P.S ilusad hõõguvpunased naelad on sulatusahjus....
pilt
pühapäev, oktoober 08, 2006
Tõbised köögiviljad
A uskuge või mitte, täitsa mõnus on siin. Istun ja kuulan oma uutest kõlaritest tirilumpsisegust mõnusat muusikat (suur tänu lahkele kõlariloovutajale, kuulutusest oli kasu. Keegi autot ei taha ära anda?*), soendan varbaid mõtlen ilusaid mõtteid ja üldse ei jonni, vaatan ühte väikest lillekest ja mõtlen, et elukas on ju ikkagi kõikidest köögiviljadest hoolimata täitsa kenake. Ja see, et mul eilsest bowlingust diagonaalselt pooled lihased valusad on, ei muuda asja üldse kehvemaks. Varsti lähen aga poen voodisse sooja teki alla (tõsi, ma tean ka soojemaid, aga neid mul täna käepärast kahjuks pole), võtan Tirilumpsi kaissu ja loodan vaadata vähemalt sama ilusaid unesid kui eilse lühikese kvaliteetune käigus sai nähtud.
* Ma loodan, et kunagi keegi ikka märkab seda ja kingib mulle ilusa auto. Niikuinii on selliseid hulgi, kellel auto toanurgas täiesti kasutult seisab, samas kui minu puhul seisaks ta akan all, et kui mul peaks tekkima idee kuhugi sõita, siis ma hüppaks sadulasse ja kihutaks kohale.
P.S Pilt on pärit vot selliselt noorelt Poola kunstnikult: Muka. Täitsa uvitavad pildid tal.
Koperdasin muinasjutu otsa!
P.S Pilt Hansust ja Gretekesest metsas on tehtud TinyPiloti poolt.