Kolmapäev, aprill 30, 2008

Inimeste elu igav...

Ehh, taas kord on aeg oma tolmunud luud kapist välja otsida (minu aerodünaamiline hari jäi kahjuks Taaralinna) ning kõrvad tuule käes laperdamas Bloksbergi mäe poole tuhiseda.

Homme saab muidugi olema hirmus päev juukseharjaga. Ärge nüüd ometi arvake, et ma sellega ka lennata üritaks. Ei, kaugel sellest. Sellega üritan ma oma tuulest sasitud kiharaid jälle eeskujulikuks ametnikusoenguks harjata.

Seetõttu ongi 1. mai vaba päev, et kõik bloksbergitajad saaks end taas korda seada. Ninad tuhast puhtaks pühkida ja asjalik nägu pähe teha.

Teisipäev, aprill 29, 2008

Lubatud pildid elust enesest

Esimesel pildil võite näha Pillet kiva pildumas. Arvate, et liialdan kivi suurusega? Ahah, tähendab, alahindate minu jõudu!!! Nojah, olgem ausad, võibolla see linnuke seal kivi otsas on tõesti väike liialdus, aga muidu... Elust maha joonistatud.
Järgnev pilt on pisut ulmelisem. Siin on kujutatud Pillet klassikalises riisumispoosis nr 1. Ulmeline sellepärast, et mina ma riisusin nii et muld lendas ja ma tegelt ei teagi kuidas riisumispoos nr 1 välja näeb.
tahtsin joonistada siia ka pilti sellest kuidas ma klassikalise liduva sea märklaua pihta täpsust lasen, aga see siga lidus koguaeg eest ära ja õun, mis pidi ta pealael olema, selle sõi ta ka ära. Amps.

Tuleb neiu ühelt poolt, kivi käes...

Jaa, selline vaatepilt võis nädalivahetusel täitsa reaalseks osutuda kui taipasite õigele poole vaadata. Mina tassisin nimelt iidsete hiidude kombel raskeid kive ja pildusin neid igas ilmakaares. Lammutasin. Destruktiivsed tööd on mulle ikka südamelähedased olnud. No nagu see igakevadine riisumine ja röövimine ja põletaminegi. Sai selgi aastal nina tahmaseks tehtud ja riisutud nii et siidikäpad rakkus.
Tööst vabal ajal lasime vibu. Mina Robin Hood, Wilhem Tell ja Aiäm Sorri ühes isiksuses hiilgasin muidugi oma erilise täpsuse ja suurepärase vibukäsisemise oskusega. Ja väikest viisi võib mind isegi võluriks nimetada. Kujutage ette ühe täpselt puusse sihitud lasuga õnnestus mul ühest noolest lausa kolm teha. Tehke järgi! Aga märklauad olid meil see-eest üle prahi. ise joonistasin. Lisaks klassikalisele liduvale seale saab meie viburajal küttida ka metsikut merekoletist ja õelat türann-draakonit. Merekoletis tuleb tunnistada on küll üpriski auklikuks kulunud juba, aga veel liigutab jõuetult oma kombitsaid, nii et roheline lima lendab loendamatutest noolehaavadest.
Peale kolme päeva riisumist, röövimist, lõhkumist, laamendamist ja vibureerimist on muidugi viimen kui jõuraas minu kätest kadunud nii et arvutiklahvidele vajutamine nõuab minult väljakannatamatut piina. Käel laiutab ilmatum sini-kolla-rohlekas.

P.S Õhtul panen illustratiivse osa ka juurde. Neile kes ei viitsi lugeda pikka teksti.

Neljapäev, aprill 24, 2008

Mõtlevast pirnipuust läpakakott

Minu läpakakott on kuri.
No tõsiselt täitsa õel, salakaval ja lausa pahatahtlik.
Lösutab teine enamasti laisalt laua all ja teeskleb, et on pai ja taltsas. Ja oi ta on osav näitleja, mind igastahes petab ära. Ja siis kui mina ohtu aimamata sirutan käe, et kotist mõnda vajalikku paberit või paaniliselt helisevat telefontšikut võtta, vot siis tuleb tema õige pale ja must südametunnistus välja. Ilma igasuguste südametunnistuspiinadeta lööb ta oma teravad hambad minu õrna ametnikukätte ja kohe tükk välja. Aia, ma ütlen! Iseenesest muidugi hea. Ei pea endale kurja koera muretsemagi, võin väravale naelutada sildi: Ettevaatust kuri kott!

Kolmapäev, aprill 23, 2008

Karusmaasikas

Ma ikka mõtlen, et kes on need inimesed, kes teevad maasikamaitselisi/lõhnalisi asju. On nad kunagi üldse maasikaid maitsnud? Kahtlen. Ostsin eile väidetavalt maasikamaitselist vett. No puhtalt huvi pärast. Rohkem ei osta. Oopis tikrimaitselist vett ostan. Vot see on hea! Nagu päris suvi. Selline suur pehme kollakas magus tikker.

Haaa

mind tabas praegast täielik selgusehetk. Jagan ehk teiegagi. Teate, miks selline mõnus küps tikker meenutab suve. No vaadake ise. Näete mingit sarnasust?

Teisipäev, aprill 22, 2008

pst!

... kes on Mpsi välja vahetanud??? Muidu nagu Mps ikka, aga hääl on tal võõras....
Ma kahtlustan vandenõud ja õelat kaksikvenda. Aint ma pole veel aru saanud kumb see õelam oli, kas eelmine või uus Mps...

Ristirahvas ärgake!

Nädalavahetusel tegin Eestimaale siuhvilksti ringi peale. Oleks ehk teisegi teinud, aga jäime pisut kauemaks lõunavabariikidesse pidama. Neil seal on väikesed armsad traktorid ja suur suvi...
Kirjutaks sellest turistilõksust pikemalt, aga mul lihtsalt pole sõnu.
Tundub, et oma suure grafomaanlusega olen oma sõnadelimiidi täis kirjutanud ja nüüd kraabin viimaseid vabu sõnu koku, et teile teada anda, et ma ikka hingitsen siin.

Neljapäev, aprill 17, 2008

Täna peatun Viljandis. Esialgne plaan oli tulla ja herr Paadimehega järvel paar kiiremat tiiru teha, aga kus sa sellega, töö vajab tegemist ja nii juhtuski, et Viljandi Paadimees tegi mulle kõva maamaksuprogrammi koolituse. See kestis tubli poolteist tundi, ülejäänu aja olen linnas ringi laianud. Nüüd peaks minema ja proovima seda kurikuulsat Viljandi Vinget Ampsu.... Kõht juba koriseb vaikselt....

Kolmapäev, aprill 16, 2008

Kuidas läheb?

Kui töö ja kool kõrvale jätta, siis läheb lihtsalt suurepäraselt!
Kahju et koolist ja tööst palju üle ei jää...

Teisipäev, aprill 15, 2008

Pille kus on sinu vasak kõrv?

Lubatud pilt minu harilikust töölauast:

Jah, kui mind jälle kohtate võite imestada, et mis mul ometi viga on, vasak kõrv ju puhta ära kulunud. See on sellest, et viimase töönädala jooksul ei õnnestunud mul telefoni kõrvast peaaegu eemaldadagi. Iga hetke tagant helises see ja torust kostus reibas hääl: "Ma helistan siit Muhumaalt, mul on maamaksuga seoses küsimusi..." Lõpuks kinnitasin telefoni kummipaelaga kõrva külge. Pilver Ükskõrv.

Näete neid roose seal lauanurgal. Mulle kingiti. Mul on tekkinud kahtlus, et need on kunstroosid, nad nimelt keelduvad ära närtsimast... Või on see mingi Muhu müsteeriline lillesort...

A need paberikuhjad mu laual polegi nii suur kunstiline liialdus kui võiks arvata...

P.S Pildil klikates peaks seda tiba suuremalt nägema.

Esmaspäev, aprill 14, 2008

vabandused

Ah, et miks mu blogisissekanded on viimasel ajal jäänud nii lühikeseks, harvaks ja illustratsioonide vaeseks? Põhjus on lihtne, pole aega lihtsalt. A ma luban, et joonistan teile homseks pildi, mis kirjeldab täpselt seda, millised näevad välja minu tööpäevad... No et te mõistaks mind, mitte ei mõistaks mind hukka.

Laupäev, aprill 12, 2008

Mulle palju õnne!

Mul on täna sünnipäev. lähen varsti traditsioonilisele sünnipäevapiknikule.
Palju õnne mulle!!! Kui vanaks ma siis saan? ei tea. Telefon väitis, et taas 26... Mine sa tea võibolla ongi nii!

Neljapäev, aprill 10, 2008

Tere tulemast taas Mudamaailma

Mul hakkab vaikselt lõputöö paanika tekkima. Tänane PHD koomusk kirjeldab imeliselt minu suhtulst oma juhendajaga. Ja täna ujus mu postkasti teade minu enda juhendatavaga seoses, kelle ma olin muuseas täiesti ära unustanud. Ma nõustusin tema juhendajaks hakkama üldse ainult tingimusel, et ma teda reaalselt juhendama ei pea. Ja tema kiituseks võib öelda ka, et ta pole mind rohkem tülitanud. Nüüd siis ilmus teade, et millal on töö esitamise tähtaeg (enda oma ma ei tea), ning seal juures peab olema ka lõputöö juhendaja arvamus. Nojaa. Jama on selles, et ma pole oma juhendatavat rohkem näinud kui see üks kord. Ja ma ei tea ta kontaktandmeid. Kirjast sain vähemalt nime teada. Nüüd lähen vaatan, kas selline tegelane Orkutis on ja äkki ta ei varja oma kontaktandmeid. Vastasel juhul....

Link koomuskile

P.S Orkutis on ta olemas, aga juhuslikult ei avalda kontakte... Kirjutan skräpi?

Teisipäev, aprill 08, 2008

Ämbrid

Kihutasin täna läbi kõik ämbripoed Kuressaares, et leida ühte sinist ja ühte kollast ämbrit. Kollaseid ämbreid oli häbematult vähe. Ja kui oli kollaseid, siis siniste asemel olid lillad. Või maksid nad hingehinda... Aga mina ei tahaks ämbri eest rohkem kui ämbrihinda maksta.
Aga lõpuks ma siiski leidsin. Haa!

Ah, et miks mulle ämbreid?
Et ikka oleks kuhu astuda.

P.S Teksad ostsin kah. Ei tea kas minu selle aasta uueaasta lubadustes oli ka tavapärane lubadus uued teksad endale osta...

Esmaspäev, aprill 07, 2008

õun <-> komm

Teate, mis on hea? Mul on antud hetkel piiramatud õunatagavarad sahvris. Ja piiramatud kommitagavarad peidikus. Kas keegi tahab teha panuseid kummad saavad enne otsa ja kui kiiresti muutuvad piiramatud tagavarad piiratud tagavaradeks?
Vihjeks niipalju, et ma olen võimeline sööma müsteerilistes kogustes õunu (komme ka). Kommide söömine on mul rangelt piiratud... Aga siin korteris luusib ringi veel üks, kes õuntest külmalt mööda jalutab, aga kommikausist jalutab väga soojalt mööda, nii et pärast on hunnik jupp maad väiksemaks sulanud. Šokolaadi kommid ikkagi ju

Pühapäev, aprill 06, 2008

Elu on magus kui suhkrusai...

Vaata ette! Sinu häbematult kallites saiades peaks olema rohkem kaneeli!” oli tondikäsi suurte tähtedega preili Soku seinale kirjutanud.
Mind selline ähvardus õnneks ei oota. Ma tahaks näha inimest kes arvab, et minu kukelustes oleks liiga vähe kaneeli. Ja kohe kindlasti pole seal vähe suhkrut... Nii et kui siiin käis jutt suhkrusaiapeaost, siis sellised magusad saiad oleks hästi sinna sobinud. Edasised vastuvõtud peaks minema rohkem nagu soolaleiva nime alla, aga noh.... Nii et kuulutan välja, neile kes külla tulevad pakun kukelusi.

Laupäev, aprill 05, 2008

Aga mina sõitsin eile esimest korda elus mootorrattaga. Või nojah. Peaaegu. Ma nimelt sõitsin mootorratta külgkastis. Ja teate kuhu ma nii kihutasin? Kalale! Mina olin muidugi rohkem ilupärast kaasas, no et kalu kohale meelitada. Peibutis noh. Tahtsin päris ehtsatest rannakaluritest kah pilti teha. Aga fotoaparaat ainult piiksus parastavalt minu peale...

A üldiselt naudin seda, et ei pea tööl olema. Puhkan mängin ja kirjutan lõputööd. Oh õnne.

Neljapäev, aprill 03, 2008

Läksin libedale teele

Nagu juba pealkirjast lugeda võib läksin täna libedale teele. Lisaks sellele sõitsin vastu praami, käisin üle katuse, kihutasin põdrale otsa ning üks oranži vestiga jahimees leidis kah oma õnnetu lõpu. Päris tegus päev või mis?

A sellist autosõiduõpetajat pole ma küll enne näinud nagu see seal oli. Rääkis sõbralikult ja rahulikult ja vaikselt... nagu vestaks lapsele unejuttu. Ei karjunud ega sõimanudki. Uskumatu.

Kolmapäev, aprill 02, 2008

Vaatasin just "Top Geari". Omme lähen teen pärnus täpselt samamoodi :D

Teisipäev, aprill 01, 2008

Killukesi eraelust

Täna käisime romantikamõttes tammil punast päikeseloojangut vaatamas. Nujah vähemalt mina arvasin, et romantika mõttes. Tegelt võeti mind kaasa, sest ma olen tugev saare naine ja jaksan varustust vedada. Et ma väga ei jonniks anti mulle vana fotokas kätte ja lubati sellega klõpsutada.

P.S Arvake kelle automobiil on terve Ida-Saaremaa ja Muhu arvestuses kõikse mudasem?

P.P.S Et ekslikke arvamusi vähendada - mina ei ole selle punase päikeseloojangupildi autor.