esmaspäev, detsember 30, 2013

Väikesed abijõud

Tõruke on juba suur poiss. Majapidamistöödes paneb ka käe külge. Näiteks täna võttis masinast pesu välja. Pani ilusasti pesukaussi ja puha. Ilmselt oleks kuivama ka pannud, aga ta pisut jupats veel, ei ulatu hästi. See-eest andis ta protsessilu väikese lisapanuse. Kui puhas valge pesu oli kausis, tõi ta kõige peale veel Mpsi mudased töösaapad.
Paar päeva tagasi jälle pesi elutoa ukse aknad ära. Seebiga.
Rääkimata siis prügi sorteerimisest. Ta ei jõua ära oodata, et piimapakk tühjaks saaks (vahel aitab pisut kaasa), et saaks selle pakendiprügikasti panna. Vahel läheb lausa koos kannuga.
Ma usun, et suveks on ta nii osav küll, et võime ta maja ehitama lasta küll ning ise võrkkiiges vedeledes jälgida kuidas loss kerkib. Täpsi tuleb veel pisut koolitada, hetkel ta vaid naeratab kelmikalt keel hammaste vahel. Või noh, hambaid tal pole

laupäev, detsember 28, 2013

Jõulud läbi, aeg kolida

Jõulud on siis selleks korraks läbi. Ongi hea, sest kui need oleks veidike veel kestnud, siis peaksime endale suuremat elamist otsima hakkama. Kindlasti peaks sedal olema ka suuremad uksed, sest peale kolme jõulupidu ja veel paari peokest hakkab vööümbermõõt jõuluvanalikult ümaraks muutuma. Nii võib tekkida mulje, et ma olen jälle rase. Ei ole. Puhtalt verivorsti ja piparkoogi töö.
Uues majas peaks olema ka paar tuba kuhu panna kõik need kingitused! Lugesime Mpsiga kokku, et tegime jõuluajal kahepeale umbes 30 pakki. Arv ei pruugi päris täpne olla, kuna lugemine läks segamini. Samas vastu saime ka terve hunniku. Enamus neist läksid küll meie pere pisipaharettidele (või kui kingituste hulka vaadata, siis eriti headele lastele), aga eks meilegi pudenes midagi.
Mina isiklikult olen väga õnnelik oma mälestuste laeka üle (mille ma küll ise välja valisin, aga see ei tähenda midagi). Laeka eesmärgiks on pakkuda viisakat peavarju vanadele armastuskirjadele, tulevastele emadepäevakaartidele ja laste joonistustele ning muule mälestuskraamile, mida ära visata ei raatsi, kuid mis muidu vedeleks sahtlipõhjas või kapi otsas ja koguks seal vaid tolmu. Nüüd saavad nad kõik ilusasti kirstu pakitud, et siis kord aasta või kahe tagant välja võtta ja nostalgitsema kukkuda.

pühapäev, detsember 22, 2013

Vahemerehõnguline jõulupidu nr 1

Jõulud said sel aastal Kreekapärase avapaugu. Taas sai harjumuspäraselt erakorraliselt hästi süüa. Kalkun esitas küll väikese väljakutse, et selle viisakalt söödud saaks, kuid hakkama sain. Suppi kiitis isegi Mps ja no lihapallidest ei tasu rääkidagi. Või noh, tasub küll, aga fakt on see, et kui ikka pole ette nähtud silmarõõmu leida või lotovõitu saada, siis võid süüa kasvõi kümme lihapalli ja ikka on tulemus null. Aga ma lohutan end sellega, et mida rohkem ma lihapalle vohmisin, seda enam suurenes teistel tõenäosus saada õnnelikuks (või noh, need kes tuumapohmellipalli said, vist väga õnnelikuks ei saa). Aga teate vanasõna, et kellel ei vea lihapallimängus, see võib koogi seest raha leida. Ja mina leidsin! Rikkus tuli majja ja õnn õuele.
Kingitustega läks ka hästi. Kuigi keegi minu kingitusi ei tahtnud, siis lõpuks olid viimased sunnitud need ikka endale võtma ja ehk väga valjusti ei nuta. Mina jäin igatahes rahule. Eriti maitsvad oli see kingitus, mille Saarlanna mulle edasi kinkis. Tõenäoliselt vaatas, et ma olen nii kõhnaks jäänud ja nägu nagu kitsejälg.
Ja sauna sai ka. Enne jõule vaja ju mustus lahti sulatada.
Tegelikult oli väga tore üle pika aja sõpru näha ja juttu vesta. No lihtsalt ei saa mainimata jätta, et meil on nii tore ja armas ja hea seltskond. Aitäh, et mul olemas olete!

P.S Sõitsime mitu korda üle ülemiste ristmiku ja läbi tunneli, aga ülemistevanakest ei näinud kusagil. Juu teeb haltuurakorras jõuluvanakest mõnes kaubanduskeskuses. Nendesse ei tasu enne jõule minna, sest seal on hullumaja. Ja minu niigi nõrk närvikava võib saada veelgi enam kahjustatud.

kolmapäev, detsember 18, 2013

Lokid ja lakid

Nii, meie pere preilid ja provvad lähevad nüüd lokke juustesse keerama ning musisuid pähe joonistama, sest meie Täpsiga läheme täna kontserdile. Eks mul väike hirm ole, et kas Täps on ikka aru saanud, et kontserdil kuulatakse muusikat või arvab, et tegu on mingi laulupeoga ja hakkab kaasa jaurama.
Üks mure on veel, kust küll täpsile kiiresti nii palju juukseid hankida, et neisse annaks mõne loki keerata.

esmaspäev, detsember 16, 2013

Kuusest ja tõrudest

Tõime eile kuuse tuppa. Ehtisime ära ja puha. Täna siis tegeleb Tõruke kuuselt ehete eemaldamisega. Ei tea kas oli tema maitse jaoks liiga palju ehteid või valed ehted või valesti paigutatud. Võta siis kinni...
Aga kuusk on meil uhke :). Mps käis metsas otsimas ja leidis kaks kandidaati. Kandidaat number kaks oli selline hale ja äbarik ja nõrkade okstega. Kandidaat number üks seevastu oli selline uhke tihe lai ja tugev. Kuna aga tekkis kahtlus, et äkki see ilus kuusk on pisut liiga lai, siis otsustasime äbariku kasuks. No kui me selle kidurakese siis koju tõime ja nurka püsti panime, siis avastasime, et tegelikult on ta väga ilus ja uhke. Metsas suurte puude vahel tundus lihtsalt kahvatu. Samas kui me oleks selle teise kuuse toonud, siis ilmselt poleks elutuppa peale selle laiutise midagi mahtunud.
Nüüd aga tegelen ma kingituste pakkimisega. Mulle meeldib pakkida. See tekitab minus just parajat jõulumeeleolu :)
Ühesõnaga hakkab vaikselt looma ja ehk ei jäägi sel aastal jõulud ära.

reede, detsember 13, 2013

Luts lõi lupsu

Ma vaatan, et minu blogi hakkab kujunema Tõrukese üleannetuste kajastamise kohaks. Jätkame samal lainel. Täna näiteks kallas see pisike pärdik pudelitäie beebiõli oma vannivette. Oi kui raske oli teda vannist kätte saada. Libe nagu luts lipsas käte vahelt välja. Lõi veel sabaga lupsu ja naeris laialt. No ja kui ta lõpuks vannist välja saime, siis vingerdas maha ja silkas nagu Antiik-Kreeka atleet mööda korterit ringi. Püüa sellist siis.
Aga väemalt peaks tal nüüd pehme ja sile nahk olema.

kolmapäev, detsember 11, 2013

Jõulutunne ei mahu tuppa

Igavene jama. Toad on nii segamini, et jõulutunne ei saa kuidagi külla tulla. Koperdab mänguasjade otsa ja murrab jala. Kellele seda häda veel vaja oleks. Ma koristan küll. Vahel on tunne, et muud ei teegi. Hetkel näiteks näeb köök peaaegu et ilus välja. Panin jõulukardinad ja puha. Aga ega seda kauaks pole. Praegu pesitseb kaos elutoas (kus pole põrandal jalatäitki vaba maad, kõik kohad mänguasju täis), kui ma aga oma koristusrjärjega sinna jõuan, siis kolib kaos kööki ja määrib kõik nõud ära ning pudistab piparkooki põrandale.
Ja ma tõesti ei tea, kuhu me sel aastal kuuse paneme. Seal kus tavaliselt kõrgus kuusk, asub praegu pisikisa häll. Muidugi võiks ju ikka sinna kuuse panna ja siis vaadata väikest lapsukest kätkis kuuse all kiikumas. Jõululik vaatepilt missugune. Samas kui see kuusk okkaid ajama hakkab, siis on ilmselt veelgi raskem Täpsi magama panna. Eeldusel, et temas ei peitu kadumaläinud fakiir, pole okasvoodi ehk siiski kõige parem lahendus pikkade ööunede saavutamiseks.
Ise võiks ma magamisest ainult und näha, aga seda ka ei saa, sest une nägemise eelduseks on magamine.

esmaspäev, detsember 02, 2013

Popp ja noortepärane

Tõruke kasutas juhust, et kedagi polnud vaatamas ja tuunis ära issi kitarri. Juu ta leidis, et see pole piisavalt popp ja noortepärane. Nüüd on.  Ärge siis imestage järgmisel kontserdil kui Akustikute stiil on väheke muutunud. Peaks mõned lastelaulud ka kavva lisama, siis oleks stiil ühtlasem.

Ennast maskeeris ta indiaanlaseks. Selline sõjamaaling sai näole. Iga päev on muidugi erinev. Eile värvis ta end nii roheliseks, et isegi vannivesi oli pärast rohekat tooni. Oleks võinud arvata, et tal on tuulerõuged. Aga tegelikult tahtis lihtsalt emme moodi olla. Mäletate küll kui ma veel näost pisut rohekam olin.
Aitäh tädi Kada imeliste vildikate eest.

P.S Seinamaalinguid ta VEEL pole teinud, aga kaugel seegi aeg on.