Kolmapäev, juuli 30, 2008

Õnnelik parm


Õnnelik on ta selle pärast, et kohe-kohe lööb ta hambad minu käsivarde. Ma olen sel suvel juba häbematult palju parme õnnelikuks teinud. Eile oli neil rõõmupäev. Ja mul on kuri kahtlus, et ka nädalavahetusel saavad nad minu kallal maiustada.

Pimetest

Tegin eile pimetesti leidmaks kõige magusamate marjadega tikripõõsast. Pimetest oli see seetõttu, et väljas oli pime. Tuleb öelda, et ma kukkusin testiga haledalt läbi ja magusaimad marjad jäid välja selgitamata. Aga see-eest selgus kõige teravamate okastega tikripõõsas.

Teisipäev, juuli 29, 2008

Hakkama sain!

Ses suhtes, et nüüd on olukord natuke parem. Frikadellisuppi enam sööma ei pea ja mis kõige olulisem, võib ka tulirebast kasutada, aga kuu peab ikka kahanev olema.

eile lammaliha, täna lammaliha...

Eile oli söögiks värskekapsasupp tilli ja ma kahtlustan, et kaalikaga.
Täna anti maksakastet.
Kui homme keelekastet pakutakse, siis mina enam tööle ei tule... hakkan jonnima nagu lasteaialapsele kohane

Laisa Interneti müsteerium lahendatud!

Meil siin olid probleemid internetiga. Ei möödunud päevagi kus ta poleks jukerdanud. Ta oli nagu laisk tööline - hommikul teda polnud ja õhtul lahkus juba kell pool viis. Iga päev. Ja esmaspäevadest ei tasu rääkidagi. Siis puhkas ta kodus nädalavahetusest välja ja ei ilmunud üldse tööle. Loomulikult oli see äärmiselt häiriv ja tööefektiivsust pärssiv käitumisviis tal.
Minevikovormid minu eelnevais lauseis viitavad aga probleemi lahenemisele. Interneti regulaarne lahkumine ja hiline saabumine ning esmaspäevane äraolek kattus kuidagi liigagi hästi meie raamatukogu lahtiolekuaegadega...
Jah, raamatukoguhoidja tõmbas interneti lihtsalt iga kord kui töölt ära läks seinast välja! Vot sellised lood on siin.

P.S illustreeriv materjal on muidugi eksitav.

Esmaspäev, juuli 28, 2008

Lõpuks ometi suvi!!!

Väljas võib olla miljon kraadi sooja ja ikka pole suvi minu jaoks suvi kui merre ei saa. Samas võib väljas sadada paduvihma ja meri olla jääkaane all, aga kui mul õnnestub ujuma minna, siis on ikkagi piisavalt suvi! Sel aastal olen aga nii vähe ujumas käinud, et ise ka ei usu. Nüüd sai suvi ikka pistu suve nägu - sai ohtralt vees vedeletud. Kohe mitu korda käisin meres ja plaanin veel minna. Mmmmmmõnus. Ülejäänud aja mängisin ma CIV-i. Nõrkemiseni. Ja kui toibusin siis sõin veidi vahvleid ja mängisin edasi. Tagastasin vanematele vahvlimasina, aga enne tegin veel kaks portsu vahvleid. Delikatessvahvlid olid sellised hästi krõbedad. Magusead vahvlid olid tahkemad.


Mõnus nädalavahetus oli :)

Reede, juuli 25, 2008

Vahvlid

Viimase linnaskäigu ajal murdsin oma vanematekoju sisse (nad andsid mulle rumala peaga võtme) ja pännasin neilt vahvliküpsetaja. See on selline iidne küpsetaja "Esta 2" on nimi. Tänapäeval selliseid enam ei tehta. Ooo milline nostalgia. Hakkasime Mpsiga muidugist kohe küpsetama
Selgus aga kurb tõsiasi, mis võib lüüa kiilu meie harmoonilisse koosellu. Nimelt oleme me erinevast vahvlikoolkonnast. Mps on alati teinud sirgeid vahvleid, minule meeldivad rullikeeratud vahvlid. Lisaks on Mpsi vahvlitainas on poole paksem kui see mida mina mäletan lapsepõlvest...
Samas olid Mpsi vahvlid ka täitsa maitsvad (vahvlipulbripurust tehtud polnud üldse nii head).

P.S Kui kellelgil on üle selline vana hea vahvliküpsetusmasin, mis teeb korralikke õhukesi vahvleid (mitte nagu need tänapäeva omad), soovitavalt ruudulisi :D, kuid mis teil kasutult sahvririiulil seiseab, siis ärge kahelge, annetage see mulle. Ma olen nimelt fänn!

Esmaspäev, juuli 21, 2008

Maailma parim kitarrist

Vaatasin, et keegi on jõudnud minu blogisse otsingusõnaga: "Maailma parim kitarrist". Jah kallis otsija, sa oled jõudnud õigesse kohta. Mina see olengi.

Selle kinnituseks võite tulla minu kontserdile. Repertuaaris on endiselt 3 lugu. Aga ma võin neid väsimatult uuesti ja uuesti mängida. Fännikirjad võita saata harjumuspärasele aadressile.

Iludusvõistlus

Pressiteade: On alanud uus kukkede iludusvõistlus.
Suurejoonelise võistluse tulemusel selgitatakse välja Eestimaa kauneim kukk kirikutornis. Võistlusest võivad osa võtta kõik kuked, kes on suutnud kirikutorni tippu lennata ja seal ka praegu pesitsevad. Oma osavõtusoovist palunteada anda. Meie auväärt komisjon tuleb kohale, pildistab kandidaadi ja esitab žüriile hindamiseks. Praeguse seisuga on oma kandidatuuri püstitanud 3 kirikukukke, 1 kirikukurg ja üks tuulelipukukk.

Hakuna matata

Nagu eelneval 12 aastal, nii toimus ka sel suvel kurikuulus Maalilaager. Ja mina kui üks staažikamaid maalilaagri liikmeid (olen puudunud vaid ühest laagrist) ei saanud sellest kuidagi eemale jääda. Seekord vedasin ühe rebaski ka endaga kaasa. Puikles teine küll ja ajas sõrgu vastu, aga õnneks olen ma osav ja tugev, nii et meelitasin ta kohale. Järgnevalt loekski üles põhipunktid nimetatud üritusest.
1) Kunst
1. Joonistaati õunapuid – kuigi kohutavalt keeruline on joonistada midagi, mida sa hästi ei näe. Silme ees tiirutas nii palju sääski, et läbi halli hägu oli raske õunapuu piirjooni aimata. Sellest tingituna ei tulnud õunapuud just ülemäära sarnased.
2. Vilditi matšalkasid – minu shvammseepkaksühes tuli muidugi äraütlemata imetabane. Kauneim kõigest, mida näinud olete. Aga minu arust ta vahutama ei hakanud, ja kardetavasti ei hakka kunagi.
3. Kuivvilditi – mina tegin Murdjalapsukesele mõeldes konna. Tuli peaegu et välja. Ühisvapp vilditi ka.
4. Graafika – sel aastal oli uus kunstiliik ka graafika. Kuigi tuleb tõdeda, et nimetatud žanr on mulle lasteaiapäevilt tuttav. Mina tegin ühe tribitski (vt pilti).
5. Rebask sai ka ilusasti hakkama - vaksali kunstiklubist oli ikka kasu olnud. Veenduge ise:

6. Kõrgemat muusikalist kunsti viljelesin ka. Mängisin 3 lugu. Publik ahhetas (või oigas)
2) Olme
1. Minu teada on õhkmadratsi üks olulisemaid tunnusjooni see, et tal on õhk sees. Mina puhusin sinna küll õhu sisse, aga õhule madratsi sees ei meeldinud ja ta puges kuidagi välja tagasi. Ei tea kuidas aga mina magasin igastahes pidevalt taguots vasta maad
2. Räägitakse, et peale suitsusaunast välja tulemist oled sa veel mustem kui sisse minnes. Ei täheldanud sellist efekti. Pigem ütleks ma et peale järves käimist olid sa mustem kui enne. Ohtralt muda oli seal nimelt.
3. Sääksud ja parmud olid julmad. Kaotasin peaaegu kaks liitrit verd neile ja olen nüüd üle kere paistes ja punniline.
3) Sport
1. Kujutage vaid ette, ma panin viie miinuse mängu kinni. Ma pean selle üles kirjutama. Hiljem muidu keegi ei usu (kuigi nad juba praegu ei taha uskuda). Minu saladus oli graatsilistes liigutustes (vt pilti) .
2. Nad sundisid mind võrkpalli mängima. Ma olen selles äraütlemata vilets. Aga õnneks polnud ma ainumas selline.
4) Kohalik kultuur
1. Kohalik kalamees tuli, sõi ära meie küpsised ja jõi süütevedelikku peale. Kiirabi viis ta ära. Aga tüüp oli visa. Natukese aja pärast saabus ta jälle tagasi.
2. Siinkohal oleks ka õige anda edasi Mpsi tervitused kõikidele toredatele Setomaa autojuhtidele, kes on hoolsad ja ettevaatlikud ja igaks juhuks sõidavad kiiruspiirangute korral 20 või kindluse mõttes lausa 30 km/h aeglasemalt kui lubatud - ja seda maanteel! Olge te tervitet!

Neljapäev, juuli 17, 2008

Tuhat ja tuline

Ja hoolimata minu viimasel ajal langenud kirjutamistempost, on see nüüd siiski käes. Minu tuhandes postitus. Kunagi ma mõtlesin, et kui ma oma kilopostistuseni jõuan, siis ei kirjuta sinna lihtsalt hülgemöla, nagu kõigis 999 eelnevas postituses vaid midagi ilusat ja midagi olulist ja midagi suursugust. Aga no ausalt, kui ma jääks ootama seda ilusat ja suursugust ja olulist, mis vääriks 1000. postitust, siis ilmselt ootaks ma viimse päeva pärastlõunani ja ilmselt ei jõuaks siis ka mitte postitust ära teha, sest maailm lõppeks ootamatult pool tundi varem kuilubatud sai.

Nii et tuli harilik hülgemöla postitus. Kui mul peaks kunagi midagi olulist ütelda olema, eks selleks on ju veel 10 000 ja 100 000 ja isegi 1 000 000 postitus veel täitsa vabad

Aga kõik kes te soovite minuga seda grafomaania verstaposti tähista olge nii head ja võtke klaasike veini või rummi vms. Või astuge minu juurest läbi, ma pakun kommi.

Kolmapäev, juuli 16, 2008

999


Kujutage ette, ma olen vist ainumas, kes meie asutusest tööl on. Noh, üks on teoreetiliselt veel, aga praktiliselt pole ma teda näinud (ta ongi meil selline raskesti kättesaadav), nii et ei või päris kindel olla. Karjuv ebaõiglus iseenesest.
Ja külm on siin. Õues võib ju teoreetiliselt soe olla, aga siin on nii rõske ja külm nagu ei töötakski ma lasteaias vaid kalatööstuse külmkambris. Selline töödeldud tursa tunne on küll.
Oi küll on tore viriseda ja vinguda

Reede, juuli 11, 2008

Maasika muusika

Mmmmmmaasikad. Mmmõnusad! Mmmahlased! Mmmagused! Mmmmaitsvad! Mmmmmmotsas?

Jah, nii kipub maasikatega juhtuma küll. Pane kuipalju hernehirmutisi ja võrke välja, ikka saavad nad otsa. Ja kas teate, kes on maasikate kõikse suurem hävitaja? Tigu? Rästas? Naabripoiss? Ei. Punapääsuke! Ainus võimalus oma maasikapeenart punapääsukese hävitustöö eest kaitsta on tema eest kiivalt varjata selle olemasolu. Sest kui punapääsukesel õnnestub kuidagi maasikapeenra asukoht välja peilida, siis varem või hiljem avastate, et müsteerilisel viisil on ta marjade kallale pääsenud ja peenral pole mitte punast täppigi näha enam.

Jep. Täna sõin ma Mpsi maasikapeenra mammutumaks. Kurbusega tuli tõdeda, et aedmaasikahooaeg hakkab selleks aastaks otsa saama. Mis must küll nii saab? Jään kahvatuks ja kiduraks. Aga õnneks aias ringi vaadates märkasin ma, et üks pisike kirsipuuke on tihedalt helepunaseid marju täis. Lehti polnud õieti nähagi. Veel mõned ilusad ilmad ja need marjad on kõik tumepunased. Ennustan punapääsukeste rünnakut kirsipuule.

Ja siis on veel tikrid ja sõstrad ja lõpuks tulevad ploomid, pirnid ja õunad ja kui õunad ükskord otsa saavad siis on jälle maasikahooaeg. Elu on siiski ilus...

Aga jah, maasikate söömises olen ma osav olnud. Kunagi kui ma olin noor, ilus ja lausa hämmastavalt leidlik, mõtlesin ma välja nipi kuidas salaja maasikaid süüa, nii et keegi ei kahtlustaks. Hiilisin mina maasikapeenrale, kükitasin maha ja hakkasin maasikaid sööma, aga et keegi ei näeks, et ma söön, siis hoidsin kätt suu ees. Töötas imetabaselt. Minu käitumises polnud midagist kahtlast ju. Selline nostalgiline hetk.


P.S Teate, miks punapääsukese nokk (nina) on pidevalt punane???

terane täpike

Vot just nii terase ja asjaliku pilguga vaatan teile otsa kui te mult midagi tööalast küsite. Karta on et isegi mitte tööalasele küsimusele saaksite vastuseks sellise kõikemõistva äraseletatud pilgu. Aju on totaalselt kokku jooksnud. Liiga palju tööd. Vähendasin täna oma tööülesandeid 43-lt 22-le (litsaim viis tööülesannete vähendamiseks on nende kustutamine).
Ainus lohutus, et homne destruktiivne lammutustöö, kus läheb aju tunuvalt vähem vaja kui muid lihaseid (hea vaheldus kontoritööle) toob mu elu juurde tagasi.

Mattunud

Teate, milline hunnik tööd mul laual praegu on? Ma ei saa aru, miks inimesed suvel ei puhka vaid mulle tööd tekitavad... Laual on selline kuhi pabereid, et ma pidin endale koopa kaevama, et arvutini jõuda. Isenesest on muidugi hea. Kui tulevad inimesed mulle tööd juurde toma, siis nad eimärka mind sellek uhja tagant ja ei hakka tobedaid asju küsima ja heal juhul lähevad tagasi, halval juhul panevad oma töö, mis nad mulle tõid paberikuhja tippu. Ükspäev see mulle laviinina kaela sajab...

Nagu näete, siis mulle meeldib vinguda

Miude. Meri on soe. Käisin taas kontrollimas.

Esmaspäev, juuli 07, 2008

Imetabane päevitus

Sai nädalavahetusel rasket tööd tehtud. Me ehitame nimelt maale vanast saunast suvekööki. Välja nägi see nii, et mina ühest otsast lammutasin ja isa teisest otsast ehitas. Oi oi kui palju tolmu, nõge ja mustust. Päeva lõpuks nägin välja äärimiselt päevitunud, et mitte öelda täitsa neeger. See pilt polegi nii suur liialdus kui võiks arvata. Õhtul käisin end meres loputamas, aga ega sellesst eriti kasu polnud. Alles järgmisel päeval traatharjaga nühkides sai kogu mustuse maha. Nüüd olen jälle puhas ja rõõsa.

Neljapäev, juuli 03, 2008

error error juust otsas

Hiired on mu läpaka juhtme läbi närinud...

Teisipäev, juuli 01, 2008

Ametikõrgendus

Torman meeletul kiirusel karjääriredelit mööda üles. Sain täna nimelt ametikõrgendust. Minu uus ametinimetus on osakonnajuhataja-koristaja.

Muide, mul saab homme täis aasta tööinimese elu. Raske uskuda. Tundub, nagu ma oleks juba oi oi kui kaua tööd rabanud. Kuigi number ise on nirune 1a. Aga see on alles algus, tulevikus mul on plaan - purki püüda päiksevalgus.