teisipäev, november 30, 2010

Minu trennigraafik on kehvaks jäänud. Kord kahe nädala jooksul pole just päris see, millega end vormi saada. Kui jätta arvestamata, et ring on ka vorm. Igastahes lähen nüüd üle pika aja trenni. näis kas suudan veel sammu pidada või varisen juba paari minuti järel oimetuna maha....

esmaspäev, november 29, 2010

Jõululõhna

Tahtsin täna pisut jõululõhna oma korterisse saada. Saingi. Täitsa ehtne ja autentne kõrbenud piparkoogi lõhn hõljub toas ringi. Pisut manariinikoore hõngu sekka.
Piparkoogitaigna saamiseks tutvusin uue pulbriga - Teate küll, lisa_200_ml_vett tüüpi küpsetis. Ah et kuidas tulid? Ära kõrbesid... 

pühapäev, november 28, 2010

Lumelabidat mul pole. Nüüd murdus kraabits ka ära. Homme sõidan ilmselt mälu järgi ja käsikaudu tööle.

neljapäev, november 25, 2010

lumine neljapäev

Täna käisin metsas lumes ja vees sumpamas. Päris ilus oli. Iga peeneimagi oksarao peal oli kohutav kuhila lund. Kusjuures "oli" on täiesti õige ajavorm. Peale seda kui mina olin sealt võsast läbi murdnud oli kõik see lumi minu  krae vahel. Ja kogu see vaev oli selleks, et näha, et see ilus lagendik, mida ma kaardilt vaadanud olin ja kuhu planeerisin maja ehitada, oli tegelikkuses kaunis järveke. Nüüd ma siis tean kuidas planeerijad neid jaburaid planeeringuid teevad ja maju kõige mõeldamatutesse kohtadesse paigutavad - nad ei võta vaevaks läbi selle jubeda rägstiku pugeda ning usuvad seda, mida pildilt näevad.
Kui ma metsast tagasi tulin olin läbimärg ja poolkülmanud. Võtsin siis puhuri kaissu ja piparkoogi hambusse. Täitsa aitas. Hmm, kell on juba päris palju. Äkki peaks hambaharja hambusse ja Mpsi kaissu võtma. Ehk aitab see ka.

Kogu oma vaba aja, mida muide on harjumatult väheks jäänud, veedan ma tikkides. Nagu Uku töökoda juba. Võibolla peakski selle endale uueks elukutseks võtma. Hakkaks meistervõltstikkijaks ja ajaks ilgemal hulgal raha kokku ja saaks Mpsonile midagi sünnipäevaks ka kinkida. Tal oli nimelt eile sünnipäev. Mõtlesin, et kuna olen parasjagu finantsraskustes, siis päris kingitust talle osta ei saa, aga ostaks siis vähemalt ühe suure šokolaadigi, aga vot poes sente kokku lugedes sain ainult väikese šokolaadi jagu. A võibolla ongi väike hea. Läheb muidu veel paksuks. Tal on ju kalduvus rasvumisele. Või oota, äkki olin see mina....

kolmapäev, november 24, 2010

Kiri jõuluvanale

Kallis jõuluvana,
Olen olnud hea laps. Palun too mulle jõuludeks lumelabidas. Selline, mis autos väga ei laiutaks.

pühapäev, november 21, 2010

Suveöö kesk talve?

Eile öösel oli väljas nii valge, nagu oleks olnud jaaniöö, mitte aasta pimedaim aeg. Täitsa hämmastav. Ja minu magamiskotis oli tubli peotäis liiva. Veel üks meenutus suvest.

reede, november 19, 2010

Lugusid vanalt läänemaalt

Ei ole jälle ammu midagi kirjutanud. Võiks arvata, et olen blogardist logardiks muutunud. Aga ärge hellitage veel lootust. Kahtlustan, et ühel päeval naasen ma veel suurema grafomaanina kui praegu. Lihtsalt hirmus kiire on. Ja kui parasjagu kiire pole, siis on uni.
Millega siis tegelen? Valdavalt klassikalise kui-raske-see-siis-olla-saab mõtteviisist tekkinud tagajärgede likvideerimisega. Õmmelen (ja teatavasti on õmblemine kohe joonistamise kõrval teine asi, mis mind kohutavalt tigedaks ajab). Millegipärast ei taha minu imetabane visioon peas kuidagi seda kuju võtta ja kipub vägisi kartulikotiks ära. Aga vähemalt kirjuks kartulikotiks.
Lumi tuli ka maha. Ma olen nagu hanepoeg, kes toast välja ei saa, kuna paljajalu pole lumel teab kui mõnus käia. Aga seda giljotineerist kingseppa pole kusagilt näha (kui ma veel väga noor ja suhteliselt ilus olin, siis laulusõnades "ta õmbleb neil saapad ja kätte toob pea" oli sõna pea ikkagi peanupu täehnduses ning seega tekitas minu lapsemõistuses palju kahtlasi küsimusi). Esimene libedusest tingitud kukkumine on ka edukalt üle elatud. Märgade saabaste tulemusel libastusin trepil ja kukkusin õnneks oma kõikse parema polsterdusega kohale, nii et kahju polnud teab mis suur.
Ahjaa, iga kuu kolmas kolmapäev oli vahepeal ja ma ei saa kudiagi mainimata jätta, et Mps tegi mulle imetabase pastaroa (mida ta ise küll ei sööks, sests see olevat liialt juustu maitsega, aga mulle maitses väga).

Ja lõpetuseks väike naljalugu tänaselt volikogu istungilt.
Ma olen teatavasti edev inimene ja üle kõige meeldib mulle esineda, eriti asjalikel teemadel (ma loodan, et tabate siin teatavat irooniat). Tulenevalt aga minu ametikohast tuleb mul tihti volikogus sõna võtta. No ja oligi täna minu etteaste parasjagu täies hoos. Näitasin projektori kaudu ekraanile arvutist igatsugu tarku ja vähem tarku graafikuid ja jooniseid ning seletasin juurde. Ühel hetkel kui oli parasjagu pikem seletamise hetk, viskas järsku imetabaste graafikute asemel suurele ekraanile järgmise pildi:
Mul nimeks on ekraanisäästjaks slaidishõu siin blogis ilmunud illustratsioonidest. Pisut piinlik, aga samas üpriski naljakas.

neljapäev, november 11, 2010

Paranoiline pudrupea

Huhh, milline  kole tööpäev. Pea on paks nagu puder ja mul on tunne, et see puder on otsast kõrbema hakanud. Kärsahaisu on tunda.
Ainus hea asi kõige selle juures on see, et homme samal ajal on juba nädalavahetus.

Rääkides pudrust. tegin eile endale luksustoitu - tatraputru. Uskumatu kui kalliks see tatar selle appi-appi-kohe-lõppeb-ilmast-tatar-otsa paanikaga läks. See on tegelikult ilgelt kaval nipp. Laseks mööda ilma kuulduse lahti, et näiteks suur rosinakriis on kohe kohe tulemas. Inimesed satuvad paanikasse ostavad endale kilode kaupa rosinaid koju. Poe riiulid on tühjad, rosinad on tõeline defitsiitkaup. No ja siis tuuakse rosinad uuesti lettidele ainult poole kallimalt. Seejärel tuleb suur paanika. Appi appi purgisupid saavad kohe ilmast otsa. kordub sama skeem ja saabki supile kohe hulga kroone juurde kruvida. Ja ikka nii edasi. Kuni järg on jälle tatra käes. Iisi. Päris hea skeem ju. Või olen ma lihtsalt paranoiline. Puder lõi pähe ilmselt.

P.S üle saja aasta sõin täna jälle kalapulki. Ja ei, täna pole iga kuu kolmas kolmapäev, kus Mps peaks mulle süüa tegema. Hoopis lasteaialastele pakuti täna seda imepeent rooga.

teisipäev, november 09, 2010

Kas ma näen tõesti NII vana välja?

Täna käisid Mardid ja ära minnes soovisid viljaõnne ja rahaõnne seas ka lapse-lasteõnne. Kas ma tõesti näen välja nii vana, et mul võiks juba lapse-lasteõnne vaja minna? No tõesti. Ja mina andsin neile veel kommi.

Lisaks lugesid nad veel ühe jõululuuletuse, vihtusid oma mudaste saabastega mu esikuvaibal Kaera-Jaani tantsida ning küsisid mõistatusi. Mõistatuste äraarvamisel olin ma tubli. Kõiki vanu häid mõistatusi ma teadsin. Aga üks oli mulle täitsa uus. Kas teie teate: Mõista mõista mis see on - tiivad on, aga ei lenda? (minu esimene mõte oli hügieeniside, aga vihjeks kõigile mõistatusemeistritele - see on vale vastus).

Lisaks kommidele said Mardid ilmselt ka vesise suu. Nimelt sel hetkel kui nad ukse taga helistama, koputama ja laulma hakkasid, olin ma just ahjust prae välja võtnud. Tegin tänase tähtpäeva puhul väheke pidulikuma õhtusöögi. Viis aastat on päris pikk aeg. Võibolla peaks tõesti hakkama lapse-laste peale mõtlema.

esmaspäev, november 08, 2010

Puhkusest punktidena

Päris hea on puhata nii, et polegi kogu oma puhkust tihedalt üritusi täis planeerinud. Nimelt kui m oleks selleks nädalaks veel mdiagi planeerinud ka, siis oleks taas kujunenud üks meeletu raelemine ja puhkusest ei saaks juttugi olla. Niikuinii trügivad igatsugu toimetused ja ettevõtmised sisse.
Väike ülevaade sellest, mis ma nädalaga teinud olen:
  • Kaks raamatut olen läbi lugenud - võtsin omale raamatukogust vahelduse mõttes paar naistekat. Vahel on päris hea lugeda raamatut, mis ei eelda erilist mõttetegevust ja kus võid eksimatult juba raamatu alguses  öelda kuidas asi laheneb. Kolmas raamat mis ma raamatukogust tõin on muidugi rohkem minulik - fantasy. Selle jätsin magustoiduks
  • Kolm korda olen saunas käinud. Üks kolmest käigust sisaldas veel ohtrasti erinevaid basseine ja muid veemõnusid. Spa ühesõnaga. Teiseks sai Saare saunas käidud ja koos sõpradega saunalaval maailmaasju arutatud. Kolmandaks sai omas saunas selga pestud. Kõik olid äärmsielt mõnusad. Isegi kui ma ei ole maailma suurim saunasõber.
  • Restoranis sai käidud ja baaris. Tagantjärele sünnipäevakingitus ja muidu meeldiv. Toidud osutusid sel korral ka päris maitsvateks.
  • Korra sai pealinnas šoppamas käidud. niimoodi siuh-vilks.
  • Pea igal hommikul olen lõunani voodis vedelenud ja nautinud teadmist, et ma ei pea kesk ööd üles tõusma ja end tööle minema sundida.
  • Metsas sai pisut tööd tehtud ja oksi põletatud ning jätkatud igikestvat võitlust miljonipealiste sarapuulohede vastu. Tänaseks on kõik kohad sellest nii haiged, nagu oleks kõva jõutrenni maha pidanud.
  • Lauldud on päris palju. Mps tinistab kitarri ja mina hõiskan nii hästi kui oskan. väga hästi ei oska, aga sest pole hullu. Ainult naabritest on kahju. Peaks neile jõuludeks kõrvatropid kinkima.
  • Isegi tööd olen natuke teinud. See pole küll see, mida puhkuse ajal teha tahaks, aga no mis sa teed...
Ja see nimekiri ei pruugi olla veel lõplik - homme on ka veel päev ja kuigi mul selleks väga suuri plaane pole, siis natuke ehk ikka on ka.

P.S Kuuldavasti pidid homme mardid jooksma, nii et varuge endale igaks juhuks komme või pimendage aknad ja keerake uks lukku.

P.P.S Muide, see P.S ei olnud mõeldud ähvardusena. Mul pole plaanis sel korral pasunaga teilt komme välja pommima tulla. See oli pigem meeldetuletus.

pühapäev, november 07, 2010

Esmaspäevad peaks ametlikult vabad olema!

Teate kui mõnus võib olla üks pühapäeva õhtu kui sa tead, et ei pea järgmisel hommikul vara tõusma ja tööle minema. Lihtsalt imetabane.

teisipäev, november 02, 2010

Sildike

Täna käisin jälle saart sildistamas. Logistasin mööda Muhumaa auklikke teid ja panin kõige jaburamatesse kohtadesse silte. Vanad sildid oli plaan kokku korjata,aga vot kus lops, kellelegi oli minu sildike nii hirmsasti meeldima hakanud, et oli selle kaasa võtnud. Ma loodan, et nad saavad koos õnnelikuks.
Aga homsest algab mul puhkus.
See tähendab, et  hommikul saab kaua magada.
mmmmmmmmm.
juba mõte sellele on nii mõnus.

esmaspäev, november 01, 2010

Tali võib tulla

Iga päevaga tajun üha selgematl, et ega see talv kaugel pole ja lähtuvalt sellest karvasest kahtlusest otsustasin sel aastal olla talveks ettevalmistunud. Läksin ja ostsin endale talveks sooja pesu. See ei näe just ülemäära seksikas välja. Aga kananahk pole ka just kõikse seksikam. Lisaks ostsin edale veel soojad püksid. Punased. Nendega näen välja täpselt nagu parameedik.
Kui nüüd veel kusagilt headele talvesaabastele ka küüned taha saaks, siis võiks peaaegu et talvele vastu astuda.