esmaspäev, november 20, 2006

Järjekordne musikaalne trauma

Vaevalt hakkasid minu eelmisest kooriproovist saadud haavad (no ma laulsin nii valesti, et lausa lõikas läbi liha ja luu...valus noh) paranema, kui seekordne proov need uuesti lahti rebis, soola peale raputas, pipart ja hakklihamaitseainet ka ja veel midagi eriti kibedat maitseaine riiulilt. Saate aru, mina - esimöödalaulja - ma olin ainus oma häälerühma esindaja (Viv ei lähe arvesse, ta on ju tenor) ja vist ainsana polnud neid laule kunagi varem näinud. Oh laula ja hõiska!


P.S Need hobused laulavad ka paremini kui mina (a nad on minu lemmikud aegade algusest saati)
P.P.S aga nüüd lähen kooooojuuuuuuuuuu ja laulan nii valjusti ja valesti kui tahan! Ja eriti valesti! Mõnuga!

2 kommentaari:

  1. Ah mis supisse ma sind tirinud olen. No mina väga valesid noote tegelikult ei kuulnudki - mul oli muidugi rohkem mure enda pärast. Ausõna ei tea, mis ma kõigis nendes kooriproovides teinud olen - õppinud? - vist mitte.

    VastaKustuta
  2. :D sa ei saanudki kuulda. Ma üritasin võimalikult vaikselt lauda, vahepeal tegin hoopis tump-di-tump-di-tumm, aga igaks juhuks vaikselt.
    A üldiselt see supp mulle meeldib, kuhu sa mind tirinud oled... See et ma laulda ei oska on üks külg,aga muidu on ju ilgelt lõbus!

    VastaKustuta