teisipäev, juuni 28, 2022

Suvel on maailm pann - me kõik küpseme...

...just nii teatas täna Täpike kui taas mere poole jahutust otsima sõitsime. 

Autoga sõita on praegu muidugi ilge piin. Isegi kui on konditsioneer. Ma tahaks küsida, miks ei ole autode standardvarustuses istmejahutust. Istmesoojendus on ju täiesti tavaline lahendus... 

Suvine ajaväänamistaktika

Suvel tuleb võtta igast hetkest võimalikult palju, sest nii jõuab palju rohkem ja suvi kestab sedamoodi justkui kauem!

Vot selliseid kuldseid tõdesid tuleb Täpsi suust.

Pildil Tõrupäike



P.S käisime ujumas ja meri oli südasuviselt soe. 
P.P.S õhutemperatuur on üle mõistuse palav. 

pühapäev, juuni 26, 2022

Käisin siin ja seal, tegin seda ja toda.

 Nonii, ja ongi mu pisike puhkus läbi. Poleks teist nagu olnudki.
Enamuse ajast veetsin pikemaid ja lühemaid vahemaid sõites. 

No kõigepealt käisin kolm päeva tööl, aga see ei lähe arvesse.

Seejärel kihutasime kohalikku pealinna laulupeole. Mina olin sel korral tee serval hurraa-hüüdja. Täpike ja Tõruke olid lauljate rivis. Ma mõtlen, et peaks järgmisel aastal ka ikka end koorilaulu möllima. Tasakaalu mõttes. Tõruke nimelt teatas enne laulupidu, et tema vihkab muusikat ja ei kavatse kunagi enam laulda ega pilli mängida. Tal oli juba kolmas päev esinemisi ja esinemispinge võttis lõivu.

Peale laulupidu tegin kiire põike Eesti teise otsa. Oli tarvis õetütre põhikooli lõpetamist tähistada. Möödaminnes sai ka vennapoja 3. sünnipäev maha peetud. Kõige lõpuks käisime Ahhaa keskuses. Ma ei olnudki seal varem käinud. Vaatamist ja uurimist jätkus pikaks ajaks. Kõike ei jõudnudki, sest jõud lõppes enne lihtsalt otsa. 

Seejärel kihutasin koju, pakkisin asjad lahti, toppisin pesumasinasse, pakkisin uuesti kokku ja kihutasin uuesti teise Eesti otsa, et üks pisike juubelisünnipäev maha pidada. Eks mu sõprusringkonnas hakkavad enamus sel aastal ilusa ümara numbrini jõudma. Pidu oli tore ja üle 100 aasta sai ka telgis magatud. Vanasti kui ma veel noor ja ilus olin, siis armastasin ma telkimist ja matkamist väga. Nüüd olen laisaks ja mugavaks muutnud ja naljalt telk seljas enam kusagile ei tiku. Kuigi hinges tahaks. 

Järgmisel päeval kihutasime jälle koju tagasi. Või noh, kas just kihutasime. Sõitsime lubatud sõidukiirusega ja tegime ohtralt söögi ja geopeituse peatusi. Ujumas käisime ka. Ma kaotasin ca 25 aastat tagasi Riiska järve oma Lätist ostetud kaelaehte - lootsin seda leida. Sel korral jäi see siiski järve pruunidesse voogudesse varjule. Nii nagu ei olnud meile ka soodne geopeituse tähtede seis - pooled aarded jäid leidmata.

Sellest omakorda järgmisel päeval tegime kodumaakonnas jäätmejaamade tuuri. Esmalt viisime hunniku oma isikliku kola lähimasse jaama, seejärel käisime aitasime emal-isal nende jäätmete vaheladu tühjendada. Sai viidud kenake koormatäis prahti kaugemasse jäätmejaama. Pühade puhul pandi jäätmejaam varem kinni. Muidu oleks veel paar tiiru teinud. Varandust seal jätkus.

No ja täna pole ma sõitnud rohkem kui 500 meetrit mereni (jah, ei viitsinud jalutada. Häbi mulle), et päikeseloojangus veidi supelda. Päeval oli õues nii ropult palav, et ei saanud ninagi välja pista. Seega veetsin oma viimase puhkusepäeva koristades. Ütleme nii, et ca 50% majast sai täitsa viisakasse konditsiooni. Saame näha, kaua see nii püsib. Tuginedes pikaajalisele praktikale ja vaatlusandmetele võin ennustada, et heal juhul hommikuni ja kui ma õhtul töölt koju tulen, siis on mingid pisimutukad käinud ja kõik segi pööranud.


ja homme sõidan tööle... nuuks....

neljapäev, juuni 16, 2022

Puhkus või asi

 Mul algas puhkus.

Tegelikult juba eile algas. Miskipärast olin ma eile terve päeva tööl ja homme olen terve päeva tööl ja täna istun ma ka mingil põhjusel tööl. Ja mu suvepuhkus näikse üldse väga töine tulevat. 


pühapäev, juuni 05, 2022

Seest siiruviiruline

No täna on lõpuks selline ilm, et võiks peaaegu uskuda, et suvi siiski tuleb. Sai t-särgi väel õues oldud ja polnudki külm. Sääsed lendasid ka palja ihu peale parves kohale. Tõeline suvetunne!

Poes avastasin, et mina olen siiski veel talvises ajavööndis. Ülejäänud rahvas oli palju suvisemalt riides. Uus trend paistis olevat üldse mitte riideid panna, vaid puhta pesu väel tulla. No üks naisterahvas oli igatahes ihuvärvi bokserite ja sportrinnahoidjaga. Ma järgmisel korral lähen ka trussade väel. Teksad hakkavadki ära kuluma...

A muidu on ikka hirmus kiire. Mul peaks suvel päris palju puhkust olema, aga ma vaatan ahastades kalendrit ja mõtlen, et kuidas kõik on võimalik lühikese suve sisse ära mahutada? Ühest küljest on iga nädalavahetus mingi üritus ja teisest küljest terendab tööd nagu muda. Aga puhata ja mängida tahaks ju ka.

Mis siis veel huvitavat. Ükspäev otsustasin murda oma botaanilise needuse ja hakata ka aednikuks. Sain vallavanemalt kotitäie sibulaid maha torkamiseks. Selliseid prominentseid taimi, ei saa ju lihtsalt kõrvale heita. Pealegi kui raske see ikka olla saab. Seda, mispidi sibul maas käib, ma ju ometi tean. Aiamaal toimetab mul üldiselt ämm. Läksin ja vaatasin, et sel aastal on maasikapeenraid koomale tõmmatud ning osa põllumaast tühi. Otsustasin sinna asemele oma sibulad torgata. Tundus hea valikuna - vaba maa, midagi ei paistnud olevat ka. Hiljem selgus, et ämm oli sinna paar päeva tagasi kartulid pannud. Nii palju siis needuse murdmisest. Eks siis näeb, kummad kangemad on, kas sibulad või kartulid...