Kolmapäev, juuni 29, 2005

netiärastaja SOSSS

Varastasin poest paar meetrit internetti, et öelda: SOS olen elus, aga vangis üksikul saarel kesk patjade merd. Siin poes võib igavusse surra. Ainsad intelligentsed (kusjuures see on küsitav) olevused, kes siia jumalast hüljatud planeedile satuvad, ei kõnele mulle arusaadavat keelt ja tahavad aint pellava kodintekstiili saada.
Appi
Appppi
Appi
SOS
ESSOOESS
SOSSSS

Esmaspäev, juuni 27, 2005

...kaardilt seda paika ei leiai, aga kui hea õnne korral võid sinna sattuda...

Jaa, jaanituli oli täpselt nagu Viru valge reklaamis - väike lõke, sõbrad, meri - kõik mida hing ihaldada võib. Reklaamist eristas vaid see, et Viru valget polnud. Seeeest oli aga kohutavates kogustes muide joovastavaid jooke (millest terve hunnik küll alles jäi) ja maitsvaid sööke (siinkohal tasuks ära mainida, et salati sibulatükeldusaste oli minu arvates lihtsalt imeline).
Aga nüüd veidi täpsemalt. Hoiatan, see tuleb suht pikk sissekanne ja kui te lugeda ei viitsi, siis saan teist täiesti aru. Aga teie peate minust ka aru saama. Ma unustasin oma pärispäeviku Tartusse ja kuhugi ma lihtsalt pean ju oma raske elu üles kirjutama.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest kuidas Pille Gotfriedi ja Soodaga praami peal istusid ja Saaremaa poole sõitsid. Ega selles midagi erilist polnud, aga lihtsalt imestusväärne oli see, et me kõik kolmekesi praami peale mahtusime. See oli Saaremaale jaani tähistmaa tulevaid läbustajaid lausa kuhjaga täis. Tugevama tuuleiili korral puhus tuul kuhja otsast paar inimest alla, need siis ujusid lihtsalt järgi. Märkimisväärne on see, et kõik praamilolijad polnudki purjus. Lisaks meile kolmele oli veel neli kainet (tõsi küll, kaks neist olid imikud, üks oli bussijuht ja neljas oli ilmselgelt lihtsalt õnnetu juhuse tõttu oma etanooli pudelikese ära kaotanud ja otsis seda nüüd mööda praami paaniliselt taga).
Kui kogu see rahvamass Kuivastus praami pealt maha astus, vajus saar kohe paar sentimeetrit sügavamale. Mina isiklikult üritasin end võimalikult kergeks mõelda, et saare uppumist päris minu süüks ajada ei saaks.
Sadamas nägin mina Mpsi seismas (tegelikult märkas Sooda teda esimesena). Üritasime siis Gotfriedi rattaga sõitma õpetada (ta pole kunagi varem ratta seljas istunud, kujutage ette), aga tema jalad, mis on häbivaarselt lühikesed, ei ulatunud pedaalideni. Ja nii me läksimegi, otse otse otse, paremale, otse otse otse, paremale, otse otse otse, väravalst läbi ja paremale, otse otse otse ja väravast läbi. Ja jõudsimegi Mpsi residentsi.
Nüüd algas raske töömehepõli. Nagu juba mainitud, siis sibulatükeldus oli minu töö. Nii hästi tükeldatud!!! Selle tundis kohe kaugelt ära, et Pille tehtud. Kes teine lõikaks sibula neljaks ja ütleks, et ongi tükeldatud. (ja kui keegi arvab, et tükid olid näiteks liiga suured või vale kujuga, siis teadke, nii ongi praegu moes).
Ja siis sai ujuma mindud. Mmmmmmmmeri. See oli imetore. Hirmsasti tõmbab selle vee poole. Vesi tõmbab minu poole ka. Või veel rohkem minu käterätiku poole. Ma kohe ei teagi keda süüdistada, et mu käterätt oli märg juba enne seda, kui ma end kuivatama jõudsin hakata.
Peale ujumist tuli väike kodulooline loodusteemaline matk. Äärmiselt meeldiiv. Siin pole muidugi midagi imestada. Esiteks võiks ma metsas niikuinii lõpmatuseni hulkuda ja eriti tore on kui keegi räägib sulle ka kus mis ja miks on. Igatahes jätsin ma kõik faktid hästi meelde. Eriti hästi jäi meelde see kaev kuhu mind uputada üritati (järgmine kord Mps, kui üritad must lahti saada, siis pead osavam olema).
Lõpuks hakkasid ka teised jaanitulelised saabuma ja pidu võis alata. Väike lõke Pillelembese suitsuga (küsimus on selles, kas suits tuleb alati sinna, kus seisab Pille või õnnestub Pillel alati seista sinna, kuhu poole tuleb suits?) oli äärmiselt armas. Ja minul oli äärmiselt lõbus. Mul on muidugi enamuse ajast äärmiselt lõbus (kui mul just äärmiselt igav pole). Pool ajast naeran ma isekeskis oma mõtete üle. Selleks peab ikka Pille olema, et selliseid mõtteid mõelda, mis isegi iseennast naerma ajavad, aga see pole see, millest ma praegu kirjutada tahtsin.
Mina tahtsin kirjutada hoopis sellest, et ega üks õige jaaniöö ilma märjaks saamiseta ei möödu ja kuna Mps meile kuidagi vihma organiseerida ei suutnud, siis tuli ujuma minna. Öösel ujumine on mulle alati meeldinud. Ainult tavaliselt kui ma öösiti ujumas käin on ikka pime ka. Jaaniöö teatavasti ei saa just erilise pimedusega hiilata. Isegi kõige hämaramal hetkel nägi peaaegu et laulikut lugeda. Sellest võite järeldada, et toimus ka laulmine, millest võite omakorda järeldada, et pidu loeti Pille mõõdupuu järgi kordaläinuks. Kunagi, kui ma veel noor ja ilus olin, siis lauldi ka meie perekonna (või pigem suguvõsa) jaanituledel ja kõigil muudel üritustel samuti. Kahju, et see komme on nüüd ära vajunud. Mina kui esimöödalaulja ei suuda sellega kuidagi leppida. Seda enam tervitan ma meie gängi laulupidusid!
Vanarahvas räägib, et kes jaaniöösel kastega oma nägu peseb, see jääb igavesti nooreks ja ilusaks. No mina nägu ei pesnud, aga seeeest saavad mu jalad ka aastate pärast olema eriti ilusad ja noored, kuna hommikul jaanituleplatsilt lahkudes tuli meil läbi minna rinnust saadik kõrguvast kasteheinast, mis oli määäärg.
Kiire võitlus voodikohtade pärast (mina võitsin loomulikult) ja saigi silm looja lastud. Aga kuna seesama vanarahvas räägib, et kes jaaniöösel üle kolme tunni magab, on laisk, siis ärkasin hommikul vara (kell üheksa on vara minu jaoks) ja läksin hulkuma. Tiirutasin ümbruskaudseltel teedel ja radadel niikaua kuni leidsin end jälle ujumast. Kõik teed viivad mereni. Kas pole kahtlane? (minu hüpotees on selline, et see fenomeen võib olla tingitud sellest, et muhumaa on saar).
Pikk hommikusöök. Minu arust istuti seal laua taga tunde, enne kui otsutati lõpuks õue üle kolida. Ja algas suur lebo. Tegelikult oli mul olnud plaanis juba hommikul vara jalga lasta, aga ei raatsinud sealt kuidagi ära minna. Kella kahe paiku või nii saabusid mu vanemad saare peale, aga ma ikka ei läinud ära, õhtul tuli mu õde saarele ja ma ikka ei läinud ära, vaid tüütasin kohalikke elanikke. Miks? Siin on kaks varianti, üks tõenäolisem kui teine. Mulle kas meeldis seal kohutavalt ja ma oleks sinna suurima heameelega veel määramatuks ajaks jäänud või siis oli tegu sellise keerulise juhusega, kus ma lihtsalt pidin Mpsi juurest poliitilist varjupaika otsima ning ennast valitsuse vägede eest varjama kusagil, kust keegi mind otsida ei oskaks (ma nimelt tean liiga palju. Ja Neile ei meelid, et ma tean ja Nad on valmis tegema ükskõik mida, et ma selle ära unustaks, isegi kui ma sellega seoses ka kõik muu (nt hingamise) unustaks). Ei teagi, kumb siis tõeliseks põhjuseks võis olla.
Aga kui nüüd aus olla, siis ega me koguaeg ka ei lebotanud. Natuke sai ikka üritatud kasulik ka olla. Võtame näiteks puuriida. Mind küll huvitab, kui kaua see püsti seisab (mina omalt poolt andsin kõik, mis minu võimuses,et õõnestada selle tasakaalu) Kui ma sealt lõpuks lahkusin, siis see veel seisis. Ja heina sai ka tehtud (hästi natuke, aga siiki). Lapsepõlv tuli meelde. Siis sai ikka tihedamini reha käes hoida. Igatahes kui kellelgi peaks veel kunagi miskit sorti töödega abi vaja olema, siis kutsuge aga Pille. Ta on suurima heameelega nõus aitama. Te võibolla ei usu, aga Pillele meeldib tööd teha. Talle meeldib kasulik olla.
Ja muru pügamine oli ka minu ülesanne :D!!! Lambuline nagu ma olen. Muide äärmiselt maitsev rohi on neil seal.
Lebode ja ujumiste ja töö ja äärmiselt tugeva päikese tulemusena, mis isegi varjus kõrvetas, olen ma nüüd punane kui vähk. Õlad ja selg põlevad igaveses tules ja kui veel ninast rääkida!!! Ma teen praeguse hetke seisuge Rudolfile iga kell ära. Öösiti ei saa magada, kuna nina hõõgub nagu latern peas.
Niimoodi puhates ja mängides veeres ka see päev õhtusse ja saabus magamamineku aeg. Aga kuna vanarahvas väidab, et kes jaanipühapäeva öösel kaarte ei mängi, see on selles ise süüdi, siis otsustasime meie end süüst puhtaks pesta. Kaardimängust niipalju, et päeval mulle tundus, et mu õnn pöördub (ma ei võitnud ühtegi korda, aga kaotasin seeeest peaaegu sama palju kui Jaanika). Ma täitsa rõõmustasin. See õnnetu armastus hakkab juba ära tüütama. Asjad tundusid just paremuse poole pöörduvat kuid õhtune kaardimäng rikkus jälle kõik ära. Ma võitsin peaaegu, et samapalju kui kaotasin. No suured tänud sellele, kes mulle trumbikäsi jagas ja sellega mu õnneliku tulevase armastuse ära rikkus.
Aga vähemalt une sain ma hea. Te ei kujuta ette kui toredaid unenägusid ma nägin õnnelikust armastusest ja kaardimängust, kus ükski Harald minu kätte ei sattunud ja trumpe ka mitte. Vot see oli uni!!!
Ommikul helises äratuskell kahtlaselt varakult. Aga kuna Mps sellise ärkamisaja mulle välja arvutas, siis ei hakanud ma selle tõesuses kahtlema (te ju teate, et ma võtan iga sõna puhta kullana ja iga minu sõna on puhas kuld). Igatahes nii ma lahkusingi varakult nii rikkalt nii rikalt, nii rikalt kui ka varatult. Surusin kaks kätt küünarnukkideni taskusse, lükkasin mütsi kuklasse ning omaette laulu ümisedes läksin läbi värava ja otse otse otse ja läbi värava vasakule ja otse otse otse ja paremale ja otse otse otse ja paremale ja otse otse otse ose otse otse otse otse ....

Kolmapäev, juuni 22, 2005

Probleemid kirjavahemärkidega

Nii, nüüd on ülikoolile punkt pandud. Või on see hoopis koma? Praeguse seisuga pigem suur küsimärk?

See oli päise päeva aal, Pilla-Palla-(P)illegaard

Täna oli minu viimane (P)illegaardi päev...

(vähemalt sellel õppeaastal, tulevikus ehk kunagi saab ikkagi nostalgitsema minna. Kui mitte varem, siis veidi vähem kui 30 aasta pärast kindlasti)

Tähistati kolme asja:

  • Suve saabumist (kuigi mina püüdsin kõigile järjekindlalt väita, et algas kevad. Imestate miks? Sest esimene lind, kes kevadel tuleb on ikka.....(kas keegi teab kes???))
  • Pireti viimast tööpäeva (see, et ta omme ka tööl on ei puutu enam minusse)
  • Viimast päeva, mil ma saan Illegaardis üliõpilase soodustust.

Teisipäev, juuni 21, 2005

Velokunn annab aru

Nii lugu selline. Pille avastab, et tal on ootamatult kiireid asjatoimetusi bussijaamas. Et kiiresti kohale jõuda otsustab velosipedi kasuks. Pühibki vennaraasu rattalt tolmu maha ja asub linna poole väntama. Sõidab ja sõidab ja järsku märkab, et tee ääres on miskid kollased lindid.
"Imelik," mõtleb Pille ja väntab edasi. Peatselt kostub tee ääres seisvate inimeste poolt ergutushõikeid ja lausejuppe nagu: "Päris hea edumaa...", "Ja sealt tuleb liider...", "Pinguta veel natuke..." ja samas vaimus edasi.
"Äärmiselt imelik," mõtleb Pille ja väntab edasi.
Peagi märkab Pille tee ääres kollaste vestidega mehikesi ja silti: finish 300m.
"Aaaaa," mõtleb pille, kellel aeglane mõistus hakkab lõpuks otsi kokku viima ning lisab igaks juhuks kiirust.
Finish 200m... finish 100m... mingi kollases vestis mehike vehib ja karjub midagi. Pille Lisab kiirust! Ta on enda teadmata sattunud Saaremaa Velotuuri finishi lõpuheitlusesse. Veel viimane pingutus jaa... Finishijoon ületatud!!! Võib kergendusohkega taha vaadata. Ja mida näeb Pille? Kaks väsinud ratturit võitlemas esikoha eest, teadmata, et tegelikult oli see just nende nina alt ära napsatud.
Kes on Velokunn???
Aga see tuur hakkab häirima küll juba. Nad millegipärast sõidavad minu maja eest mööda. Täna jälle. Ma pidin ei tea mis hiigel ringiga sõitma, et üldse linna pääseda.

Täna asun Tartu poole teele. Ühele asjale on vaja punkt panna :D

Pühapäev, juuni 19, 2005

Hülgerahva raskest ja internetivabast elust

Karjuv ebaõiglus. Ma elan korteris, kus on arvuteid rohkem kui õhku, aga internetist pole haisugi. Isegi mu vanaemal on internett. Meil aga pole.

Aga seeeest on meil siin päike, meri ja rannaliiv. Ja vesi polegi tegelikult nii külm. Selline värskendav... kergelt karastav... jääkuubikutega... Aga ega hülgerahvas end sellest häirida ei lase (hülgerahvaks kutsume ennast ise, teised kutsuvad meid tavaliselt segasteks).

Tänu vähesele internetiseeritusele on mul taas aega lugeda!!! Lõpuks ometi sain Kaleidoskoobi läbi (tähh Mps, tagastan selle sulle kunagi). Nüüd loen Dr Dolittle imelistest seiklustest. Uskumatu, et see mul lapsepõlves lugemata jäi. Arvatavasti oli asi raamatu kaantes, need ei meeldinud mulle üldse. Sellega seoses. Palun öelge, kas on veel mõni kohustusliku kirjanduse teos, mis mul lugemata on, kuna mulle näiteks selle kaanepilt ei meeldinud???

Ohh, minu piiratud interneti kasutusaeg sai just läbi... Meri ootab...

Neljapäev, juuni 16, 2005

parem õudne lõpp kui lõputu õudus....

... Alma mater toetab teid mitte ainult nüüd vaid ka siis kui teil läheb tõeliselt hästi.....

Aaah, lõpetamised on ikka huvitavad. Muud viga polnudki, aga nende neetud karikakarde korjamine oli küll üks igavene nuhtlus. Emajõe luht oli sääski tihedalt täis nagu meri millimallikaid.

Pärast lõpetamist läksid pea kõik mittelõpetajad lõpetamist tähistama. vähemalt on mul tulevikust nüüd selgem pilt. Isegi kui ma magistrisse ei saa, siis võin ma ju alati töötada välja ökovoodi :D

juhtkoer on kadunud...

Kust küll tulevad sellised eluvõõrad inimesed nagu mina? Ma ei saaks eluülikooligi sisse (kui sinna tuleks avaldus teha). Öeldaks kindlasti, et kukkus eksamitel läbi või midagi sellist. Võibolla siis ongi õige koht pärisülikoolis???
Igatahes tegin avalduse ära, nii palju kui see minu teha oli. Kõige keerulisem on saada avaldusele juhendaja allkirja, kes pesitseb kusagil kaugel svenskade maal. Otsuse langetamine oli keerukas protsess, aga lõpuks otsustasin esitada selle avalduse, kus olil vähem kirjavigu. Lihtne kriteerium, kas pole :D
Aga ma VIHKAN igasugust asjaajamist see on kindel. Ja tänase päeva kohta on seda juba selgelt liiga palju saanud.
Muide juba kolmandad päikeseprillid sel kuul, mis minu juures elutsevad. Päikeseprillid paistavad olevat pisimutukate meelelaadiga, miks nad muidu minu juures elavad. Nüüd ma käin ja laian linnas Maariši prillidega. Täitsa kena, aint ainus viga - ma ei näe nedega...

Teisipäev, juuni 14, 2005

Mördiööbik - täna eriti soodsalt

Tegelikult ei peagi ju päris ühtlane jääma... Oih... Appi, sein laguneb ära... Mis me selle auguga teeme... Eitea kas külmkapi peale võib astuda... Roheline on pruuni all, ei pruun on rohelise all... Aaah, see pudiseb ju dekolteesse...

Need, nagu te kindlasti juba mõistsite on katkendid, mis kostusid täna Triinu köögist. Muidugi kööki oli raske ära tunda. Eriti kui sinna selline kari asjatundlikke remondimehi (nagu meie) sisse lasti. Majamutile see kindlasti meeldib.


Aga tegelikult mulle remondi tegemine meeldib. Kui peaks kellelgi abi vaja minema, siis ma tulen alati suurima heameelega, tasub vaid kutsuda. Mulle tohutult meeldib nt värvimine. Aga pahteldamine ona ka omaette lõbus. Ja värvi maha kraapimine oli ka uvitav. Need on sellised tööd, kus tulemus on ikka silmaga näha!! Me likes.
Nii et kui abi vaja kutsuge Mördiööbik - värvib, kraabib, pahteldab, liimib, lakib, tapeedib, plaadib, kruvib, kasutab uudseid ja modernseid tehnikaid ning seda kõike peaaegu tasuta, helistades kohe saate kasutusjuhendi tasuta kaasa. kuid oodake see ei ole veel kõik. Tellides kohe mördiööbiku saate teise täiesti tasuta!!!

Pühapäev, juuni 12, 2005

Pille nägemus matkast

Nii jälle üks valge laik Eestimaa muidu suht värvikirevalt kaardilt kadunud. Seekord ilmus sinna valge laigu asemele selline naissaare kujuline roheline laiguke.
Nii et kurikuulus ja kaua planeeritud Naissaare retk, mille toimumine oli vahepeal finantspõhjustel kahtluse all, on nüüdseks läbi.
Taas on tegu matkaga, mida on võimatu kirjeldada, kui ise kohal polnud, siis jäid nii paljudest emotsioonidest ilma (ja tuleb mainida, et suur osa emotsioone olid positiivsed (kui üks välja jätta)). Aga no natuke võib ju teilegi vihjeid teha. Siin siis matka läbivad märksõnad (esitusjärjekord on totaalselt suvaline):
  • Sääsed - sääsed on seal saarel targad. Nad ei pinise kõrva ääres nagu mandri sääsed, kes justkui piniseks sulle enne kõrva, et ma nüüd tulen, ma nüüd tulen, pane veri valmis. Naissaare sääsed löövad ikka kohe hambad sisse ja imevad su ühe hooga verest tühjaks :D
  • Meri - Aaaaaah, selle mere pärast võiks sinna jäädagi. Esialgu arvasin, et tegu on miski needusega, et mu riided kogu aeg märjad olid, aga samas kui vaadata kuidas kogu aeg mere poole tõmbas...no pole ime ka. Ja ujumas sai käidud. Oh neid kilkeid ja naeru! Võin ka meres ujumise koha peale risti ää teha. Ja ei olnudki ju nii külm või mis?
  • Liiv - See oli miski liivaneedus kah. Telgi panime justkui Sahara kõrbe, igatahes oli telgis rohkem liiva kui meres vett. Ja minu sokkides oli liiva ja miu kotis oli liiva ja minu tenkades oli liiva ja minu vorstileiva vahel oli liiva ja minu kõrvad olid liiva täis ja minu silmad olid liiva täis ja kui on veel mõni koht, mis mul mainimata jäi, siis äärmiselt suure tõenäosusega oli seegi liiva täis. See võis olla tingitud ka sellest, et ma olin kui laps kes mere äärde sattunud - kaevasin auke ja ehitasin liivalosse. Tahan väikest kühvlit, reha ja naftapuurtorni!!!
  • Kivid - Kivid olid ägedad. Suured. Teate ju, et pille ei saa rahuliku südamega edasi elada kui ta pole iga kivi otsa roninud, mis teele jääb. Nii juhtuski, et iga vähegi nime väärt kivi, mis tänu Kalevipojale, Vanapaganale, Suurele Tõllule ja Leigerile oli Naissaare randa sattunud sai minu poolt vallutatud. Ja siis ehitasin ma kivist torni. Ja Merike lõhkus selle ära. Urr, urr, urr. Teinekord ehita endale oma torn ja lõhu seda palju tahad! Siis mängisin ma veel oma lapsepõlve lemmikmängu -> kivilt kivile hüppamist. Vanasti ma kujutasin ette, et kivide vahel on laava või kurjad krokodillid või midagi säärast jubedat. Igatahes äärmiselt tore mäng. Seekord oli kivide vahel küll liiv, aga see oli vesiliiv vähemalt kui mitte kuri inimsööjaliiv. Ellu jäin. Haa! Kes on parim kivilkargaja?!?
  • Libedad vorstid - siin pole vist seletust vaja
  • Patarei nr 5 - ja kitsarööpaline raudtee ja miinilaod ja miinid ja pommid ja muu säärane kraam, mida naissaarel ikkagi leidub
  • Nordea - Ainus saarel esindatud pank.
  • LEBO - need paar haprat hetke, mil me ei vantsinud rasked kotid seljas, varisesime väsinuna liivale ja tõmbasime hetkeks hinge ja siis jälle teele!!! Ei mingit puhkust, ei mingit palli/kaardimängu, ennustamist. Isegi minu uut taskumalet ei mängitud (kusjuures ma ei võitnud kairit kaks korda)
  • Eepos - kirjutati ümber. Selles on nüüd palju mõjutusi kaasaegsest eesti poppmuusikast, klassikalisest vene poeesiast ning samuti aegumatust lõuna-ameerika seebiooperitest.
  • Plekk-kruusi-müsteerium - kujutage ette. Kas teie arvates on võimalik, et kahe päeva jooksul jõuab peaaegu et tuliuus kruus seisu, kustal on kaks peaaegu et auku sees. Kuidas??? Söövitav merevesi?
  • Vihmatantsud - ilmselgelt olin mina kõige täpsem vihmaennustaja. ma pean endale miski auhinna välja mõtlema.
  • Paanikad - iga antukese aja tagant oli mingi suurem paanika. miks muidu mu paanika šokolaad nii kiiresti otsa sai...

Kuhu siis järgmisel korral? Ideid?

Reede, juuni 10, 2005

Nii juhtus ka minu ja Kairiga, kui me Tallinna poole h��letasime. kes oleks osanud �elda, et ka ka planeedil Zarg on Tallinna nimeline koht...

:D

Näe, siin on pisimutuka pilt:
Pisimutukas Frida

Neljapäev, juuni 09, 2005

Kui joonistad lund palun lumme sa joonista päikeselaik...

Sain oma pisimutuka pildi valmis.
Kujutage ette, ma olen tulemusega peaaegu rahul ja see on minu puhul juba äärmiselt kõva sõna. Omme skänneerein selle ära ka, siis näete.
Te ju kõik teate, kelleks ma tegelikult saada tahan. Igatahes jätkan harjutamist...

Hoi kapten ae, aja sadamasse laev, nõuab vett see neetud koka soolakala...

Käisin täna vämpaieri juures. Isegi tema ei taha mu verd. Kuhu ma niimoodi ometi jõuan???
Minu tuba oli justkui miski läbisõiduhoov. Niipalju inimesi pole ühe päeva jooksul ammu näha saanud. Just praegu viskasin viimased välja.
Olen siin ära söönud vist terve parvetäie kuivatatud särge ja natuke tuulehaugi ka. Nüüd ma suure tõenäosusega veedan öö vannitoa ja wc vahelt joostes. No et kustutada seda meeletut janu ja vesi taas ringlusesse lasta ikka.

Kolmapäev, juuni 08, 2005

Tule saarele sa, tule saarele sa....

Matk Naisaarele siiski toimub. Ma ei lase miskil rahapuudusel enda plaane untsu ajada (siin kohapeal väike üleskutse: Kes tahab mulle laenu anda. Maksan esimesest pensist tagasi :D )
Info matka kohta:
Toimumiskoht: Naissaar
Aeg: 11.06-12.06
Osavõtjad: Kõik kes on huvitatud (vanusepiirangut pole, kuid alaealistel palun kaasa võtta vanemate kirjalik luba). Eriti oodatud on sääsetõrjevahendit omavad isikud.
Kaasa võtta: matkavarustus, ohtralt sööki jooki, ääretult hea tuju, optimistlik ellusuhtumine ja tolerantsus ilmataadi keskeakriisist tingitud kapriiside suhtes.
Kogunemine: hiljemalt kell 10.30 Pirita sadamas, vaata kaarti. Vesitranspordivahend väljub sadamast kell 11.00 ja pileti hind on 60 eeklooma üliõpilasteleleeeleelelee
Saabumine tagasi: 12.06 kell 21.00
kaart:

Tekkinud küsimused lahendab korralduskomitee kohapeal. Samuti saab infot telefonil 1182, õnnetusjuhtumi puhul 112 ja ülejäänud juhtudel 56476626

P.S palun kõigil matkast huvitatutel ja mittehuvitatutel, kes siiski mingil imelikul põhjusel otsustavad meie lustliku seltskonnaga liituda, edastada oma jah sõna matka peakoordinaator Pillele hiljemalt 10.06 (reede) kella 17.00 (et teaks, palju süüa varuda ja keda sadamas ära oodata)

Teisipäev, juuni 07, 2005

ELUS!!! (väsinud aga õnnelik)

Nii, olen kodus tagasi. See matk on siis selleks korraks läbi. Kuidagi harjumatu on. Täna bussiga linna poole sõites ei uskunud ma kuidagi, et lähen linna, et minu ümber polegi enam rohelus, päike, vihm, kurjad mustad linnud ja muu säärane. Siin Tartus on kõik kuidagi hall ja värvivaene. Kuidagi nii ebaloomulik. Aga peale nelja aastat (matkaliste aja järgi) looduse rüppes olemist polegi see ehk nii üllatav. Kardan, et harjun selle hallusega taas ära. Ma ei taha seda. loodan, et see roheline rõõm jääb minusse veel pikaks ajaks.
Ärge kartke, olles nüüd kodus, ei hakka ma teile mitte oma matka ümber jutustama. Need värvid, lõhnad, valgus, see kõik - ma niikuinii ei suudaks seda edasi anda kogu selles ilus ja tõelisuses. Ma parem ei üritagi. Aga kui kedagi huvitab, siis alates omsest saab minu pool tasuta reisimuljeid koos pildimaterjaliga.
Aga ühte asja tuleb siiski mainida. ma poleks iial uskunud, et ma hakkan kammist puudust tundma.
Praegu olen ma äärmiselt hõivatud fännikirjadele vastamisega. Minu pildid (needsamad, mis viimati ära kaotati) on taas netis üleval ja taas olen ühe unistuse võrra vaesem :D see aga tähendab palju kiidulaulu, mille eest tuleb tänada. Aga vahel on mõni asjalik kriitka ka kiidulaulu vahel. neid hindan ma üle kõige. Ikkagi edasiviiv.

Ja sooda on tagasi!!!!

Pille Metsast (et mitte öelda Ahv Kongost)

P.S tänan oma sideoperaatoreid Jaanikat ja Marist, tänu kellele mul õnnestus veidike segadust inimestesse puistata :D

Esmaspäev, juuni 06, 2005

ELUS (uskuge või mitte)

Selle metsa taga
ei ole mets on
soooo tantsime koooos.
Takuse särgiga mees
on pikal sirgel teel
oi-oi-oi-oi


Käes on matka 3. päev. Vähemalt kalender arvab nii. Matkalised arvavad, et no 3. nädal vähemalt. Lihtsalt niiiiiiii palju on juhtunud. Gotfried muutub iga päevaga järjest armsamaks. Õlad ei olegi enam niiiiiii valusad. Jalad ei valuta kah enam (saate aru, ma üritan end veenda).
Meiega liitus veel üks müsteeriline M. Me siin arutlesime, et kui kaua peaks me matkama, et kogu gäng jõuaks matkale. Millal sa Mps sealt Norrast tagasi tulidki? 21? Päris pikaks venib. Või teed enne Norrat eelsoojenduse siin kauni Ahja jõe ääres? Igatahes võiks matkaselle lisandada küll. No kasvõi neidki, keda sääskedele või koertele sööta.
Tegelt on meil toit otsas. Maarish leevendas veidi meie nälga, aga praegu küpsetame küll juba lõkkel Liina sokke. Joogiks on maasikamaitseline Ahja vesi.
Aga muide, siin on huvitav, palju toredaid tegelasi. Ei oska kohe validagi. Ommikul Taevaskojas neitsikoopa noormees oli parasjagu dushi all ja seetõttu otsustasin hoopis metshaldjad oma helesiniste sokkide ja äärmiselt vallatu pluusiga ära võluda. Ma arvan, et see isegi õnnestus. Igatahes on täna öösel plaanis tantsuõhtu ümber lõkke ja metshaldjad, kuuldes, et dresscode olevat harilik nõiatantsule kohane alastus, lubasid kah kohale ilmuda. Nad sobivad meie seltskonda hästi. No mõelge ise. 3 nädalat ilma kammi ja peeglita --> me oleme METSIKUD.

P.S. Tänan oma eelmist sideoperaatorit, kuid säästuoperaator pakub odavamat teenust ja uskuge või mitte, siin metsade rüpes, kesk ürgset loodust mõistad sa, et raha on elus kõige olulisem.

Pühapäev, juuni 05, 2005

Elus (aga vaagun hinge)

Päeva märksõnadeks taas siga ja kägu. Meil on esimene langenu, aga leidsime põõsa alt aseaineks müsteerilise ms M-i. Omme ommikul olge siis kõik taevaskojas, ootame suitsu sees ja kõik on nagu päris.
Mina ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta ...
Lähen vist ja liitun naaberlõkkekonnaga, neil on kitarr.
Gotfried saadab tervisi.

Laupäev, juuni 04, 2005

ELUS!

Tuju hea häältes ramm ja kindel marsisamm ... üle Atlandi me lähme juba jala.
Terve tee kukkus hullunud kägu meile kilomeetreid. Nüüd oleme õnnelikult internetiseeritud onnis...

... ja meil on siin punkt punkt ja pikk piiks naabrid: Külmkapp, baarikapp ja nende sõbrad kapid. Aga muidu ei kahetse ühtegi astutud sammu. Tervitan kõiki, kes mu ära tundsid.

Reede, juuni 03, 2005

Head teed, head teed, Pilleleiru, head teed

Nii, eile siis rajati Päikeselinn. Tore, sellega on siis asi korras. Tõsi tuli teine küll selline kergelt ulmeline (3 päikesega), aga siiski päris uhke.
Omme siis üritan selle päikesemaa üles leida. Ma loodan, et ta pole väga kaugel, sest mu kott (ristiti ikkagi Gotfriediks, Forseliuse järgi) kaalub rohkem kui on mu kandevõime :D Loomulikult võin ma lülitada sisse oma pauerversiooni ja kõmpida see väike elamine seljas kuni maailma otsani ja tagasi, aga see on kohutavalt energiakulukas ja mina kui kekkonnatehnoloog üritan ikka energiakokkuhoiuprintsiipi rakendada.
Aga mul on kotis ka kõik eluks vähegi vajalik olemas. Teleka toppisin just kotti, praegu surun diivanit kokku poole, et külmkapp ka ära mahuks (kusgil peab ju õlut ka hoidma).
igatahes tõotab tulla lõbus ja vaevarikas matk :D Loodan, et eksime ära. Siis saab pudelipostiga abi kutsuda :D

Neljapäev, juuni 02, 2005

Dilemma

Nii, nüüd vajan teie head ja asjatundlikku nõu. Küsimus on minu tulevikus ja mul on vaja kedagi kes minu eest ära otsustaks, mida teha. Asi on magistri õppes.
Teeme praegu sellise lihtsustuse, et ma saan sinna sisse. See pole küll apsull mitte kindel, aga oletame et saaks.
Siin tekib küsimus, kas ma peaks siis minema magistrisse või mitte?
Asi on selles, et ainus põhjus, miks ma tahaks magistrisse minna on see, et ma ei taha koju tagasi minna kui pea kõik mu sõbrad jäävad siia. Teiseks ei meeldi mulle mõte, et ma pean hakkam tööd otsima (töötamise vastu pole mul midagi, aga töö otsimise vastu küll).
Samas aga ei arva ma, et see oleks edasi õppimiseks eriti asjalik põhjendus. Õppida lihtsalt selle pärast, et ei taha et see tore ülikooli aeg lõppeks, omamata ise mingit soovi teadusega edasi tegeleda, ega tundmata sügaval sisimas mingitki suuremat huvi muda vastu. Samuti kui ma sisse saaks, siis ma hoiaks nii lihtsalt ühte kohta kinni, mistõttu need kes võibolla tegelikult tahaks ei saaks õppida...igatpidi keeruline ja mina ei oska seisukohta võtta.
Aidake!

Kolmapäev, juuni 01, 2005

üks pisimutukas lihtsalt

The Unusual Creatures Lexicon says: (...) You can find Moss Dragons in the nearby forest. But there is one problem- that little green creatures are shy and it`s easy to frigten them because they are afraid of everything what`s bigger than them. So you must be patient and look for them very carefully before finally you could find them under some leaf...



See konkreetne eksemplar on joonistatud Joanna Petruczenko poolt. Kas ta pole äärmiselt armas???

Matkaplaanid

Matkaplaanid on valmis!!! Esialgsed loomulikult. Ja äärmiselt paindlikud. Matka võib iga kell pikendada või lühendada just nii nagu soovi on. Samuti võivad matkaseltskonnaga iga kell huvilised liituda (see on äärmiselt soovitatav) samas ei kohustata kedagi, alati võib poole tee pealt lahkuda (poole teee pealt võib ka ühineda. Telefontšikud on ju kõigil olemas). Nii et kõik kellele meeldib liikumine vabas õhus, vihmas lonkimine, päikesest kõrvetada saamine, sääsed, nõgesed ja muu ohtlik floora ning fauna, kes hindavad lõkke suitsus istumist ning telgis magamist, kellele meeldib äratuskella asemel kuulata linnulaulu (äratuskella kinni ei saa panna) või kuulata unejutu asemel metsakohinat, tuulevihinat ja tundamtute ja kindlasti ohtlike metsloomade tekitatud oksapraginat, siis see üleskutse on mõeldud just teile! Tulge minuga koos matkama (Liina, ma loodan, et võin su illekas antud nõusolekuga arvestada). Ja kui ei tule keegi, siis tuleb taas üks üksildane matk mul, paha lugu küll.
Igatahes Eestimaa, hoia alt!!!

Praeguse seisuga on koostatud kaks marsuuti. Ei teagi kumba eelistada. Valik on vaba. Vahemaad pole ühelgi päeval ületamatult pikad. Plaanitud on puhekpause ja piknikke, sammuti kultuurilugu ja vaatamisväärsusi.

Nii siin on esialgsed matkaplaanid:

Variant üks - Ääretumalt tore matk Lõna-Eestis
1. päev
Luige majake (üllatav, et miks just selline alguspunkt)-> Soe (risttee, kus vanapagan kaotas oma tõllaratta ja millega seoses on üks lahe legend) -> Orava (seal on paar vaatamisväärsust, mis olevat väärt vaatamist)-> Piusa (koopad ka loomulikult), vaatame üle vampiirnahkhiired -> Obinitsa (esimene laager), kohtumine obinitsa pohlaga.
2. päev
Obinitsa -> Piusa jõe ürgoru maastikukaitsa ala ja matkarada (äärmiselt ilus koht) -> Vana-Vastseliina (loomulikult varemed jäävad teele, seal kukkuvat kivi pähe. olen näinud, vastab tõele) -> Vastseliina (Ööbimine ja saab laulda, et ära itku mu perra Vastseliina)
3. päev
Vastseliina -> vana Saaluse (seal on miski mauseleum või muuseum või midagi sinnakanti asja) ->Haanja (suur munamägi kui see remondis pole) Rõuge (ööbimine ööbikuorus)
4. päev -> Siin on kaks varianti, kas bussiga Võrru ja edasi Tartu või jala Võrru ja edasi Tartu või ükskõik kuidas Võrru ja Marise külastus.

Variant kaks - Otsatult tore matk kah kusagil Lõuna-Eestis
1. päev
Luigelt Mennikunno sohu, komplekti kuulub sealne matkarada, silmini soos istumine ja ööbimine isegi mitte telgis vaid majakeses, vaatetorn ja muud lõbustused. Ilus koht, kes käinud, teavad, et ma ei blufigi
2. päev Mennikunno majake -> Leevi-> imeline Võhandu jõe ürgoru matkarada (tihedalt vaatamist väärt kohti täis)-> ööbimine kusagil Partsi kandis miski järve ääres (see koht pole kindel).
3. päev kas Põlvasse ja sealt bussiga koju või siis Taevaskoja maalilistele matkaradadele. Kõik teavad, et taevaskojast niisama kergelt isu täis ei saa. Lihtsalt niivõrd ilus koht. Ööbimine oleks ka kusagil seal kandis. Kas siis Ahja jõe maastikukaitsealal või Valgesoos (olen soooooo tantsime kooooos) või ikkagi seal taevaskojas.
4. Päev kuidagi ikka Tartusse saab.

Loomulikult võib iga kell ka varem koju sõita.

Kusjuures plaanid minna Naissaarele on ka täitsa olemas. Jaanika ja Kairi on andnud nõusoleku
Ma teen pakkumise, et sinna võiks minna mingi 1-2 ööks ja millalgi nt peale 10. või nii.