Kolm, ei neli päeva intensiivset asjalik olemist on ilmselt minu ajule meelde tuletanud, mis tunne on mõelda, probleeme lahendada, tegeleda teadusega. Viimati tundsin midagi sellist ilmselt kaks aastat tagasi. Oli see alles mandumine. Tunnen end praegu lausa targana, et mitte öelda geniaalsena.
Aga see mõtlemine on olnud väsitav. Luban, et enam nii ei tee. Omme kui see ettekanne tehtud, siis ei mõtle kohe mitu päeva ühtegi mõtet enam, siis on peas udu ja tuul, tobe naeratus näol, vile suul. Sest olgem ausad. Asjalikkus mulle ikka ei sobi ju.
Aga see mõtlemine on olnud väsitav. Luban, et enam nii ei tee. Omme kui see ettekanne tehtud, siis ei mõtle kohe mitu päeva ühtegi mõtet enam, siis on peas udu ja tuul, tobe naeratus näol, vile suul. Sest olgem ausad. Asjalikkus mulle ikka ei sobi ju.
P.S Pilt pole kül päris teemakohane, aga nii nunnu ja kunagi ei või teada,mis minu mudakatsestest välja koorub...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar