Kolm aastat tagasi viisime läbi projekti nimega "Aasta kunstis". Ehk siis aasta otsa iga kuu valisime ühe teema, žanri või tehnika ja tegime (vähemalt) ühe kunstiteose. Oli väga tore katsetada ja teisest küljest motiveeris see ka natuke rohkem oma armastatud hobiga tegelema, mille jaoks muidu eriti nagu aega ei kipu leidma. Just samal põhjusel saigi see projekt nüüd uuesti ellu kutsutud. Septembri teemaks sai valitud lillemaal.
No mul ei tulnud kuidagi inspiratsiooni peale ja ei saanud hoogu sisse. Eile käis ema külas ja küsis, et kuidas mul lillemaaliga läheb, tal olevat juba valmis. Ma polnud isegi alustanud. Sellist korralagedust ei saa sallida. Võtsin kätte ja viskasin õhtul nii poole tunniga kiiresti pildi valmis.
Tirts oli vikerkaari joonistanud ja õlipastellid põrandale vedelema jätnud, korjasin need kokku ja kuna need olid kenasti käepärast, siis kasutasin neid oma surematu teose loomiseks. Ma pole vist kunagi ühtegi pilti õlipastellidega teinud. See rasvakriitide aeg jääb pigem lasteaeda. Aga hoolimata tundmatust tehnikast ja oma tavapärasest stiilist kõrvalekaldumisest (või just tänu sellele) oli päris huvitav.
Tulemusega ma muidugi rahule ei jäänud, aga tekkis tahtmine teinegi kord õlipastelle proovida. See on ju hea märk?
