Öörahurikkujad

Täna öösel ärkas Tõruke kell viis halva unenäo peale. Ei mingeid koletisi, mõrtsukaid ega isegi kõrgelt kukkumisi. Ta nägi unes, et jääb kooli hiljaks. Selle asemel, et külge keerata* ja edasi magada, hakkas tema aga hoopis akordionit kääksutama. Halleluuja! Hea, et me kortermajas ei ela. Meile oleks ammu öörahu rikkumise tõttu politsei kutsutud.

Tõruke ise väidab, et pillimäng rahustab teda. Mina pole seda veel täheldanud. Pigem ägestub kui midagi kohe ideaalselt välja ei tule. Aga kui selles vähegi tõtt on ja ta tõesti pillimängu tulemusel rahuneks, siis oleksin valmis seda hurmavat heli kasvõi 24 h kuulama. Pealegi arvestades tema senini väga lühikest muusikukarjääri, pole ta sugugi kõige hullem. Loomulikult ei saa peale 4 rahvapillitundi veel erilist meisterlikkust oodata, aga lood on juba lugude moodi.

*juba vanarahvas teadis rääkida, et halva unenäo korral tuleb keerata teine külg, sest siis ei näe sama und enam edasi ja saab rahus edasi magada. Töötab.

Hambahaldjad ja ahjupealsed - üks pettus kõik

Kas teate, mis on parim logisevate piimahammaste eemaldusvahend? Nöör? Tangid? Ei. Õige vastus on juust! Tõruke on juba kaks hammast juustu närides kätte saanud (sama palju on ka hambaarst välja tõmmanud, aga see polnud ilmselt sugugi nii meeldiv kui juustu süües hammastest vabaneda).

Igatahes oleme siin kahe hambavahetuseeas oleva lapsega (ja ühega, keda ilmselt hakkab külastama hambahaldja kuri kaksikõde) ilmselgelt hambahaldja püsikunded. Juba sel aastal on tal kaks korda siia asja olnud. Ilge siiberdamine käib öösiti. Vaevalt päkapikud lõpetasid kui hambahaldjad alustavad. Ilmselgelt on neil tööjõupuudus, sest selle aasta esimese hamba magas haldjas selgelt maha ja hommikul oli padja all ikka hammas, mitte läikiv münt, nagu oodati. Teise hamba puhul nägin teda mängimas ohtlikku mängu üritades nibin-nabin enne äratuskella padja alt väikest kikut leida. Mõtlesin, et ta võiks jalavaeva* vähendamiseks mingi püsikorralduse tegema või nii. Või kogume peotäie hambaid kokku ja siis esitame kuu lõpus arve.

See hambahaldja teema on muidugi uue aja värk ja väljamaa mõjutused. Kui mina väike olin (oh aegu ammuseid), siis visati hammas ahju peale ja öeldi "Võta sina see luuhammas, anna mulle vastu raudhambad*." Kujutage ette kui keeruline oli keskküttega korteris vanarahva tarkusi järgida ja seda ahju leida! Samuti jäi mulle tookord veidi segaseks, et kellele täpselt see hammas ikkagi antakse. See oli muidugi kõik puhas pettus. Ei saa öelda, et mul hirmus head ja tugevad hambad nüüd oleks. Kui selle raua all  ei peetud just  silmas neid kauneid hõbedasi plomme, mida mu noorusaastatel hambaaukude täiteks kasutati.

*Või tiivavaeva?

Punanina

Eile oli küünlapäev. Vanade eestlaste kombekohaselt jõin ka klaasikese punast veini. No ikka selleks, et tuleval aastal ka nägu kaunilt õheteaks ja ma poleks valge kui kartuliidu. Kuna aga alkoholi tarvitamine on minust viimasel ajal ikka väga suure kaarega mööda käima hakanud (mitte, et me varasemalt oleks suur viinanina olnud, aga vist oli rohkem üritusi, kus ikka klaasikese veini või väikese rummikoksi sai tehtud), siis piirdusin ühe klaasikesega.  Mul on küllaltki suur nägu. Ei tea, kas sellest veinikogusest ikka piisab, et põsed ka ilusasti punaseks saaks või piirdubki see ainult punase ninaga. Teadupärast on minu kaugete esivanemate seas lisaks ahvidele ka paar põhjapõdra rudolfi esivanemat. Kuidas muidu meil nii sarnane ühine joon on - punaselt hõõguv nina!


P.S Kes nüüd punajoomisega hiljaks jäi, siis ärge muretsege, võite siiski veel jumekaks saada. Järgmine võimalus on Maarjapäeval. Mul jäi valdav osa veinist alles, nii et kes on huvitet...

Siililegi selge

Aga mina nägin täna selle aasta esimesi ülaseid õitsemas. Ja selle aasta esimest siili nägin ka. Teate ju küll, mida vanarahvas kevadiste siilide kohta ütleb...

Jah, ikka veel

Täna aasta tagasi ütlesin ma tunnistajate juuresolekul Mpsile, et jah, tahan saada ametlikult tema abikaasaks ja ühiselt purjetada elumerel (mina ikka kaptenina ja Mps tüürimehena, nagu peab). Nüüd peale aastast abielu (pea 3,5 aastast kooselu ja pea 6 aastast koosolu) olen ma endiselt samal arvamusel. Ja kogu selle aja jooksul ei ole mul korrakski tekkinud kahtlust otsuse õigsuses. Me nimelt sobime Mpsiga üllatavalt hästi kokku ja hoolimata minu ponnistustest pole meil õnnestunud selle aja jooksul tõsiselt riidu minna. Olen üritanud Mpsilt välja pinnida, et kui ta oleks teadnud, milline elu teda ees ootab, siis kas ta oleks aasta tagasi äkki teistmoodi otsustanud, aga ta väidab, et siis oli juba niikuinii lootusetult hilja. Minul isiklikult on selle üle ainult hea meel.
Aga 1. pulmaaastapäeva peab ju tähistama. Vanarahvas teab, et vattpulmi tähistatakse tavaliselt nii, et üks abikaasadest näägutab, et peaks tähistama seda suursündmust ja teine topib kõrvad vatti täis ning keerab vatiteki alla magama. Me sel korral ei võtnud vanarahvast kuulda vaid kihutasime mandrile tähistama.
Laupäeval promeneerisime pitsilises Haapsalus ja nautisime romantilist õhtut šampuse ja päikeseloojanguga Suurupi tuletornis (mille me ausalt välja teenisime tänu oma imetabasele tuletornimääramise oskusele). Ööseks kihutasime Läike tn SPA-sse, kus meil on juba peaaegu et omanimeline sviit (erinevalt ülejäänud spa-dest ei suutnud me internetist selle kohta ühtki halba sõna leida ja hinnaklass on ka palju taskukohasem). Täna aga käisime kohvikus ja loomaaias. Sest nii on ainuõige. Õhtul ootas meid Muhus aga kaetud laud ploomide ja mitut sorti koogiga (vähemalt 85% ploomidest maabus minu kõhus.)
Päris lõpuks sai veel süüdatud tuli meie endi majaka laternas (loe pulmaküünal) ning kitarri saatel mõned armastuslaulud lauldud. Mmm, ilus.
See oli, nagu te aru saate, kiirkokkuvõte meie nädalavahetusest aga tegelikult oli väga armas ja romantiline ja tore pulmaaastapäev.
Igastahes praeguse seisuga ei saa Lumeuss oma tahtmist, nii et lahutama me veel ei hakka.

P.S Tänud kõiki õnnesoovide eest!

Kas tõsti on lõpp lähedal?

Seoses Sinitihase kommentaariga minu tomatiteemalises postituses tekkis mul küsimus.
Lohutav ütlus: "Küll pulmadeks saab terveks," kaotab peale pulmi aktuaalsuse* . Mis siis saab? Kas järgmiseks tuleb: "Küürakat ravib vaid haud?" See pole küll ilus perspektiiv... Ma ei tahaks uskuda, et muidu nii sõnaosav vanarahvas juba pulmadega kõik lootused tervenemisele maha matab.

* Eeldades et abiellutaksse siiski vaid kord ja olgem ausad - enamus inimesi just selle mõttega paari lähebki. Mingu see elu siis hiljem kuidas tahab.

ninakas vanarahvas

Vanarahvas on igatsugu ihuhädasid alati tõlgendada püüdnud. Näiteks nina sügelemine pidavat tähendama peatselt saabuvaid häid uudiseid, enamasti peetakse silmas titeuudist. Aga võib ka lihtsalt midagi oodata - külalist, raha, kaklust, kirja. Mõned eriti vanad ja targad räägivad, et kui nina sügeleb, siis pidavat juua saama. Mõned tagurlikumad on välja pakkunud ka puuduliku isikliku hügieeni teema, aga vanarahvas seda üldiselt ei usu. Mul on vähemalt nädal aega juba nina ots sügelenud (ning jah, ma olen seda aegajalt pesnud ka). See ajab mu hulluks! Kui vanarahval on õigus, siis peavad need alles uudised olema! Eesti rahva iive läheb peatselt positiivseks. Uskuge mind (ja minu nina). Nii, et kes iganes pole veel avaldanud oma kuuikute ootamise saladust, siis rääkige kohe ära, saaks vaevast lahti.

Või kui see tõesti joomist tähendab, siis ähvardab ees küll suuremat sorti pidu ja bakhanaal...

Rahvakalendrist

Kas teadsite, et küünlapäev olevat vanarahva arvates esimene suurem naistepüha. See tähendab seda, et naised võisid sel päeval lulli lüüaa ja külas ning kõrtsis käia. Eriti oluline olla küünlapuna joomine. See oli oluline, et eesoleval aastal ikka kaunis puna näos püsiks. Vanarahvas nimelt pidas punavat ja õhetavat nägu tervise ja ilu sümboliks. Ma olen ka alati arvanud, et minu kurikuulus punanina on äärmiselt ilus ja terve. Kahju, et mul kõik punase veini varud otsas on, muidu te alles näeks kui punaseks see nina veel tuleval aastal läheks.
Ja juba vanarahvas teadis rääkida, et kui naine kõrtsis nina punaseks joob, tuleb meestel kodus kõik naistetööd ära teha. (Mps, see on vihje sulle)

Sain pügada

Käisin täna pügalas. Arvestades minu juuste isepäisust pole väga vahet, kas minu juukseid lõikab hirmkalli juuksurisalongi väljakoolitet näitsik või pime vanamees nüride kääridega. Tulemus on ikka sama - sasipea. Lähtuvalt sellest otustasin seekord õnne proovida kodusaare noorte õppurjuuksuritega. Juba vanarahvas teadis rääkida, et kui tahad õppurite juurde juukseid lõikama minna, siis peab sul olema palju aega ja veel rohkem juukseid.
Nii lühikest soengut pole mul ammu olnud :)
Aga väga korralik ja püüdlik juuksur oli. Üritas kogu hingest veenda minu juukseid, et nad mõlemalt poolt ühtpidi lokki hoiaks. Ja juuksuriõpetaja kiitis ka üldjuhul sonksi heaks! Mis minul siis nuriseda.
Tõelist soengut näeb muidugi alles siis kui ma olen pea uuesti ära pesnud - no, et lokid saaks taastada oma loomupärase sussa-pussa frisüüri.

Piparkook ja siidrijook

Katsetasin täna siis seda särtsakat piparkoogitaigent, mille ma eile valmistasin. Jaa. Väärt asi. Olgu öeldud, et ahjust tulid tõelised PIPARkoogid, mitte mingised haledad küpsissed.
Vanarahvas on ikka öelnud: "Rosinasaias peab oleam rosinaid ja piparkoogis pipart - siis on maailmaasjad korras". Ja ega vanarahvas polnud siis rumal või midagist.
Minu präänikutes on pipart nii et mustab (sellega seoses meenus minu esmane piparkoogitaigna tegemise katsetus ühikaaegadest, kus ma suhkrut kärstada ei viitsinud ja tumeda siirupi asemel kasutasin mett. Aga, et õige piparkoogitaigen käib ikka pruun, siis lisasin niikaua piparkoogimaitseainet, kuni taigen tumedamaks läks. Päris seda taset ma sel korral ei saavutanud, aga sinna kanti).

No ja siis sahvrisse vaadates avastasin, et suure remondi ja kolimise käigus (lükka kõik asjad ukse vahelt sahvrisse) oli meie siidritegemise katseanuma õhulukk ära murdunud.
Juba vanarahvas tedis öelda - siidert annab ise märku kui ta valma on. Me võtsime seda kui otsest vihjet ja soovi vabadusse pääseda ning testisimegi ära.
Lõhnas nagu siider ja maitses nagu.... nagu... nagu siider! Uskumatu!
Selline kuiv (st suhkrut veidike vähe), aga mõnus vurts on sees.
Villisime selle siis pudelikestesse ümber.

Nüüd võitekolm korda arvata, kas ma olen peale ohtrat maitsmist lõbusas tujus või ma olen lõbusas tujus!

Kohe laulda tahaks :D
Joy to the world....

Vana ja väsinud

Ärkasin mina laupäeva hommikul üles ja tundsin, et olen kuidagi vanaks jäänud. Kuna aga üle pika aja ei pidanud ma kusagile tormama, siis vedelesin voodis veel kaua, kuni selgus, et tegelt on päris mõnus vana olla. Mingi hetk tuli end siiski üles ajada, no et õhtusteks pidustusteks ikka kõik korralikult valmis saaks. Küpsetasin ja vaaritasin nagu päris perenaine kohe. Kõik toidud tegin küüslauguga. Vanarahvas teab ju rääkida, et kes sünnipäeval küüslauku sööb, see ei saa mitte aasta vanemaks vaid jääb aasta nooremaks. Ainult tort ja vahvlid olid ilma küüslauguta, nii et natuke ma vist ikka vanust juurde sain....
Aga see pole veel kõik - järgmisel nädalavahetusel pidu jätkub.

Ahjaa, tänan kõiki nende armsate sõnumite, tervituste ja õnnesoovide eest. Kui need kõik kokkku liita, siis peaks mul uuel eluaastal seda õnne, tervist ja armastust olema küll kohutavates kogustes. Ärge nüüd arvake, et ma kaeban, kaugel sellest. Olen hoopis väga õnnelik (ja terve ja armas).

Fotoreportaaž

Saage tuttavaks, see on Sadolini transamees van der Dünn. või Tünts nagu sõbrad teda kutsuvad. Tünts armastab maasikamoosi. Vaarikamoos ajab kehvadel aegadel kah asja ära.
Ja vaadake kui uhke profiil tal on. Lõuaga ja puha. Tõsi, pisut madalalaubaline ta ju on, aga see-eest on tal süda õige koha peal. Südame õige koht olevat vanarahva jutu järgi saapasääres.
Nüüd on õige koht kiituste jagamiseks teemal, oi Pille, kui osav sa oled :D

Hiinlased ei tunne tähestikku

Kuidas muidu sai Eesti olümpiamängude avamisel tulla alles 160.-ndana. No tõesti!
Aga miks see oluline on? Juba vanarahvas teadis öelda, et kes kõikse täpsemalt ennustab, mitmenda riigina marsib olümpiamängudele nende kodumaa esindus, sellel tuleb järgneval aastal hea kaerasaak. Hiinlaste ebaloogilise tähestiku tulemusel ootab mind ees täielik ikaldus.

Nagu aru saite, vaatasin ma olümpiamängude avamist. Päris tore oli. Kuigi tuleb tunnistada, et minule kui piiratud maailmavaatega küündimatule inimesele jäi ja ilmselt jääb alati pisut võõraks see masstoodang. Miljon hiinlast, kardetavasti kloonitud, teevad sekundipealt täpselt ühtesid ja samu masinlikke liigutusi. Kõigil on väljamõõdetud naeratused ees. Ilmselt tehti enne olümpiamänge kloonide valimine. Miljonist-triljonist niigi ühte nägu olevast hiinlasest valit välja miljon täpselt ühte nägu/pikkust/raskust tüüpi. Ja oh õnnetust, kui juhtus kellelgil olema millimeetri jagu suurem nina kui etalonil... Häbiga saadeti ta koju tagasi.
Me Mpsiga kujutasime elavalt ette kuidas iga esineja, kes kasvõi natukene rütmist välja läks või lubas endale pisemagi pilgutuse saadeti pärast giljotiini-konveierile

Aga üldiselt mulle olümpiamängud meeldivad. Kahju ainult, et ma neid nii vähe jälgida saan. Peaks endale televusseri tööle muretsema....

Uue aasta lubadused

Minu selle aasta lubadused, millest ma kavatsen ka kinni pidada!

• Olen parem Pille. Veel parem kui Pille oma tavalises headuses? Ei ole võimalik! On on! Vaadake mind järgmisel aastal ja ise veendute selles.
• Olen palju usinam ja kohusetundelisem. Annan endast kõik, et see neetud kool ära lõpetada. Oleks ka aeg juba.
• Olen palju korralikum. Ei söö end paksuks vaid täidan edukalt programmi Porgandi-Pille alapealkirjaga: "Mingisuguseks suveks saledaks."
• Ei unusta ära oma sõpru ja käin neil ikka külas kui satun kusagile nende lähistele hulkuma.
• Käin vähemalt korra nädalas ujumas (puudumine on lubatud tervislikel põhjustel ja põuaperioodil) ja liigun pikematel distantsidel kui voodi ja külmkapi vaheline vahemaa.
• Üritan vähem jonnida, vinguda ja viriseda. Ja püüan vähem tühiste asjade peale solvuda. Selle asemel katsun olla hea, armas ning hoolitsev.
• Vähemalt ühe mõnusa seljakotimatka tahaks ette võtta. Ja üldsegi leian, et minu matkavarustus vajab täiendamist ja katsetamist.
• Joonistan ühe pisikese pildiraamatukese.

Olekski kõik. Lisaks luban, et ostan endale uued teksad. Nagu igal aastal.

Mis aga puutub möödunud aastavahetusse, siis tuleb mainida, et aasta vahetus tõrgeteta, ei pidanud teist sundima ega midagist! Ja mõnus oli. Tähh Laisik.

Ja kui uskuda vanarahvast, kes ütleb, et nii nagu aasta esimene päev, nii tuleb ka terve aasta, siis minu tulevast aastat saab kirjeldama selline mõnus ja soe tunne. Ja suurema osa tulevast aastast magan ma maha... Kaisus (mm)

Aga teile kallid blogilugejad, -külastajad, eksikülalised ja muud sellised tahan soovida vaid üht: Olgu teie uus aasta täis õnne rõõmu ja päikest ja lund ja julgege ikka unistada, vahel läheb mõni täide neist. Küll mina juba tean.

Aga kas teie teate, mida tähendab kui leiad jõuluõhtul lihapalli seest küüslaugu-üllatuse? Sellest ja paljudest muudest iidsetest jõulutraditsioonidest kirjutan teile juba homme. Nüüd aga lähen ja nõksutan puusi äsjaõpitud bachata sammude järgi.
Üks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõksÜks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõks

Nüüd ma olen vana!

Mulle palju õnne, mulle palju õnne, palju-palju õnne soovime! Sooviimeee...

Tähh kõigile, kes mind sel raskel päeval meeles pidasid. Armsad olete mul! Aga ausalt pole kerge kui sul veerand sajandit turjal kõigub ja rõhub nagu kohvikott Brazileiru päikesest pargitud selga. Aga see-eest nii palju lilli... Ja nii palju puuvilju... Ja õnnesoove. Kui need peaks täide minema kõik, siis... Oi ja kallistusi muidugi ka. Teate, neist on mul ehk kõige suurem heameel!

P.S mul just turgatas pähe, et kas ma olen nüüd piisavalt vana, et end vanarahvaks tituleerida ja hakata vanarahvatarkusi välja mõtlema. Minus räägib ometigist puhas elukogemus... Või mis te arvate?

Mulliga vihm

Meil on päev läbi vahelduva eduga sadanud mulliga vihma.

Ei, see pole gaseeritud vihm vaid selline vihm, kus veelompidele tekivad mullid! Vanarahvas teadis rääkida, et kui vihma ajal poriloikudele mullid peale tulevad, siis pidavat õhtul hästi süüa saama*. Ja minu nina ütleb, et täna vist läheb tõesti nii!

A üldiselt mulle äikeseilm meeldib. Istusime ükspäev (no siis kui see SUUR äike oli) emaga rõdul, jõime veini, näksisime viinamarju ja vaatasime kuidas välgud ümber maja sähvivad (valdavalt maja taga) ja kirusime vastasmaja inimesi, kes ei taipa öö saabudes magama minna. Kusjuures niikaua kui mina mäletan pole need kunagi taibanud õigel ajal magama minna ja nii on nii mõnigi augustiõhtune langeva-tähe-vaatlus-sessioon hukka läinud.



*A mis see vanarahvas tegelikult mullide kohta ütles? Ma kunagi nagu teadsin.

Kõik mida teil on vaja teada Hiiumaast

Terve selle nädalavahetuse veetsin mina koos mõningaste toredate inimestega avastamas Hiiumaad. Ja egas ma kade pole, räägin teilegi, mida huvitavat ja üllatavat seal leida võib.

• Hiidlased häbematud on pooled kohanimed saarlaste pealt maha viksinud. No tõesti.
  

• Meie põhilisteks huviobjektideks olid kivid. Kõiksugu rändrahnud ja paiksed rahnud ja kivikülvid ja nii edasi. Põhimõtteliselt vaatasime üle kõik Hiiuma kivid, mis olid suuremad kui rusikas. See on küll kindel. Pildil on peaaegu kogu meie seltskond ühel pisikesel kruusatükil. Mina olen see sinine uduheeringas seal. *
• Seal rannas oli igal kolmandal kivil auk sees. Õnne nii et jalaga segada. Lihtsalt vedeleb maas ja puha. A kas te teate, mis tegelikult tuleb auguga kiviga teha? No sellega mis õnne toob? Üles korjata ja koju tassida? Vale. nii koguneb teile koju täiesti suur hunnik realiseerimata õnne, mis on kivi sees peidus. Õige on talitleda nii: kui leiad auguga kivi, korja see üles, silita seda ja mõtle välja soov (silitamine on oluline osa, siis saab kivi aru, et sa oled hea inimene ja et sul on head soovid). Vaata läbi augu mere poole ja sõnasta soov korrektselt ja arusaadavalt (kivi võib vahel natuke rumal olla ja mitte aru saada vihjetest ja muust säärasest). Seejärel viska kivi nii kaugele vette kui suudad. Mida kaugemale vette, seda kiiremini soov täitub.
  
• Hiiumaa on kõige trepistatum saar põhjapoolkeral. Ma pole ammu nii palju erinevatest treppidest üles ja alla ja üles ja alla ja üles ja üles ja üles kõndinud.
• Mitu millimallikat on ühes terves mallikas? Kui ei tea tee tuhat kükki, neid on täpselt tuhat tükki. Ja meie supluskohas oli vähemalt kilomallika, kui mitte gigamallika jagu millimallikaid. Ma endiselt ei armasta neid, aga panin ujudes silmad kinni ja kujutasin ette, et see on lihtsalt tarretis, mille sees ma ujun, mitte millimallikatest tihe vesi.
• Varesele valu, harakale haigus, muud hädad millimallikatele, meie Pille saabki terveks. Juba vanad hiidlased teadsid rääkida, et kui sul on kurk haige ja nohu ja muidu külmetunud oled, siis tuleb käia ujumas 8nii hommikul kui õhtul) ja magada külmas telgis. Hiiumaale minnes olin ma põdur ja haiglane, tagasi tulin ilma ühegi veata. Hiiumaa ongi üks suur sanatoorium.
  
• Kui Pille on endale uut matkavarustust hankinud, siis oma vaimse tervise säilitamise nimel tuleb teil temast heaga eemale hoida. Vaene Murueit kuulis ca triljon korda sellest kuidas ma endale uued potid ja pannid ostsin. Ilmselt selle pärast keeldus ta hiljem minuga samas autos olemast. Üldse tahtsid kõik minu juurest minema minna (nuuks) ainult Gotfried jäi mulle truuks. Pildil põhisüüdlane - minu uus pott.
  
• Nägime vähemalt kahte kurja suud. Priit ja Liina söödi peaaegu ära. Mis ime kombel nad pääsesid, seda ei tea täpselt keegi.
• Keset Hiiumaad on kõrb. Need kaamlid, keda me seal liivatormis nägime, kas olid need päris või vaid veepuudusest ja päikesest tingitud miraaž... Ei tea. Sellele kuumusele ja kuivusele ning lõpututele liivadüünidele tagasi mõeldes sirutub käsi automaatselt veepudeli järele... (teised olevat kuuldavasti oopis kängurusid näinud, ka päikesepiste)
• See osa Hiiumaast, mida ei kata Sahara, on täis istutatud mände, et mustikad nende all kasvama hakkaks loomulikult. Ilusad metsad, näeb kohe kaugelt kuidas rebane jookseb puude all.
  
• Hiiuma metsad on mustikaid tihedalt täis. Väikestele hiidlastele räägitakse juba noorest peast, et teie ei tohi mitte mustikaid süüa, muidu muutute veel sellisteks nagu saarlased. No meie puhul on suurem kuri juba tehtud ja enam ei aita miski, võib vabalt ka süüa neid mustikaid. Ja need olid seal suured kui õunad. Priit lubas meile hommikul mustikasuppi teha...
• A need kadakad küll niiiii kõrged polnud, et nendega uhkustama peaks...
• Punkrid olid pimedad ja sünged. Ma eksisin korduvalt ära.
  
• Kokuvõtlikult on Hiiumaal tore ja sinna soovitan minnagi teistel korralikel loodust, loomi, liiva, kive, tuletorne, treppe ja mustikaid armastavatel inimestel. Mmmmmmmmõnus oli.
  

Ja kui te peale kõige selle läbilugemist leiate, et on ikka veel midagi, mida te Hiiumaast ei tea, siis küsige minu käest, ma räägin teile. Rohkem lihtsalt ei jaksa kirjutada. Jõud lõppeb, kas teate.

Pildil harilik hiidlasest** paadipõgenik

* pildi udusus on taotluslik, et kaitsta üljäänude privaatsust.
**Minus on hiidlase verd sama palju kui saarlase oma. Teoorias. Praktikas olen ikka täitsa saarlane.

Nooruslik tagumik

Juba vanarahvas teab rääkida, et sipelgahammustus pidavat muutma inimese nooreks ja ilusaks, kiirendama ainevahetust ja pidurdama vananemist. Sipelgasülg olevat antibakteriaalne ja töötab säilitusainena. Kui sipelgahammustus poleks nii põrgulikult valus, siis ilmuksid sanatooriumidesse mudavannide kõrvale ka sipelgavannid.
Aga vähemalt see tagumine ja pehmem pool minust püsib nüüd küll igavesti noorena! Sellise koguse hammustuste peale...

sipelgapildi autor

Heledama tuleviku nimel

Eile algas siis suurprojekt nimega "Heledama tuleviku nimel". Alustuseks otsustasime seda tulevikku helestama hakata Laisiku korteris. No et ta ei saaks enam sünge häälega deklameerida: "Must lagi on me toal...", nagu tal kombeks kipub olema. Esimese värvikihi said nii koridori lagi, uksed kui ka lapike seina. Vaatasin mina seda kõike ja miski justkui riivas silma. Mingi ebakõla. Mingi veider värvilaik valgel taustal. Juba vanarahvas teab rääkida, et kus viga näed laita, seal ära passi niisama käed taskus vaid tule ning aita ometigi. Nii tõmbasingi harmoonia saavutamise eesmärgil ka Laisikul rulliga üle rinna. Jaa, teadmatule kõrvalseisjale võis see näida tööõnnetusena, kuid tähelepanelikum vaatleja oleks siiski märganud teo kaalutletuse kõrgeimat määra.