Istun siin kuuse all (jah, minu pea kohal kõrgub kuusk. Suur. Oma 2,5* pikk). Küünal põleb, pakin kingitusi. Õpin luuletusi. Kalev saatis mulle 3 jõululaulugi ja puha. Tuba on täis hüpoteetilist piparkoogihõngu. Ahjus praksub tuli...Nagu isegi näete on mind mürgitanud jõulumeeleolu. Ma tavaliselt üritan ikka olla selline eestlaslikult morn ja sünge, nägu peas nagu oleks söönud midagi haput ning jälki. Aga täna... jõulumürgitusest tingitud eufooriline staadium. Selle saavutamiseks tuli küll eluga riskida ja nüüd lonkangi kui sõjaveteran. Minu imelises puukuuris asuvad parimad puud tagumises riidas, esimeses on need kurikuulsad naelastatud lauajupid. Et parimateni küündida tuli esimese riida otsa ronida. Edasi võite juba ise mõelda. Minu eluohtlik kriimustus aga siiki ei morjenda mu meelt. Oo ei! Elagu jõulud! Kallistused teile kõigile.
*dm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar