Täna oli selline kulinaarse kallakuga päev. Istusin pool päeva keemiahoones ja küpsetasin kooke. Retseptis, mille ma juhendaja käest saanud olin (ta ka selline kokandushuviline), oli öeldud, et kooke tuleb küpsetada 4 h kõrgel temperatuuril (550 *C). Kui ahjust hakkas hõrku koogihõngu minu ninna kanduma, meenus mulle, millal ma viimati sõin. Olgugi, et mälestus kaugetest aegadest oli udune võin kindlalt öelda, et pitsa oli ülimaitsev (tähh Kallased). Ja siis meenus mulle veel see kana ja riis, mida Maariši/Vivi juures pakuti... Siis kerkisid silme ette mahlakas seapraad... maitsev panniroog... pikantsed suupisted... pirukad... küpsetised... ahjupraed... lasanje... ahjukartulid... jne... mmm...Ja nii ma istusingi seal keemiahoones uhkes üksinduses, kõht korisemas, sülg nirisemas mööda lõuga ja unistasin erinevatest toitudest, mida ma ei saanud endale lubada, sest no tõesti, keemiahoone on seapraadide koha pealt ikka häbematult viletsasti varustatud.
P.S pilt on mu enda joonistatud ja kujutab mind mudakooke küpsetamas. Tegu on väljavõttega minu illustreeritud postpäevikust...mis hakkab vaikselt täis saama. Eitea kas peaks jõuluvanale kirjutama sellel teemal...a mul on postpäevikute suhtes kindlad nõudmised... ei taha tabalukku ega pehmeid ja karvaseid kaasi. Ei taha, et see oleks lõhnastatud. Ja kohe kindlasti ei taha hobuse pilti. Kui peab mõni koduloom olema, siis ükskõik kes, kasvõi siga, peaasi et mitte obune!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar