Maailmaparandajatele meeldivad kohad, kuhu nad saavad oma maailmaparanduslikke ideid ja mõtteid kirja panna, kurta oma rasket elu ja võibolla isegi midagi asjalikku öelda... Ei seda siiski mitte. Pigem ohtralt kirjanduslikke liialdusi ja kunstilisi ilustusi
(muide, kõik kirjavead on taotluslikud)
Meie Kassiopeia reisi 568 päev. Igav. Ja endiselt tõmbab tükki. Junga norskab. Ka ärkvel olles. Ja ikka tõmbab tükki õhuga kokku puutudes. .....ja saba nagu polekski.
P.S Viimaste andmete kohaselt peaks me 25 aasta 4 kuu ja 5 päeva pärast kohale jõudma. Olgu Jupiter meile armuline!!!
Pool meeskonda on lolliks läinud. Väidavad, et kui õhu kätte pääseb, läheb tükki. Ei lähe ta ühti. Kogu aeg on tükis olnud. P.S. et kapten on siiski kapten, siis leppisime kõik koos kokku, et norskajaks on junga.
Reisi 578 päev. keegi norskab. Pidevalt. Meeskonnas levivad kuuldused, et see olevat junga. Logiraamatus on kirjas, et junga suri kaks kuud tagasi. Taas ilmnes tehniline probleem teise sädegenraatori juures. Holoteki füüsik arvab, et see on põhjustatud aeroaktivisatsioonilise koagulatsiooni poolt. Esimene tüürimees oli jälle purjus. Missiooni lõppedes vabastan ta töölt. Järjepidevad vaatlused näitavad ikka veel ägedat reaktsiooni õhuga. Tõmbab tükki.
Meie reisi 600 päev. Juubeli tähistamiseks pani kapten end üle pika aja jälle riidesse. Rõve oli. Tükki tõmbas kohe. Ja sädekondensaator töötab laitmatult. Kardan et asi on surnud jungas. Ja kardan, et pardal on jänes...nähtamatu....või imaginaarne. Paanika. Enne magama minekut panen küüneviili padja alla. Magan kohe rahulikumalt. Keegi norskab.
P.S Kontrollisin. Ikka tõmbab tükki. Ka vaakumis. Panin vana koha peale tagasi. Seal on ta stabiilne. Vähemal siiani. Paanika....
"Kapteni päevik. Aasta 35724" Reisi 601 päev. Eile oli väike pidu. Esimene tüürimees oli jälle SIGAlakku täis. Pootsman nägi hallutsinatsioone. Terve õhtu rääkis midagi jänestest.
Katsed näitasid, et alkohol inhibeerib koagulatsiooni. Täna hommikul tõmbub aga eriti intensiivselt tükki. Teen ettepaneku jätkata katsetega.
P.S Kuidagi vaikne on. Midagi on puudu. Üritan välja selgitada mis see on.
602. päev Asjad on juba nii kaugele läinud, et kapten ei saa enam ühtegi mõistlikku sõna suust välja. Selle asemel püüab end igasugu imelike liigutustega arusaadavaks teha. Universaalne tõlkeaparaat andis nende sisuks peamiselt "kop-kopkopkop-kop" , "oioioi-oi-oi" jne. Ise ma sest kummalisest viipekeelest veel aru ei saa, aga paistab, et ma pole sellega ka midagi kaotanud. Pootsman jällegi veab ninaga õhku ja väidab, et tunneb gaasi haisu. Ent puhas gaas on teadagi lõhnatu. Ma usun, et probleem kaoks, kui ta end tihedamini peseks...
603 päev. Paanika. Laevas lokkab anarhia. Aukraad ei loe enam midagi. Pootsman olevat mõttetu mees. Ja veel joomine. Meeskond ei näe enam kainet päeva. Ja laevas on jänes!!! Kapteni käeviibetes on midagi tuttavlikku, midagi kodust. Ja tüürimees norskab. Homme läheb karantiini. Järsku on tal polüübid.
P.S Kapten peaks vähem katseid tegema. Tal juba kõik asjad tõmbavad tükki.
610. päev. Ei jõua enam. Kohvi oleks vaja. Uni. Junga norskab. Ja tõmbab tükki. Eile võttis telepaatia kabiinis minuga ühendust kapteni vanaema. Neil pidavat tükki tõmbama õhuga kokku puutudes. Hullumeelsus on vist perekonna viga. Geenid. Ja I tüürimees teeb täna süüa. Järelikult on mul täna paast. Nälg. Junga on ohtlik näide tüürimehe supist. Sõi ja nüüd on surnud. Aga norskab endiselt.
P.S Loodame et supp tükki ei tõmba.
P.S.S Eile oli jupiteri varjutus. Ei saanud jälle sõba silmile.
611. päev. Eile oli söögiks klimbisupp. Ilmselt tõmbas tükki. Ma ei armasta klimbisuppi. Küll alles junga oskas head toitu valmistada. Isegi dehüdreeritud lihapulbrist, kus siga oli sees kõigest 0,2%, suutis ta valmistada midagi, mis nägi välja küll samasugune hall ollus kui kõik muu, mida siin sööme, kuid kui silmad kinni pigistasid, võis hea tahtmise juures peaaegu et liha maitset tunda. Väärt mees oli see junga. Norskas ainult veidike. Kahju, et ta surnud on. Ülejäänud seltskond siin on üks matsikari. Neil pole kapteni vastu mingit austust. Nad arvavad, et ma ei saa teada kui nad minu üle naeravad. ja lollid on nad ka. Seleta neile käte jalgadega, mis teha tuleb, nemad ikka ei saa aru.
P.S olen täheldanud, et pootsman näeb kuidagi väsinud välja. Ületöötand. Peaks talle paar vaba päeva andma.
Eile otsustas meeskond kollektiivse enesetapu kasuks ja pani mind süüa tegema. Üritasin neile kõigest hingest kaasa aidata, a näe, ei õnnestunud.
Kapten andis teada, et asub nüüdsest dieedile, mis välistab teatud liharoad. Kas me võime nüüd tõesti öösiti ilma vahikordadeta magada, või oli see mõeldud ainult meie tähelepanu kõrvalejuhtimiseks?
"Pootsmani pevik. Aasta 35724 A.D" 613. päev. Täna kui ma unekapslist väljusin (kaptenilt saadud vabapäeva kõige ökonoomsem viitmine) tuigerdas mulle vastu junga. Selgus et ta oli ainsana tüürimehe suppi maitsnud. Vaeseke. Täitsa tükki tõmbus teine. Ja kapten on ajataju kaotanud. Vahib oma tyhja rannet ja pobiseb midagi kadunud ajast. Ja tüürimees raiub nagu rauda et tema tahab kella tagasi lükata!!! Mis toimub? Kaua ma magasin? Kas tõesti kõik on hulluks läinud. Või on see Pluuto mõju? Oh põder, oh põder.
P.S Nägin täna langevat tähte. Napilt vuhises mõõda. Olgu Jupiter meile endiselt armuline
614. päev. Igav. Reis kestab veel orjenteeruvalt 25 aastat, 2 kuud ja 20 päeva. See teeb 25 aastat 2 kuud ja 20 päeva selles metallpurgis. 25 aastat 2 kuud ja 20 päeva koos nende hulludega. 25 aastat 2 kuud ja 20 päeva!!! Ma parem ei hakka mõtlema kõikvõimalikele põhjustele, mis võivad meie reisi veel pikemaks venitada. Kas sellistes tingimustes on üldse võimalik normaalseks jääda? Ma pean endale mingi hobi leidma. Äkki hakkaks luuletusi kirjutama?
P.S Jalg annab tunda. Nagu oleks kuhugi kõrgele roninud.
620. päev. Tänane sissekanne tuleb väga lühike, kuna pole midagi juhtunud.
P.S Eile kapten jälle lakku täis oli. Ei see enam kainet päeva pea. Hakkan kahtlema juba meie reisi sihtpunktis. Ja palju õnne tüürimehele. Paljuneb nagu prussakad kapteni padja all. Laev nõnda kitsaks jääb varsti. Huvitav, kellega tüürimees paljuneb? Jungaga? Rääkides jungast. Eile selgus et pardal on ka junga õel kaksikvend. Nii et ma ei näinudki kummitusi. Hommikul oma kapslist väljudes sillale minnes sain vapustuse: Terve kamando punkt oli täis tühje pudeleid ja kasutatud kondoome. Aru ma ei mõista kust see kraam tuleb? Kas Pluuto-Piraadid on salakaubandusega tegelema hakanud. Kord on käest ära. Kapteni silla autahvlile oli mingi punase ainega suurelt kritseldatud "TÕMBAB TÜKKI". Hommuikul oma pasteedituubi imedes tekkis mul küsimus: Palju meid siin laeval on? Kas kaptenil üldse on mingit ettekujutust meeskonnas, reisijatest või jänestest? Vaevalt. Või on kapten meeskonna üleslugemisel teinud mingi kohutava avastuse, et nüüd ei julge kaineks saada? Ei tea. Aga seda ma ütlen: kui selline olukord veel 5 aastat kestab, siis algab revolutsioon. Ma tõusen üles ja iseseisvun. Kuulutan oma kambri iseseisvaks. Vot.
P.P.S Kui keegi tahab ühineda mässu katsega, siis reede õhtul on esimene koosistumine. Tuleb kasutada momenti kui kapten paariks päevaks sulgub sundviinaravi kapslisse. Ma arvan et kui tal minu päeviku sisust mingigi ettekujutus oleks, siis tema asemel ma sinna kapslisse jäeksingi.
Jõudsid minunigi rõõmusõnumid esimesest tüürimehest. Milline kergendus. Ma juba kartsin, et meie väike laevaseltskond ei hakkagi normaalse ühiskonnana funktsioneerima. Meie reis on pikk. Kui lõpuks sihtmärgini jõuame, siis oleme kõik juba vanad ja jõuetud, selle jaoks on vaja kasvatada uus põlvkond tarku ja tegutsemishimulisi noori. Tõsi, tüürimees pole küll parimaks tõuaretajaks, loodame et Junga vol2 (kes on hoopis junga õel kaksikÕDE) on paremate iseloomuomadustega.
Selle rõõmusõnumi teadasaamist tähistati loomulikult väärisilselt. Esimene tüürimees ei saanud kahjuks kohale ilmuda (noh tal on nüüd ikkagi kohustused ja puha) Aga pidu oli uhke. II mehhaanik esitas isegi oma kuulsa akrobaatilise triki.
Mis ometi toimub!?! Seekord ei tõmmanudki tükki... Polnud midagi, mis oleks saanud tõmbuda. Ilmnes,et radist ületab kahe kilo võrra kaalulimiiti. Nüüd on kapteni otsustada, kas ta nüüd üle parda visata või mitte. Ma kahtlustan, et navigaatoril on ka midagi varjata, ning pootsman paistab sellest üht-teist teadvat...
630. päev. Jah. Junga kaksikõde norskab. Ja mitte vähe. Ilmselt on tal polüübid. Eile tegi tyyrimees paanikat: pooled meeskonnast olevat ülekaalus! Polega ime. Süüa ju keegi ühisköögis ei julge. Libistavad oma kapslis ainult õlletuube. Ja mis seal imestada, kui juba kapten sund viinaravikapslis. Mulle juba tundub et olen ainus, kes on võimeline jupiterile jõudma täie mõistuse ja parimas füüsilises vormis.
P.S Mässusut ei tulnud midagi välja. Kardan et kapten on kõiki hirmutanud ihunuhtlusega. Aga ma ei alistu. Vaenlane ei maga.
Mida meeskond mu eest veel varjanud on? Alles nüüd sain teada, et radist ongi see junga (õel) kaksikõde. Ja mind enam ei roogi, kas tõmbab tükki või ei. Kus on selle nähtuse praktiline väljund? Ainult hulluks ajab, kui selle peale meõlda.
Olen taas ametipostil. Näib, et kapten ei saa endale puhkust lubada. Täielik kaos ja anarhia. Esiteks on kaldutud kõrvale laevaarsti määratud dieedist, mille tagajärjel vohab laevas kohutav ülekaalulisus. Me sõidame niigi kandevõime piiril. Alates tänasest kehtestan kohustusliku hommikuvõimlemise ja palun kokal otsida välja piiratud kaloraažiga pastad. Teiseks on meeskond ilma loata kurssi muutnud. Juba mitmendat päeva on suund Kassiopeia asemel Jupiterile. Nüüd tuleb kõik kursid ümber arvutada ja meie reis pikeneb arvatavasti veel. Pean kurbusega nentima, et meie meeskond, pole kunagi erilise efektiivsusega töötanud, kuid ilma kapteni valvsa pilguta on nad täiesti lootusetud. Õnneks olen ma tagasi ja valmis korda majja lööma!
640 päev. Niipalju siis anarhiast. Kapten on tagasi. Ja kohe keeras laeva õigelt kursilt kõrvale...kurs olevat Jupiterile olnud. Püha müristus. Kapten ise nii täis et ei tea ööd ega mütsi..ja räägib õigest kursist. Õnneks oli tyyrimees esimest korda 640 päeva jooksul mees omal kohal...ja taastas õige kursi. Tyyrimehest rääkides...tal hakkavad esimesed hulluse tundemärgid tekkima. Räägib et ei tõmba tükki enam. Oh põder. Ja meeskond. Hullumaja. Paksud, täissöönud. Laev on tänu neile nii raske, et võtab praegu 4 tonni valgusaasta peale. Täitsa lõpp. Ainult Saturni rõngaste vahel laveerides on nii palju kütet võtnud. Kaua meil niimoodi iriidiumi jätkub? Kui nii edasi, siis peamegi Jupiterile tankima minema. Ega ma väga selle vastu polegi. Jupiteril häid kabanosse pakutakse
Reisi 643. päev. Eile otsustas paar meeskonnaliiget, et on mingi "Mina laulan laulu, saan kommiraha päev". Käisid siis kapslist kapslisse, jaurasid midagi ja üritasid nii teistelt marmelaadituube välja pressida. Üldiselt ma igasugu rahvapidustusi ei poolda, aga kogu lõbu ei saa ju neilt ka ära võtta. Nii veetsingi eilse õhtu oma kapslis luku taga ja tegin näo nagu mind ei oleks. Kellele seda karja-, vilja- ja lapseõnne vaja on?
Reisi 645. päev. Kuuldused Jupiteri maitsvatest kabanossidest ja viljastavatest tuultest vastavad tõele. Ja videofonid on kummalisel reziimil. Junga kurja kaksikõe videofon teeb häält igal võimalikul ja mittevõimalikul ajal. Isegi öösel. Kahtlustan kokkumängu. Või koguni šabotaasi. Oleme jõudnud Linnitee esimeste galaktikateni ja esimesed mõjud on tunda. Kõiki on tabanud tappev igavus. Ja käegalöömis meelelolu. Ja tõmbab tükki aktiivsemalt kui kunagi enne meie reisi jooksul.
P.S. Tüürimehel on suurushullustsu. Teeb jälle süüa. Kes krt ütles talle eelmine kord et toit oli maitsev??? Sööge nüüd ise seda suppi...
Kõigepealt poegis kapten, siis poegisin mina ja siis poegis masinist. Keegi pidi veel poegima, sest neid oli kokku neli. A kes krt, vaat seda ei mäleta. Nii juhtub, kui laeval puudub koterMann, kes löögi enda peale võtaks ja laeva sääraste õnnetuste eest kaitseks.
reisi 650. päev Navigaatori ja I tüürimehe teineteisest möödarääkimise tulemusel võeti eile suund põhjanaela poole. See ajas lausa jooma. Juba viienda pitsi juures suudeti siiski suund Kassiopeiale taastada. Või vähemalt kõik nõustusid, et suund on sinna poole.
See tõsieluseriaal "Laev" hakkab näitama oma tõelist palet. Täpsemalt kõik kirjas protokollis, suuremat osa juhtunust ei julge isegi oma isiklikku päevikusse kirjutada. Mul on häbi, häbi oma meeskonna madala taseme pärast. Kui ma oleks mees, siis oleks ma ainus asjalik mees sellel laeval...
P.S tükki tõmbas kah. Ei oleks osanud oodatagi sellise alkoholikoguse juures...
Eilsel kriisiistungil pidi arutlusele tulema kapteni pädevuse küsimus, kuid pootsman lõi otsustaval hetkel vedelaks ja sinna see läks. Selle asemel tuli hoop sealt, kust seda oodatagi ei osanud ja tõstatati hoopis MINU pädevuse küsimus... Navigaator on enda rolli laeva juhtimises pisut väärakalt tõlgendanud. Kamoon, kelle oskustest siiski rohkem sõltub, kas piloodi või kaardilugeja?
651 päev. Nii. Nüüd on see siis ametlik. Kui natuke austust ei tule minu ameti vastu, siis panen ameti maha. Ei tohiks ju midagi hullu juhtuda...mu amet on ju sama, mis tühi koht. Ja ametiredelil tõusust võib ainult unistada. Olgem ausad-kapteni voodisse jõudmine on sama raske kui Kassiopeiale jõudmine. Ja veel- kapten joob endiselt ja peale selle on ta pool meeskonda kaasa haaranud. Kui nii edasi, palun metsa peatust Marsil...ja ei tulegi enam tagasi. Hääletan seal tagasi sõitva laeva peale.
651. päev Väärakas navigaator sooviks olla alligaator... saaks vähemasti selle roolikeeraja jala oma hambusse... või siis saadaks ta bambusse? Galaktikas orienteerumise kursusel räägiti et teekonda tuleb pidada palju tähtsamaks kohale jõudmisest - muretsemiseks pole põhjust, küll me sinna kassipeiedele ka kunagi jõuame. Ja et paigalseis on tagasiminek... seega keeruta aga ratast tüürimehike! Kurss bambus, 345 kraadi su nina otsast järgmise pudeli suunas.
P.S. miks see tatarlasest kokk meil kuidagi kapteni abiks ei tahtnud saada? neil pikk voodielu jagamise kogemus ju olemas...
Laevas valitseb kord. Lõpuks ometi. Ilmselt on meeskond väsinud suurest joomisest ja pidutsemisest. Töökohustustest vabal ajal istub igaüks oma kapslis. Huvitav, millega nad tegelevad seal. Loevad? Tikivad? Hauvad mässuplaane? Pole õrna aimugi. Ma võiks ju hügieeninõuete täitmise kontrolli nime all korraldada meeskonnaliikmete kapslite ülevaatuse...
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D" 670. päev. Sõnavabaduse piiramine. Ahistamine. Laevalt on kokku korjatud kõik vedelkristall kuvarid. Ei sa päevikutki pidada enam. Päevikus on peaaegu 32 Marsipäevane vahe. See ei kajasta ju enam tõelist reisi. Kahtlustan et see kõik on selleks et varjata kapteni musti tegusi laeval. Alles nädal tagasi peksti meid kapslitest välja, käed-jalad vastu seina ja "kobati" meid põhjalikult läbi. Nägin kapteni näos totaalset rahuloluirvet, kui ta tüürimeest läbi "kobas". Rõve.
P.S Püüan end nüüd kokku võtta ja tihedamini kirjutada.
P.P.S.S 32 päeva päevikut on kraabitud küüntega mu kapsli seinale ,tõelise tõe huvilistele on kapsel avatud 24 h.
боцман, первый штурман, врач, картограф и электромеханик пригласили мне на рождение. ну был так праздник!!! этот подбиль половина звездолетa. наш звездолет блуждать в космосe как юпитер на душу положит.
Suured pidustused on läbi ja laeva meeskond hakkab tasapisi jälle end leidma ning elu suundub juba tuttavatesse rööbastesse tagasi. Aegajalt veel kostab siit või sealt mõni slaavikeelne repliik.
P.S Nägin täna pootsmani. Nägi teine hirmus vana välja.
681 päev. Pidu läbi. Eh. Uus tulemas. Ühesõnaga tegime laevas peo. Tyyrimees tõi viinad, mina söögid ja muusika ja kapten (Pluuto teda võtku) võttis sõbrad kaasa. Puhta muulased. Küll oli seal Marsslasi, Veenusslasi, Põhjanaelalisi ja kurjad keeled räägivad et isegi üks Kassiopeialine olevat kambas olnud. Igatahes seltskond oli kirju ja veel kirjumad olid nende vormid. Kapten mängis see kord raskesti kättesaadavat maatydrukut...vaatas oma varbaid koguaeg. Heh...mina ei läind õnge..teame mis tema vagura maski taga tegelikult peitub...
P.S Tuli välja et Kapten polegi kõikse tugevam meite laevas. See annab lootust. Võibolla juba lähima 100 päeva jooksul võib leida uue isiku kapteni sillalt.
P.P.S.S Suurte pidustuste käigus kaldus jälle laev kursilt: automaatpiloot oli end täis joonud ja hullas elektronkiirendiga köögikapslis. Oh ajad, oh kombed..
Meeskonda on tabanud mingisugune uus hullus. Kõik käivad ringi ja muudkui ümisevad omaette omal viisil "dzingel bell, dzingel bell", ja "v lesu radilas jolotška..."
Ma pidin ükspäev kreepsu saama kui avastasin, et keegi on kapteni silla autahvlile suurte kõverate tähtedega maalinud: "Häid jõule"
Pootsman on endale pika valge habeme kasvatanud ja käib nüüd ning nõuab, et talle sülle istutaks ja pai tehtaks. Rõve.
Alles paar päeva tagasi nägin oma ihusilmaga, kuidas Junga radistist õel kaksikõde oma kapsli uksele soki naelutas. Kelle peletamiseks selliseid juustutõrjemeetmeid kasutule võetakse, ma tõesti ei tea. Võibolla üritab pervertpäkapikke hirmutada. Neid on ka viimasel ajal palju näha olnud. Mõned näod on isegi tuttavad. Kahtlustan, et mõningad meeskonnaliikmed (nimesid nimetamata, aga kõik ju teavad, kellest jutt on) süüst mitte puhtad pole.
P.S viimasel ajal on hakanud jäle tihedamini tükki tõmbama. Võibolla külmast?
P.P.S Meie toidulauale on ilmunud paar uue maitsega pastat. Ilmselt on ka kokk jõulumeleolus. Hapukapsa ja verivorsti maitselised pastad on iseenesest huvitav kogemus, kuigi tuleb tõdeda, et igatsen juba vaikselt tagasi aegu, mil võisid kindel olla, et hommikusöögituubist tulev pasta on vana hea tapeediliimi maitsega...
kapten mõistis lõpuks, et laeval lokkava korralageduse üle pole enam võimalik kontrolli saavutada, sestap üritab ta sest nüüd parimat võtta ja laeva piraadi kombel juhtima hakata. Laseb end nüüd kapten Mõõkhambaks kutsuda, äärmisel juhul võib talle ka "galaktikate hirm" või midagi muud poeetilist öelda. Vastupuiklejad visatakse üle parda (haide aset täidab siin vaakum) või tembeldatakse makrelliks... Einoh, kokk on mõistagi õnnelik.
Samuti on selgeks saanud, et meil puudub vähimgi šanss Jupiteri või Kassiopeia või Andromeedani (kuhu suunas Kapteni tujud siis ka meie laeva hetkel ei juhiks) jõuda, ning isegi kapten... khm... Mõõkhammas on sunnitud seda endale tunnistama. Et asi oleks ametlik, moodustas ta kaks klubi, optimistide ja naiivikute oma. Esimese direktoriks hakkas ta ise, teise juhi kohale määrast ta kellegi Pisikese. Aga kõik said muidugi aru, et ta mõtles junga kaksikõde, ja tema nüüd seda kohust täidabki.
Peab vist huntidega kaasa uluma. Hoirassa ja pudel rummi!
Eile toimus II mehhaaniku kapslis läbu. Sellele madalamale tekile, kus asuvad mehhaanikute, kütjate ja muu musta töö tegijate kapslid, satun ma suhteliselt harva. Aga juua oskavad nad seal vääriliselt kaptenisillapralledele. Samuti pani mind imestama toiduvalik. Ei tea mina, kust nad küll kõik need eksootilised tuubid välja võlusid. Meie koka varudes kindlasti selliseid pole. Ilmselt smugeldasid need viimasest varustusjaamast. Ma kahtlustan salakaupa.
P.S Alumistel tekkidel tõmbab õhuga kokku puutudes eriti aktiivselt tükki. Ilmselt on asi õhus, see seal polnud vist hingamiseks mõeldud, pigem lusikaga söömiseks. Ventilatsioonisüsteeme kasutatakse seal ilmselt mingil muul otstarbel. Peab laskma kontrollida.
Meid pidevalt kollitav personalinappus leidis lõpuks ajutise lahenduse - meile saabus praktikale kursant kaugelt planeedilt nimega Osilia (kaugus on aegruumis muidugi väga suhteline, aga kuni Osilia ja muu Galaktika vahele pole veel ehitatud täheväravat, jääb see vahemaa meie laevale siiski raskesti läbitavaks). Siis tuli kursant muidugi rohke alkoholi saatel ametisse pühitseda. No on joomarid. Vaid esimene tüürimees oli see, kellele laeva heaolu hinge läks ja kes juua ei raatsinud; kohalolnud võivad tunnistada, et klaas tema ees oli kogu aeg tühi. Ühel hetkel seisime aga probleemi ees - ametisse nimetada küll, aga millisesse? Otsustasime ta proovile panna - las teeb seda, mida kõige paremini oskab. Ja nüüd siis kuulub meie meeskonda ka laevakroonik peamassööri kohustustes.
Annan oma töökohustused ajutiselt auastmelt järgneva isiku kanda. Sulgen end oma kapslisse. Ei välju enne kui mul inimese nägu jälle ees on. :( Ma pole selle otsuse üle õnnelik, kuid vältimaks suuremat epideemiat on see hädavajalik.
Nii. Nüüd on see siis selge. Planeetide vaheline suuresuu-punahuulekatk on jõudnud meie laeva. The Laevaleksikon andis seletuseks: sugulisel teel leviv haigus. Edsasikandumiseks vajab räiget kontakti. Ravi-puudub. Niipalju siis sellest kaptenist. Paar päva tagasi käis kapteni sillal jälle metsik orgia. Ilmselt pidas oma matuseid. Sõin ja jõin seal minagi, pähe ei saand midagi. Õnneks ka vist mitte mujale. Vähemalt esialgsed proovid mingeid haiguslikke märke ei näita. Ja kummaline: ma ei teadnudki et meie laeval niipalju muidusööjaid on. Pole ime et meie kiirus on vähenenud. Algul pidasin seda küll tyyrimehe veaks, aga tundub et ta ei ole üksi süüdi. Kapten lukustas end eile oma kapslisse ja keeldub seal väljumast. Mediteerib ja valmistub lahkuma siit galaktikast. Rahu tema skafander-kehale. Ja üks jama veel- nagu normaalsele kaptenile kohane oleks pidanud nimetama oma järglase. Aga meie kaptenist nüüd mõnda normaalset otsust loota...!!! Ilmselt peab jälle otsustama Jõud, kes saab järgmiseks kapteniks. Olgu the Jõud meiega!!
P.S: Viimasel ajal on minus maad võtnud põhjendamatu optimism ja rõõmsameelsus. Kas mõni senitundmatu haigus?
ja pidage seda numbrit hästi meeles, sest see on see päev, mil mina võimule tulin!
PIDU!!!
Sest eelmine kapten on nüüd rivist väljas ja tema kohustused (ja PRIVILEEGID) minu kanda, sest nii ütles kapten ja nii näevad ka eeskirjad ette. Pootsman ei paista küll otsusega rahul olema, aga noh, Pootsman küürigu tekki...
on oodata ümberkorraldusi laevaelus...
P.S. kallis meeskond, kas mäletate veel, mille kaudu siin laevas karjääri teha saab? Selles vallas ei saa midagi muutuma :D
Reisi 717 päev Peaks mainima et laevas on maad võtnud rahu ja vaikus. Ainult kapteni kapslist on üleannetuid kilkeid kuulda. Ja ma võin Saturni rõngaste nimel vanduda et üks hääl kuulus tyyrimehele. Paistab et jutud tema "töökusest" ametiredelil turnimisel on tõesed. Natuke teeb kadedaks. Tegin eile natuke mõõtmise ja arvutamise tööd ja kohkumisega tõdesin et meie reisi sihtmärk on endiselt ligi 26 aasta kaugusel. Kahtlustan et liigume ringiratast. Ka avastasin et meie varustsue kapslisse on sisse murtud ja paar vaakumkiirendit on kadunud. Eks täpsemal kontrollil selgub mis veel kadunud on. Kapten on endiselt varjunud 24 h oma kapslisse. Mida ta seal teeb...pole aimugi. Paljuneb?...Tõmbab tykki?... Aga kokkuvõttes on ikkagi hea ja rahulik aeg laevas. Mulle meeldib
P.S: Vaakumkiirendi-kiiresti liikumise vahend vaakumis, kasutatakse kiiresti liikumiseks vaakumis
Reisi 718 päev Katastroof. Sattusime Linnuteele liiga lähedele ja nüüd on tulemus käes: temperatuur langes....väga langes...neutronkirjutaja ots kleeeeeeeeeeeeeeepub paberiiiileee.....kirjutada r e, on oht et m e en ja ei s k tada.
N.B.: Kap on m ja l ja ma juba homm noaga ja lü välj
Kes krt meil ses laevas katlakütja on? Ilmselt ei olegi? Või on ka tema imaginaarne, nii et mitte ainult teda ennast näha ei ole, vaid ka tema töö tulemusi mitte?
Pootsman on juba pikemat aega nurunud ametikõrgndust, kuid kapten pole teda siiamaani jutule võtnud. No võtsin siis pootsmani vastu ja kuulasin ta ära. Peab tunnistama, tema argumendid olid... hm... küllaltki kaalukad, ja ta oskas neid väga tuliselt esitada. Olgu siis peale, pootsu, saad oma ametikõrgenduse. Aga mul on sust veidi kahju ka, sest kui ma selle otsuse laevaperele avaldan, on sul peagi käed tööd täis... Sest kõik need madrused sealt kolmandalt tekilt, kui nad kuulevad, et nende otsene ülemus nii kõva karjäärimees on, tahavad kindlasti ise ka edutamist saada. Ja kõik nad tuleb sul ära kuulata. Kiired ajad hakkavad sul olema, värske vanempootsman-katlakütja, ja veidi sooja siin tähistaeva kõrvetavas külmuses...
ajutiselt töökohustustest kõrvale jäänud kapteni päevik. Aasta 35725
Reisi 720. päev
Päevad siin kapsli üksinduses venivad kui junga ila. Haigus ei taha kuidagi taanduda. Et millegagi oma aega sisustada, olen mänginud junga vaimuga malet. Kuigi mu keha on haigusest nõder, on mõistus ikka veel terav ja junga ei osanud isegi elusana eriti hästi maletada. kuid mind paneb siiralt imestama, et juba 5 korda järjest laseb ta endale "karjapoisi" teha. Nii ammendab see mäng end kiirelt.
Lisaks olen uurinud elektroonilisest arhiivist meie laevapersonali taustasid. Kui ma peaks selle katku üle elama ja veel ebatõenäolisemalt ka selle reisi, siis järgmise meeskonna koostamisel üritan meeles pidada, et kindlasti lugeda läbi kõik toimikud, mitte usaldada admiraliteedi soovitusi. Te ei kujuta ette, mida ma nt pootsmani kohta teada sain, või siis tüürimehe kohta!!! Radisti taustast ma parem ei räägigi (kuigi siin ei tasuks üllatunud olla, ta on ju ikkagi kadunud junga õel kaksikõde). Iga meeskonnaliige näib varjavat mõnd kohutavat ja valgust (ning ilmselt ka hapnikku) kartvat saladust. See ei saa olla lihtsalt kokkusattumus. Tundun endale paranoilisena, kuid mul on tekkinud kahtlused, et meie reisi tõeline eesmärk polegi see, mis mulle admiraliteedist edastati vaid seotud kuidagi ühiskonna mädapaisete kõrvaldamisega. Ainus asi, mis mind selle teooria tõesuses kahtlema paneb, on fakt, et mind - veatu mineviku ning eeskujuliku teenistuslehega - isikut, määrati selle missiooni juhiks...
Tyyrimehel on väga kehv huumori soolikas, või pole tal seda üldse. Suurelt infoekraanilt sain lugeda et mulle olevat "ametikõrgendust" antud. Ha-ha-haa. Väga naljakas. Tyyrimees on ikka tõeline siga!!! Hakka või endist kaptenit tagasi igatesma (kardan et see oleks veel suurem viga) Nüüd terve meeskond läeb mõõda ja irvitavad vaikselt pihku. Heh. Ja junga (olgu tähetolm talle kerge)irvitas lausa avalikult mulle näkku. Ise surnud, aga viisakust pole ollagi. Eile levis I tekil isuäratavat koogilõhna. Lähemalt uurides leidsin enda väikesest kapslist praktiliselt kogu laeva meeskonna. ma olla nad külla kutsunud!!! Kuna tyyrimees puudus, siis kahtlustan et tema on nende "kutsete" taga. Aga tõeline põhjus võis ka olla ka selles et ainus soe koht laeval on minu kapsel. Miks..selle pisiasja jätan oma teada: krt teab kes mu päevikut võib lugeda. Aga ega õhtul väga viga polnudki. Isegi ekskapten oli end välja vedanud oma kapslist. Väljanägemine polnud tal küll veel suuremasi, võiks õelda et ta ei näinudgi välja ja isegi junga väljanägemine on esinduslikum, aga me ei lasknud ennast sellest segada, lihtsalt kui süda väga pahaks läks, keerasime näo kõrvale.
P.S: Kuna käivad jutud, et suuresuu-punahuulekatku vastu aitab piim, toodi peole ohtralt kaasa piima. Nüüd on köögikapslis 2 kuud mureta: toit koosneb piimast ja.....piimast. Head isu!!
Ajutiselt töökohustustest kõrvale jäänud, kuid peatselt naasva kapteni päevik. Aasta 35725
reisi 729. päev
Tundub, et peapootsman-katlakütja saab vähemalt oma ameti teise poolega hakkama. Kuulujutud käivad, et laevas pidi juba talutav temperatuur olema (Mis küll minu kapslis ei kajastu, aga ma olen varemgi tähele pannud, et pootsul minu vastu mingi salavimm on).
Ka "asekapteni" käe all paistab kõik kenasti sujuvat. Laevas valitseb rahu ja vaikus. Äkki tuleb see sellest, et keegi midagi ei tee? Juba mitmendat päeva pole laeva ükski mootor töötanud. Hõljume sihitult avakosmoses.
P.S Logiraamatu vanu sissekandeid lehitsedes avastasin, et reisi 681. päeval on kirjutanud pootsman järgmised read: "Võibolla juba lähima 100 päeva jooksul võib leida uue isiku kapteni sillalt." tekib kahtlus, et kas see suuresuu-punahuulekatk pole mitte tema sepitsuste tulemus.
P.P.S Enam ei tõmba tükki, vaid ajab lausa hüppesse
Kiired ja edasilükkamatud asjatoimetused Osilias. Pean Enerpraiz unlimitedi taas paariks päevaks hülgama. Jätsin juhised kaptenisilla teadetetahvlile. Tõelise häda korral leiate detailsed juhised koos illustreerivate piltidega (et kõik ikka aru saaks) minu lauasahtlist armastuskirjade ja testamendi alt. Pootsmani pean ma Osiliasse kaasa võtma. Ma lihtsalt ei usalda teda absoluutselt. Ainus võimalus teda kontrollida on tal pidevalt silm peal hoida.
P.S Lihtsalt teaduse huvides plaanin muu asjaliku kõrvalt välja uurida, et mis Osilial õhuga kokku puutudes juhtuda võiks....
Kaptenisilla rotid Krõss ja Prõss hakkavad taga igatsema kaptenit ja pootsmani. üritasid öösel kapteni silmad peast närida, et too pimedaks jääks. kuid asjata... järgmise korrani siis...
Niisiis võttis kapten ühel ilusal päeval pähe, et tal tuleb Osiliasse sõita. Tore, mõtlesin mina, selle nädalakesega, kus ta laeva juhtimist ei häiri, jõuame me Kassiopeiale hea tüki maad lähemale. Tema ja pootsmani võimuvõitluse klaarimisse läheb kogu aeg, enda tõeliste kohustega tegeleda ei jõuagi. Ent nüüd jõudis poots Osiliast tagasi, aga keda tema süstiku pardal ei olnud, oli kapten... Seega, kas sellel jumalatest hüljatud ja avakosmosesse unustatud laevukesel on nüüd tõesti lootust varjupaika leida ja minu kindla käe all rahusadamasse jõuda?
Täna toimus sõpruskohtumine naaberkalaktikast pärit kosmoseränduriga. Kuna tulnukas meie keelt veel eriti hästi ei vallanud, toimus suhtlumine interstellaarses universaalkeeles. Minu arvates oli tegu selgelt liialdatud külalislahkusega. Kui rääkida piisavalt aeglaselt ja valjusti, siis oleks ta kindlasti meist aru saanud.
Kauge külaline tõi meile rahutukstegvaid uudiseid kassiopeialaste kohta. Tuli ette võtta viivitamatu reis peastaapi, et admiraliteediga teatud teemadel tõsiselt vestelda ja uurida välja, meie missiooni varjatud tagamaad.
Kui kõik sujub, naasen peagi. Loodan, et laev on siis ikka alles... (jäi ju juhtimine taas auastmelt järgneva isiku kanda, kuna tüürimees on Osilial, siis ülejärgmise... Ülejärgmisel kohal on aga.... Oh ei, ma kardan kõige hullemat. Naasen nii ruttu kui võimalik, et hoida ära suurt õnnetust...)
Reisi 745. päev. Kirjutaks midagi, kuid ei midagi asjaliku pole kirjutada. Laev on tühi ja mootorid ei tööta. Pole minu asi ka. Olen lootuse kaotanud kuhugi jõuda. Kahtlustan kõrgemalt poolt kokkumängu meist lahtisaamiseks planeedilt Maa. Pole viga, elame üle. Vahepeal sai kapteni palvel tehtud üks trett teise galaktikasse. Väääga informatiivne reis oli. Kapten oli vist nina täis põhjalikult tõmmanud või puistas niisama südant, aga ma sain palju teada meie reisi alksest missioonist, hetke olukorrast ja muidugi piinlike detaile kaasreisijate intiimelust. Põnev. Ehk saan kuidagi kõik selle ära kasutada oma heaolu nimel. Ehk saan admiraliteedilt vanem-pootsamni pagunid. Kes teab-kes teab. Paar päeva tagasi oli meil lähikontakt tehisintellektiga väljaspoolt meie universumit ja galaktikat. Oi tundsin ma end rumalana ilma meie universaaltõlkijata (keegi oli selle suhhiili keele peale pannud ja lukustanud). Kui ma selle lõpuks töökorda sain oli seanss läbi. Kui kätte saan selle põrsa kes tõlkija ära rikkus, siis....
P.S.:Temperatuur tõuseb, läheneme vist mingi galaktika päikesele. Loodame et sisse ei põruta. Ja metsikult on tükki hakanud tõmbama. Eriti tyyrimehe kapsli lähedal.
"Pootsmani päevik. Aasta 35725 A.D." Reisi 750 päev.
Kummaline. Lähen mina köögikapslisse ja mida ma näen: terve laev on täis linde. Igasuguseid. Suuri. Väikeseid. Keskmisi.Hakkasin juba suurt paanika nuppu vajutama, kuid siis märkasin et linnud on laseriga meie laeva titaanist seintele joonistatud. Grääfiti noh. Siinkohal kallid lugejad kindalsti tahaksid küsida, et kus on kapteni silmad, et lubab sellist anarhhiat. Seda küsisin ka mina endalt. Aga lähemal uurimisel märkasin iga linnu all laseriga joonistatud väikeseid tähti: CPT.MAAILMAPARANDAJA. Et siis see müsteerium sai lahendatud. Ja miskipärast ma üldse ei imestanud et selle asja taga kapten on... Eile jõudis meieni kuuldus et Jupiteril toimunud ülegalaktikalistel lumemängudel on planeedi Maa elanik võitnud midagist. Mängude auhinnaks olevat Marss, Veenus ja jupike Pluuto rõngaid. Seoses selle rõõmsa teatega toimub kõige alumisel tekil täna pidu: üks meie laeva "reisijates" olevat lumemängude võitja kauge-kauge sugulane. Eks näis, ehk astub isegi läbi....kui seal liiga plaju linde pole. Samas saab ju tähistada meie reisi järjekordset juubelit....750 päev ju.
P.S. Laevas pidavat liikuma uus haigus Gripp. Linnugripp. Kahtlustan kapteni karvats kätt. "Tulevaste põlvede harimise " eesmärgil levitab hoopis laevas uut haigust.
P.P.S.S Seoses sellega tuli mõte, et järsku meil polegi muud missiooni kui olla katseloomad admiraliteedi ja terviseameti ühises katsetustes "Erinevate haiguste mõju avakosmoses, kitsas laevas ja väljakannatamtus seltskonnas"
P.P.P.S.S.S Juba täna saadan elektron teate Euroopa inimõiguste kohtusse.
Eile tähistati teisel tekil tudnmatute sportlaste võitusid(pootsmanile öeldi küll, et kõige alumisel, et ta jälle pidu ära ei rikuks, aga kuidagi jõudis temagi kohale).
II mehhaanik avastas, et 15 on tema jaoks ikkagi vähe. Tema tahtis ikka pikemat, no vähemalt 30-st. No kust me sellistel rasketel aegadel nii pikki leiame. See ju puhas defitsiit. Koterman tunnistas üles, et tema puhul tuleb kasutada lausa nanotehnoloogiat...
Neiu radist aga üritas meie muidu nii harimatusse laevameeskonda veidike kultuuri tuua - seda küll erinevate mahlade, ning mis kõige hullem mahlapulkade abil (valiks siis ometi vahendeid, aga ei, mis tahta temasuguselt). Nii mõnigi madrus hakkas sellise jutu peale väitma, et tal kõrv sügeleb. No ma ei tea, elementaarne hügieen - pesku end ometi.
Ja oi kuidas tõmbas tükki. Seekord olid tükid isegi täiesti äratuntavalt kurgikujulised. Mis tuleb järgmiseks?
Mind hakkab valdama kerge lootusetuse tunne. Kosmose pimedas lõpmatuses on midagi nukraks tegevat. Kõnnin mööda laeva ja ümisen vaikselt vana viisikest, mida kunagi kuulsin pootsmanni laulmas (ma kartsin, et kass on pardale pääsenud)
Minu tähelaev on puutunud südant ja seisma siis jäi, sest surnud on junga ja meeskond on joonud end täis. Üksik madrus veel nutab - mida teha - ei tea. Liiga palju on riistu ja väike on pea.
Radar sa sära ja näita mu südant, näita mis on ta sees. On siis pääsemist, veel on siis lootust et polegi märgatud veel.
Ära nuta mu madrus, et seda mis edasi teha ei tea, sest kusagil admiral ammu teid kadunuks peab.
Minu tähelaev on puutunud südant ja seisma siis jäi sest surnud on junga ja meeskond on joonud end täis. (Sõpruse Puiestee ainetel)
Sellest on kujunenud justkui meie lootusetu reisi hümn...
Meie reisi 765 päev. Eile kapteni urkast mõõda lonkidest kuulsin teda vilistamas ühte kurba ja tuttavat viisi. Oma kapslisse jõudes võtsin lahti laeva vilemääraja ja avastasin üllatusega et kuuldud vilejupike pärit on meie hümnist. Seda on isegi vähe õeldud, et olin meeldivalt üllatunud. Olin pigem meeldivusest sokkis: meie karmikäeline ja jõhker kapten vilistab nii südantlõhestavalt kaunist lugu. Paistab et ka tema karmi skaffandri all tukusb hell ja hea süda. Ega muust ei olegi suurt kirjutada. loksume endiselt eiteakuikiiresti eiteakuhu. Aga mul on juba ükskõik. Kui trõõstitu üksindus välja arvata, ei olegi siin nii halb. Kuuldavasti pidi täna kusagil all tekil jälle süüa saama: meie köögi söök ei kõlba juba ammu süüa: üritad teda kahvliga torgata või lusikasse saada, a võta näpust: paneb jooksu. Isegi tuubitoidud nagu maod vingerdades plehku panevad. Nädal tagasi võtsin vaikselt päästekaatri ja kihutasin jälle Osilias. Tore oli. Hea on vahel põgeneda kaugele sellest igapäeva rutiinist ja hallusest. Kõige kummalisem on see, kuidas avakosmos ja pikk reisiaeg on mõjunud meekonnale: töölised ja juhtkond, kes pardale astudes oli nagu üks suur pere (mängides igal õhtul peale maitsvat õhtusõõki "Reis ümber galaktika`t") on nüüd, pea 800 päeva mõõdudes kari erakuid, kes on pugenud kõik oma kapslisse ja ainult urisevad sulle vastu, kui üritad sõbralikku vestlust alustada. Eriti tyyrimees.
P.S: Laeval on lahti pääsenud järjekordne pandeemia: kõik linnulised (nii küpsetatud, suitsetatud kui ka tuubis) kõhivad, aevastavad ja rõgisevad.
Eile öösel, oma kapslis väikest iluuinakut tehes, kuulsin järsku ukse tagant kopsimist. Elektroonilise uksesilma ekraanilt nägin, et I tüürimees, Kotermann ja keegi tundmatu pikk madrus kolmandalt tekilt seisid lillekesega koridoris. Avasin ruttu kapsli ukse, arvates, et sellisel kellaajal kapteni tülitamiseks peab ikka väga hea põhjus olema. Suur oli minu üllatus kui kosmosepiraatide rünnakuteate asemel suruti hoopis lilleõis pihku suruti. Lootsid ametikõrgendust?
Ufonautikapäeva puhul tungis meie laeva keskarvutisse mingi uss. Kõik süsteemid olid maas. Mitu päeva ulpis Enterpraiz unlimited täiesti töökõlbmatu kastina kosmose avarustes.
Eriti häiriv oli see, et see kõik leidis aset, kui mina olin ära osilias, mistõttu puudus mul igasugune side laevaga ning tuleb tunnistada, mul oli tõsine hirm nende pärast.
Õnneks on nüüd kõik korras. Kuid kauaks??? Kes tagab, et seda uuesti ei juhtuks???
Juba paar nädalat pole laeval midagi eriskummalist toimunud, mis iseenesest on juba eriskummaline. Mina kaptenina peaks muidugi olema rahul tõrgeteta sõidu üle, kuid olgem ausad, ma olen harjunud põneva eluga. Siin võib igavusse ära surra. Isegi tükki tõmbab nii igavalt, et mine lolliks. Ääre pealt oleks suurest igavusest jungaga rääkima hakanud. Selle asemel korraldasin nõupidamise: kutsusin kohale kõige tähtsamad ninad ja paari galaktilise kahe o-ga joogi najal sai koostatud järgmise viisaastaku plaan.
Aga kui see monotoonsus hakkab ka edaspidi igavusekatkupisikuid levitama, siis saturni rõngaste nimel hakkan ise laeva saboteerima.
Eile pääsesime napilt kohutavast katastroofist. Äärepealt oleksime Jupiterile otsa põrutanud. Hiljem vahimadruse käest aru pärides seletas ta kogu lugu järgmiselt: Olevat tema istunud vahis ja jälginud ega mõnda komeeti, planeeti või jäämäge meid ähvardamas pole. Kõik oli rahulik, ainus mida ekraanil näha võis, oli väike täpike, ilmselt kärbsemust. Ja siis järsku täiesti ootamatult oli Jupiter nurga tagant täies suuruses ekraanile hüpanud. Vaid meie kogenud meeskonna otsusekindel ja asjakohane tegutsemine (asjakohase juhendamise all muidugi) suutis meid päästa Jupiterile otsa sõitmisest.
Aga see pisike vahejuhtum oli peaaegu märkamatu võrreldes pommuudisega, mis supernoovana plahvatas ja laeva raputas. Selgus, et junga õel kaksikõde on tegelikult hoopis junga õel kaksikVEND!!! Kuidagi seebiooperlikuks kisub see eluke siin laeval
Juba pikemat aega käis pootsman mulle närvidele, et tema kajut teisel tekil olevat liiga kitsas ja et seal polevat mingeid elamistingimusi ega midagi (isegi tükki ei tõmbavat seal korralikult). Kosmosekiirgusest muteerunud hiigelprussakad jooksvat ringi ja mida iganes (selle viimase kohta ütlen ma küll, et kõik on puuduliku isikliku hügieeni süü). Naabrid neile ka ei meeldinud - pidavat teised lärmamisele ja laaberdamisele viltu vaatama ja vastu kapseliseina kopsima hakkama, kui lärm kõigest valuläve ületama hakkab. No kui pole harjunud viisakas seltskonnas käituma, mis teha siis. No kuulge, ega meie laev mingi hotell pole, et saaks valida, kas tahad kapslit vaatega Jupeiterile või kaptenisviiti! Aga tulime neile siiki vastu ja võimaldasime neil kolida kolmandale tekile ühiskajutisse omasuguste sekka. Tundus, et nad neiu Kartograafiga näisid üpris rahul olevat... Jaa, kolmanda teki rahvas jääb kolmanda teki rahvaks.
Aga olen kuulnud, et vähemalt teisel tekil on täna pidu!
reisi jumal teab mitmes päev juba... igastahes ei ole seda enne veel juhtunud... siis kui tundub kõik otsas olevat, roosa värv eesotsas, sry helesinine:D, siis saabub kui ilmutis teisest galaktikast kosmoselaev...kosmoselaev, mis on sama suur kui tonn briketti ja näeb välja kui nõukaaegne supitaldrik...lootust täis pilk meie laevalt suundub nüüd sellele taldrikule...helesinisele ilmutisele. tüürimees kaotab teadvuse, kapten väriseb ja püüab leida päästepeeti, kuid asjata, ülejäänud meeskond on selle juba hõivanud. taldrik, kui inmglike hõljub peadekohal ning siis laskub vaikselt ja tasakesi pardale. vaikus.vaikus. vaikus. selgub, et helesinine taldrik on sõber.
Midagi kummalist on toimumas. Mingi helesinine identifitseerimata lendav objekt püüab meiega meeleheitlikult ühendust saada. Ta ei kõnele meile arusaadavat keelt. Üritame lihtsate sümbolite abil aru saada, tema eesmärkidest ja kavatsustest. Seni oleme taibanud vaid seda, et tal ei ole silmaga nähtavaid agressiivseid kavatsusi ei meie ega me laeva suhtes. Jätkame läbirääkimisi (või pigem läbiviipamisi). Kogu operatsioon toimub loomulikult turvameeskonna kõrgendatud tähelepanu all ja löökrühm on valmis igasuguse ohumärgi peale ründama . P.S Kuulujutud värisevast kaptenist on pisut liialdatud ja kui ma ehk värisesingi veidike, siis külmast (vanempootsman-katlakütjal näikse olevat tegemist udusireeni seadistamisega ja külma võitu on siin). Päästepeeti meile laeval muideks polegi, raha kokkuhoiu mõttes asendati need päästekaalikatega, millest kokk kogemata hautist tegi!
Saavutasime lõpuks lähikontakti tolle tundmatu objektiga. Läbi sinkja kuma on raske eristada, aga näib, et tolle helendava ilmutise sees peitub miski ussisarnane eluvorm. Pöörasime pool laeva raamatukogu segamini, et leida mingit juhendit, kuidas sellisega ümber käia. Kartoteegist selgus, et nii "Esmakontakti käsiraamat" kui ka "1000 ja 1 viisi, kuidas tulnukaga ühist keelt leida" on välja laenutatud ja õigeks ajaks tagastamata, nime lahtris on aga märgitud ainult kolm risti (ilmselt on madrustel sealt kolmandalt tekilt lihtsalt paber otsa saanud). Pidime improviseerima. Kõigepealt läks kapten üritama. Teatavasti on tal hindamatud kogemused igasuguste meie mõistes tavatute, väljaspool meie argitaju ja füüsikaseadusi eksisteerivate olenditega suhtlemisel. Aga selle isendi juures pidi isegi tema alla vanduma: olend oli küll varmalt valmis suhtlema, aga näe - mitte ühestki tema sõnast aru ei saa. Ja žestidest veelgi vähem. Kellelegi tuli pähe kutsuda navigaator. Too nimelt valdab (või on sunnitud valdama) päris mitut Galaktikas levinud keelt. Kõnetas ta siis olendit küll kõrg-neemetskis, küll kahtlastes perifeeriamurrakutes, aga ei tolku sellestki. Aina kummalisemad ja väljahääldamatumad sõnad kerkisid tema huultelt, kuni lõpuks tundsime ära kalli kodukeelse vandumise. Ja sellega see asi lõppes. Siis proovisin mina. Mõtlesin, et lähenen heaga - ja tegin talle miski esimese pähe tuleva komplimendi. Mille peale ta hirmsasti solvus. Tõmbus oma sinkja kookoni sees krimpsu ja ei teinud meist tervel kaks minutit enam välja. Aga vähemalt oli tõestatud, et tema saab meie keelest aru küll. Ja siis turgatas meile pähe, et võib-olla ta räägib meie jaoks lihtsalt liiga kiiresti ja/või arusaamatult. Kutsusime siis kohale radisti, kes ametikoha nõudmistest johtuvalt on suuteline välja ütlema üle 300 sõna minutis (ja vähemalt kümne minuti jooksul, seejärel on lubatud üks hingetõmbepaus) ja aru saama ka teise radisti kiirkõnest. Sellega tabasime kümnesse. Või vähemalt selle lähedale... Radist oli küll võimeline tõlkima meile olendi sõnu, aga mitte nende taga peituvat mõtet. Asi on selles, et meist kõrgemalt arenenud eluvormid armastavad tihtipeale rääkida mitte otse nagu meie, vaid kaudselt, sübolite keeles. Ja nagu sellest veel vähe, kasutas ta sealjuures ka kvantfüüsika terminoloogiat, ning nende seoste mõistmine käib meile veel kaugelt üle jõu... Praegu siis parajas patiseisus. On kellelgi ideid?
No ma ei saa enam üldse laevaelust aru. Võtan mina tuumaussikesega viina, kui järsku ilmub kapsli uksele kapten, mõmiseb midagi arusaamatut, näitab käega ebatsensuurseid märke ja lahkub siis paaniliselt karjudes. Ja oloeks see siis kõi, aga ei. Ilmub tyyrimees, räägib kui ilusad kehavormid on tuumaussikesel, punastab siis ja kaob. Ja oleks seegi kõik olnud..a ei. Kõige lõpetuseks siis ilmud uksele radist ja oh jummel, (olgu jupiter meile armuline!) siis oleks nagu meid kuulipildujast tulistatud. Tuumaussikesel vajus seda jutuvada kuuldes keel pikalt ripakile, minu silmad tahtisd peast välja karata ja kõrvad jooksid virtsavett. Ei saand aru mis tal viga oli. Tuumaussike püüdis siis radisti rahustada, a sellest polnud kasu. Alles peale 20 minutit kiirtuld ilmselgete ülekuumenemise tundemärkidega radist vaikis. Et vältida uut valangut, sulgesime end tuumaussikesega kapslisse ja lõbus viina viskamine läks rõõmsalt edasi. Vot sellised kummalised lood on laeval.
P.S Kui sm. laevakaaslased tahavad meiega ühineda...palun tehke kirjalik avaldus, suusõnalistele palvetele me igaksjuhuks enam ei vasta, mõistetakse meid jälle vääriti ja karistatakse meid radistiga.
Pootsman on end oma kapslisse lukustanud ja väidab, et tal on seal ussid. No absoluutselt ei lähe korda. Oma viga kui peale sanitaarsõlme külastamist käsi ei pese. Mis mulle kui kaptenile aga korda läheb, on see töö ajal viina võtmine. Seda ei saa mina oma laevas lubada. Saaks veel aru, et kõik toimuks range kontrolli all ja kapteni heakskiidul/osavõtul, aga niimoodi... Mul pole sõnu. Kord tuleb majja lüüa!
ta haarab võtmed ning kihutab otsejoones joomapeole, ennem seda paneb aga sauna küdema. tüürimees vaeseke veel uimane suurest teavusekaotuse hoost, üritab siiski ussikesega suhelda, kuid temani pole veel jõudnud, et tegemist on juba kõigest ussi kestaga... uss, otse sellelt tuumataldrikult tulnuna on lahkunud ka pootsmani fantast seltskonnast ning istub saunas...kus teda nähti ka viimasena... edasi räägib juba kapten, mis juhtus sel salapärasel ööl, kui meeskond end purupurju jõi ja saunas käis vaid uss...
kosmoselaev, kassiopeia , kihutab mööda kosmost ikka veel sihitult ringi ja ootab oma saatust...
Alles see oli, kui pool laeva meeskonnast said Planeetidevahelisest Ülikoolist teate, et neil on nüüd kraad. Tahtsid kõik kohe ametikõrgendust, palgalisa ja suuremat kajutit. Täna tuli siis taas selline teade. Väideti, et järelaitamiskursuste najal said ka I tüürimees ja (kujutage ette) isegi KoterMann end haridustrepist üles vinnatud. Eino palju õnne, aga ärge lootkegi palgatõusu ega midagi. Varsti on iga viimne kui madrus laevas kraadiga (va ehk pootsman, tema on see-eest promilliga, mis on tegelikult isegi kõvem sõna).
P.S mis puutub tuumaussikesse, siis näikse, et ta on saunas tükki tõmmanud ja suht stabiilse kuju võtnud. Äkki saaks ta kuidagi tööle rakendada...
Te küsite, et kas on võimalik, et kogu meie kosmoselaeva meeskond võtab kollektiivpuhkuse ja sõidab igaüks oma galaktikanurka suvitama? Meie laevas igatahes nii juhtus. Mina isiklikult võtsin oma kapteni luksussõiduki ning põrutasin juba tuntud kuurortplaneedile Osilia, et hommikupoolikutel veidike lisaraha teenida (kapteni ametiga ju ära ei ela) ja pärastlõunal end kõigi kolme päikese soojuses praadida. Kas meie laev saab inimtühjalt hakkama? ma kardan, et saab pareminigi kui koos meeskonnaga. Ehk jõuab isegi Kassiopeiale jupp maad lähemale! P.S Suve kuumuses enam õieti tükki ei tõmbagi, ilmselt on selleks liiga palav...
PAANIKA!!! PAANIKA!!! kosmoselaeva ähvardab kohtutav katastroof. on ju kapten laeva h`ljanud, pootsman jumal teab kus...tüürimehest ja muudest tegelastest rääkimata... igastahes on laev teel otse vanarauamaale, no emexisse, kes veel aru ei saanud. SEEGA MEESKOND KÄHKU PARDALE JA KOSMOSEPAATI TEMA ÕIGELE TEELE TAGASI JUHTIMA (kui seda keegi vaid teaks...). vastasel juhul juhtub, et paat, mis meid nii truilt teeninud nüpüd selle kuuma suvega tükki tõmbab...
Ei mingit paanikat! Pootsamn on endiselt pardal, kõik on kontrolli all. Nüüd alles tuleb välja, tänu kellele see parsa tegelt liikus. Käivad jutud et tyyrimees olla alles nüüd kooli lõpetand ja paberid saand. Huvitav kuidas ta selle töökoha sai siis? Kapteni voodi kaudu? Kapten on juba pikemat aega Osiirises...kahtlustan et ta teeb haltuurat...juhib kohalikke fekaalilaevu. Pidavat hästi teenima sellise tööga. a muidu kõik rahulik. Koterman longib vahel ringi ja krigistab hambaid igavusest. Üleeile mängisime paar ringi kaarte, a tal sai raha otsa ja riiete peale ma polnud nõus temaga mängima. Ühesõnaga..kõik on korras...liigume sinna kuhu vaja ja oleme isegi graafikus.
P.S: Mõõdusime Koera tähtkuju päikesest väga lähedalt ja kuumus laevas tõusis väga kõrgele. Tänu sellele on kadunud junga jälle liikvel. Haiseb krt.
Ahh, igatsen juba tagasi Unlimitedi peale, siin Osilial on elu nii põrgulikult igav. Kuulujutud, et ma siin universiumi hüljatud maanurgas, kus vaid rasvas ja umbkeelseid kosmoseturiste liigub, fekaalilaevu juhiks on selgelt liialdatud. Kuidas ma saaksingi. Interstellaarne õhulaevade registri keskus pole mulle ju siiamaani väljastanud õhusõiduki juhtimise luba. Aga pole vajagi...Ega kapten rooli keera. Milleks mul siis tüürimees on?
Täna saime ärevaid teateid Osiirise sõsarplaneedilt. Nimelt olla meie tyyrimeest nähtud seal ringi jalutamas kellegi pikkade juustega noormehega. Täpsustamata andmetel tundakse seda noormeest Surfiboy nime all. Kas meie tyyrimehel on tekkinud huvi veespordi vastu või veel hullem... Edasi ma ei julge mõeldagi. Tyyrimehe naasemisel ei tunne enam ükski meeskonna liige end turvaliselt. Võibolla välja arvatud junga...talle võibolla meeldibki selline tähelepanu. A muidu kõik endiselt korras. Eile ja täna läbisime Paduvihma udukogu ja meie laev sai lõpuks tähetolmu pealt maha pestud. Laev näeb välja nagu uus.
P.S. Kuuldused minu sugulussidemetest Kotermaniga ei vasta tõele- ühine liide -man ei ole perekonna nimi.
Kuuldused I tüürimehe orientatsioonist on jõudnud ka laeva madalamatele tekkidele ja põhjustanud siin suurt hämmingut. Kui tüürimehele hoopis mehed meelidvad, siis kellega pidi ta magama, et nii kõrgele kohale jõudis???
Lisaks I tüürimehe senivarjatud huvidele, tõi Paduvihma udukogu läbimine nähtavale nii mõndagi uut. Kes oleks uskunud, et meie laev on tegelikult sellist värvi!!!!! Mina arvasin, et ta ongi selline soliidne halli tähetolmu karva, aga selgub, et olen petta saanud... Nüüd ma siis tean, miks admiraliteedis vaikselt naeru pugistati kui ma nõustusin selle laeva kapteniks hakkama. Sellist värvi laevaga ei liigu ükski endast lugupidav kapten... Oh seda häbi....muuda ära või nimi... Homme päev saadan värvimismeeskonna välja!
Pootsmani päevik. Aasta 35725 A.D. Reisi krt teab mitmes päev
Nüüd on asi kombes. Äsja rõõmustasime et meie laevake sai tänu veele värske ja puhta väljanägemise, kui juba järgmine päev oli terve laev mingi rõveda punase värviga üle mäkerdatud. Olla kapteni korraldus. Nujah..siis kaptenil hea virtuaalkõrtsis vastata kui teised kaptenid küsivad, et mis laevaga sa sõidad....ee..eee...punasega? Värv värviks, a need töömehed-tohmanid ei piirdunud vaid välise värvimisega vaid pintseldasid-pihustasid terve laeva ka seest ära. Ja otse loomulikult sai punase värvikihi ka mu kapsli uksepost, kuhu ma olin reisi algusest peale jooni tõmmanud, iga päev üks. Ja lõppkokkuvõte on selles et ma ei teagi enam mitmes reisipäev täna on.
P.S. Ütleks et meeleolu on täitsa must, a krd, see ka punaseks värvitud.
Selgus koletu tõsiasi - pootsman on värvipime... Laev värviti ju ilusaks leherohelieks. Huvitav, kuidas ta üldse astronautika akadeemias arstliku kontroli läbis...
Kuigi tuleb tõdeda, et mõte punsest koskmoselaevast polegi nii paha... Kinnitaks laeva ninale tagajalgadel seisva hobuse kuju ja kihutaks tähtede vahel nagu muiste!
tervitused Osilialt.. olen mina enamuse oma puhkusest siin veetnud.. täiendkursustel käisin viimati aga madjarite maal.. seal sai neid ratastega maskeeritud punaseid ja tantsiva hobusega kosmoselaevu nähtud.. ülehelikiirusel kihutasid.. seega olen kapteniga kahel käel nõus kihutama tähtede vahel.. see on ju nii mõnus, kui tähetolm kõrvade vahelt muudkui läbi tuiskab ja...
Hiljuti jõudsin selgusele, et minu kapsel, kus ma seni elasin, oli minu ameti kohta selgelt liiga väike. Meeskonnaliikmed ei saagi üles näidata austust kapteni vastu, kes magab luuakapis. Selle vea parandasin ma ära ning kolisin suuremasse Kapteni sviiti. Kuna see Kapsel oli pikemat aega kasutusest kõrval olnud, tuli seda muidugi pistut kohendada - Junga välja peksta, tähetolm kokku pühkida ning elektrisüsteeme veidi kohendada. Eile siis õnnestus lõpuks ta ka ülejäänud laeva süsteemidega ühendada.
nojaaaaaa, nüüd on siis laaev üe võõbatud...viimati oli see armas ja suht must, kuid nüüd tuleb jälle oodata kuni meeskond on selle oma räpase eluviisiga taaskord mustaks võõbanud. no las tõmbavad veidi aega tükki, eh siis vaatab...
Tänu flurograaf süsteemile õnnestus mul välja selgitada reisil oldud päevade arv ja isegi aasta arv. See selleks. Hiljuti sai mingi süvakosmose püha tõttu tehtud ühine väljasõit minikapslites. Ei saa ühtegi halba sõna õelda- ka mujal on elu. A kapten on peale Osilia rännakut muutunud. Vaatab tähti ja otsib tähti ka vööraste planeetide maapindadelt.Kahtlane igatahes. Ja mina suutsin kusagilt hankida mingi planeetide vahelise viiruse. Loodame et ei ole tappev.
P.S! Kui on tappev, õelge tyyrimehele edasi et ta on Siga.
Paar päeva tagasi toimus laevas ulatuslik kosmosekiirgusest muteerunud hiigelprussakate tõrje, mistõttu tuli kogu laeva meeskond, kes hetkel pardal viibis päästepaatidega evakueerida. Varju otsiti lähimalt asustatud planeedilt, kus end üks neljanda teki madrus näis üpriski koduselt tundvat. Õnneks oli planeedi õhk meile hingamiseks enamvähem sobiv, kuid kui vaadata mõningasi meeskonnaliikmeid, siis tekib kahtlus, et miskeid joovastavaid gaase seal siiski oli... Järgmisel päeval kui olime laeva funktsioneerimiseks vähemolulised liikmed tagasi saatnud (et kontrollida, kas mürk hajunud) liikusime ise minikapslites linnuteele kruiisitama. Päris mitu korda jäi kapsel tähetolmu kinni, kuid minu edukal juhtimisel kulges retk siiski edukalt...
Üldiselt pole ma leva meeskonna eraelu vastu erilist huvi üles näidanud, kuid laevaarsti märkmeid lugedes hakkavad paratamatult silma mõningased muret tekitavalt räpased ja ehk valgustkartvadki seosed. Pootsman olevat tüürimehelt saanud mingi haruldase vaid räigel kontaktil leviva nakkuse. Nüüd selgub, et ka radistil ilmnevad samad sümptomid. Kes on järgmine? Ja kas tõesti peab laevas hakkama levitama infovolikuid turvalise läheduse teemadel (praegu on kõige lähedasem asi sellele Kolmanda teki ühiskajuti seinal rippuv kalender "Galaxy girl"
Pootsmani päevi. Aasta 35725. Meie reisi 900. päev
Niih. Kohe mitu ümmargust tähtpäeva. Ja kokku annavad 1000-de. Maagiline. Kosmiline. ...ja lihtsalt äge. Need lugejad, kes viimased paar päeva põialt pihus hoides lootsid, et nad ei näegi enam pootsmani sissekirjutusi ja et on tulemas esimesed kosmilised matused, peavad pettuma. Pootsu is päkk. Jutud minu põgenemisest laeval, kummalistest suhetest tyyrimehega, asumisest kapteni kohale jpm. ei osutunud tõeks. Olin lihtsal haige.Raske uskuda, eks? Kahtlustan kaptenit. Ta ilmselt näeb minus, kui kõige targemast ja auväärsemast laevalviibiast, endale tõsist ohtu. Ilmselt tõi salakaubana Osiliast kaasa purgiga mingeid viiruseid. Tema puhul ei paneks see tegu üldsegi imestama. Veel kaptenist. Paar päeva tagasi üritas ta ilmselt mööduva Tähtede Vahelise Vanglaekspressi emalaeva tähelepanu endale tõmmata, sest kapten oli oma "uues" uberikus oma skafandri juppideks võtnud ja kõik nagu väljanäituseks välja riputanud. Nägin lähedalt möödunud laeva kapteni nägu: see väljendas ülimat halvakspanu, võiks isegi õelda et näos oli näha suurt jälestust. Aga mis teha...selline on meie kapten.
P.S. Kadunud tyyrimees. Tume karvastik, silma ümber sinine laik. Reagerib nimele MPS. Sõbralik. Õhuga kokkupuutel tõmbab tükki. Karvastikus esineva kirbud. Leidjail paluks see olend endale jätta või viia Hulkuvate Tyyrimeeste Vatrjupaika Pluutol.
Endiselt on selgusetu, kaua minu Osilia-lähetus kestab. Üldiselt keegi selle üle eriti ei muretse, ainult Pootsu käivat nukrutsedes ja norutades mööda tekke ringi, toitu suu sisse ei võtvag ja lisaks olevat veel tõbisekski jäänud. Loodetavastu ei jää vaeseke nii otsa, et ta tuleks magama panna... Peab vist kaptenit paluma, et ta Pootsu endale võtaks. Või veel parem, ehk leiab endale ise uue peremehe. Ega temaga tegelt eriti muret pole - välja oskab ta enamasti ise küsida, nii et teda jalutamas käia pole üdiselt vaja, toidu suhtes on ta ka suht leplik (jäägid kõlbavad küll), ainult et mõnikord tuleb tema tagant veidi koristada. Ahjaa, vajalikud süstid on talle minu teada tehtud, aga muidu on ta ikka selline nagu sündides, nii et sellega tuleb arvestada.
eelmine sissekanne jäi pooleli, sest läbi hüperruumi saadeti mulle tähtis teade, nii et pidin seansi katkestama. Ühesõnaga, minu äraolek ei paista õnneks laeva enda heaolu kuigivõrd mõjutavat. Või nagu masinist mulle hiljuti ütles - "sa pole asendamatu". Jah, ma tean, et masinist ja radist püüavad vabal ajal tüürimist ära õppida, ja kuuldavasti suudavad nad ka juba lihtsamaid manöövreid läbi viia. Muidugi jätab nende pöörete sujuvus esialgu veel soovida ja mingist vigurlennust ei saa veel juttugi olla, aga pea siis see aeg käes ei ole, mil võin rahulikult tüüri mõne noorema kätte usaldada. Tüürimine on ju põhimõtteliselt imelihtne: tüüri abil juhitakse kuut väikest pöördemootorit, vasaku käega valitakse konsoolil vastava mootori võimsus ja paremaga ajastatakse nende süüdet (mul kui vasakukäelisel muidugi vastupidi) - ja üldiselt ongi kõik! Aga keerukus seisneb selles, kuidas see kõik sujuvalt ühildada... Ja mõistagi pole näpud alguses piisavalt kiired ega painduvad ning kipuvad sassi minema, aga küll see kõik ükskord laabub. Seniks kirjutan masinistile spikreid sagedamini ettetulevate tüüpolukordade lahendamiseks, samas kui radistil olla päris professionaalne õpetaja.
P.S. vahepeal võiks ju koterMannile ka tüürManni kohustused sokutada, niipalju oskusi on tal küll. Samas, meeskonna hulgast on kostnud ka kaebusi, et tema tüürimise all kipub meie laevuke vägisi taevaväravate poole seilama...
lahe, laevas on pidu!!! isegi kolmanda teki inimesed on kapteni kajutisse kutsutud.. seda ei juhtu iga päev.. kapten võiks iga päev 60 saada:)
PS: komandeering Osiliasse on pootsmanile äärmiselt halvasti mõjunud... või on ta vahepeal ametikõrgenudst saanud, et mehaanikutega enam suhelda ei kõlba?? PS2: KoterMann saadeti komandeeringusse, kuid tundub, et eksperti see temast siiski ei teinud.. tuleb uuringuid jätkata.. sest teglt tahaks ju ikkagi teada, kas krudiseb või mitte?
Tunnen ennast kuidagi vanana. Nagu linnutee või tähetolm. Varsti saab ehk pensionile. Sellistel rasketel päevadel nagu täna lihtsalt tekib tahtmine see ekslemine ära lõpetada ja ometigi kuhugi kohale jõuda. Olen mõelnud, et võiks ju päris mõnus kusagil armsal väikesel planeedikesel oma vanaduspäevi veeta. Ja ehk siis oleks päris mõnus tagasi vaadata ja heietada teemadel, et kui ma veel tähtedevahelises ruumis sõitsin... Ahh. ilus unistus. Aga enne tuleb see laev Kassiopeiale kohale toimetada. Minu arvutuste kohaselt võtab see aega veel 24 aastat, 5 kuud ja 4 päeva.
Aga vähemalt oli pidu tasemel! Tõsi küll, jäigi välja selgitamata, kas krudiseb või mitte, kuid see-eest said nii mitmedki saladuslikud asjad selgemaks ja mõned valgustkartvad teod ülevalgustatud. Kallid laevnikud, kas te ikka mäletate, mida kõike te ohtralt jagatud "Galaktilise Klõmaka" toetusel rääkisite ja mida tegite?
P.S Te oleksite pidanud nägema kuidas eile tükki tõmbas... Täitsa hirm oli kohe. Mina arvan, et selle nähtuse taga oli taas pootsmani ebakompetentsus.
P.P.S Minu kapslis on veel küllaga nii "Galaktilist Klõmakat" kui ka "Linnutee Lahjat" (ja vähestes kogustes on ka jooki nimega "Suur Pauk"!!!). Kui keegi soovib, siis teab, kus minu kapsel asub...
Noored sinisilmsed naiivikud, kes astuvad tähelaevastiku akadeemisasse, arvavad, et kui nad kunagi universiumiavarustesse jõuavad, siis ootavad neid iga päev ees seiklused ja kangelasteod, kohutmised tundmatute objektidega ning lahingud vaenulikult meelestatud kurjamitega. Ohh, kui nad vaid teaks kui igav võib elu kosmoselaevas olla. Õnneks korraldas Pootsman eile väikese galaktilise keegli mängu (teate küll, see on see mäng, kus peab Merkuurile andma piisava õigesti suunatud energiahulga, et see lööks tähtkujud taevas segamini(vastavalt oma masina võimsusele võib kasutada ka Marssi, Jupiteri või nõrgemad ka ehk Pluutot). Tuleb tõdeda, et leidsin endas peidetud talendi. Kolmandal ringil suutsin isegi Pootsmani võita (kes teatavasti kasutas dopingut ja tegi muidu igati sohki). Väike vahepala igavasse laevaellu igatahes.
Kui igavus ja spliin peaksid taas meie laeva ründama, siis võtan ise midagi ette. Näiteks lasen välja lülitada tehisliku gravitatsiooni. Vaataks, kas saab nalja või mitte!
Igas laevas on laevavaim - Kotermann. Pole ka Enterprize Unlimited mingi erand. Ja et laevas kõik ikka hästi oleks ja Kotermann meie hulgast ei lahkuks tuleb temaga sooje suhteid hoida. Nii läkski meie esindusdelegatsioon eile Kotermanile külla. Oli teine end ühte laeva perifeerias asuvasse kapslisse mugavalt sisse seadnud. Täitsa tore oli vestelda intelligentsete inimeste (ja vaimuga) intelligentsetel teemadel. Eriti suurt tähelepanu pöörati seekord geograafiale. Selgus, et pootsman on väga huvitatud geograafiast ja omab ammendamatut informatsioon Kongo geograafia, reljeefi, floora ning fauna koha pealt. Poleks temast uskunudki. Peale ohtras koguses Kotermanni vanaema retsepti järgi tehtud kosmiliste kokteilide manustamist osutus oma kapslisse tagasitee leidmine tõeliseks väljakutseks. Märkused laevaelu arendamiseks: * tuleb saata elektrik laeva kaugemate koridoride valgustust üle vaatama. * evakuatsiooniplaane tuleb panna tihedamini ja need peavad olema suuremas kirjas
Evakuatsioon toimub kapsli katapuldi abil! Vähimagi kokkupõrke kahtluse korral mitte väljuda kapslist ning oodata kuni hakkab tööle kapsli katapult, kaasa võtta ka paadi rotid Krõss ja Prõss!
Kui mõni lugeja jõudis juba rõõmustada, et pootsu igavestele tähetolmumaadele on lahkunud, siis siit tuleb sissekanne, mis neid inimesi peaks kurvastama. Põhjus, miks ei ole saanud ammu sissekannet teha, on Kotermani kapsli sisseõnnistamine. Poolvägisi Kapten mind kaas tiris ja nüüd on tagajärg käes: ma olen sõltuvuses Kotermani vanaema(kotermoor?) retsepti järgi valmistatud kokteilidest. Aga see selleks. Õnnistamine ise oli vägev. Usun et koterman peab peale seda õnnistamist kohe remonti tegema hakkama, uue kapsli otsima või siis lihtsalt kapsli põrandakatte vedelikke tõrjuvast materjalist tegema. Aga see selleks. Muude pidustuste hulgas peeti vägev laulupidu videofonide vahendusel. Nimelt ühines meiega kaugel asuva Osilia sõsarplaneedil asuv tyyrimees. Jah. Tõsi, tyyrimees on endiselt elu ja tervise juures ja ilmselt tervisest pakatav ja kõvasti juurde võtnud - pole ju ammu viibinud kapteni läheduses, mis, nagu me kõik teame, mõjub tervisele väääga halvasti. Aga see selleks.
P.S Kotermani tungival nõudmisel on nüüd kõikidel laevalviibiatel uus tervitus: KONGO!..ja sinna juurde käivad spetsiaalsed rituaalsed liigutused.
Kotermanni kapsel on saavutanud meeskonna seas ootamatult suure populaarsuse. Ei teagi kas asi on "kotermoori" kuulsa retsepti järgi tehtud jookides või Kotermanni enda hüpnotiseerivas ilus. Igatahes on meeskonnaliikmeid selles eelmainitud kapslis tihedamini näha kui oma ametipostil. Korralagedus, mida ma ei või sallida. Ja meie kokaga on midagi juhtunud. Süüa ta enam ei paku. Igaüks tulgu oma tuubiga kohale. Kuhu see kõlbab, ma küsin.
Olen märganud, et I tüürimees ja Pootsman omavahel kuidagi läbi ei saa. Väldivad teineteist ja keelduvad ühes ruumis viibimast. Milles asi?
Aga laevas on muidu kõik korras. Masinad töötavad kui uued ja me kihutame üüratuma kiirusega oma sihtmärgi poole. Olgu jupiter meile armuline!
Aasta otsa olen selles laevas teeninud ja logiraamatut lehitsedes jääb silma vaid üks: Kapten maani on täis tüürman taevani purjus neil mõlemail faaserid on ja junga on jõhker ja pootsman on lurjus ja kokk on üks kuivamaa konn
Oi see on alles mälestamisväärne päev... Nii hullusti pole kunagi tükki tõmmanud. Ei osanudki kohe midagi teha. Lihtsalt seisid ja imestasid suu ammuli...
Muuseas otsustasin, et meile laeva füüsikuid vaja pole (no milleks, ta ei suuda isegi tükkitõmbumist seletada). Nii ütlesingi viisakalt füüsikule, et järgmises varustusjaamas astugu palun laevalt maha. Täna tähistati tema lahkumist ohtra "Kruvikeeraja" ja "Gin Piim" nimeliste jookidega.
Aga need tükid ikkagi....need ei taha kuidagi ununeda...nii suured, nii palju....nii ilusad....ah!
Mõni inimene lihtsalt pole kosmosereisideks loodud. Närvid ei pea vastu. Noh. Kurb. Seoses pootsmani lahkumisega laevalt on taas tärganud lootusesäde, et ehk jõuame kohale Kassiopeiale. Tema kui igipõline intrigant, mässaja ja muidu rahutu hing, külvast rohkem segadust, kui tast kasu oli. Ma oleks ta juba ammu lahti lasknud, aga mul hakkas tast kahju, kuhu ta vaene hing niimoodi läinud oleks, nii vanalt ei leia niisama lihtsalt tööd ega midagi. Mõtlesin, et kannatan teda veel veidike ja siis saadan pensionipõlve veetma mõnele armsale vanadekoduks kohandatud planeedikesele. Aga ehk ongi parem, et ta ise läks.
Ehk saadab ta mulle sealt kuhu ta iganes ka ei läheks vahel mõne postkaardi...tuleb mul ju nüüd oma margikogu nullista alata ja perifeeria marke on nii raske saada ju...
Ei salli maailm tühja kohta. Ja samuti ei salli seda ka Pootsu... Sest Maa tuleb täita lastega ja lastelastelastega:D Kuid kosmoselaeva limukast välja vaadates on näha, et polaaröö ei jäta oma mõju avaldamata. Siit siis need mustad aknad, mis on küll ka pesemata, mida Kapten ei tea. Samuti on polaaröö ilmingud näha ka Pootsu tujukuses! Miks muidu ta nii uhkelt lahkus, ikka polaaröö mõjutusel. Hmmmmmm Peaks vist minema laeva meeskonda hoiatama, sest me läheneme vaikselt kuid järjekindlalt Bermuuda nõia planeedile. Siit ei tule midagi head... Ja see va polaaröö ei taha ka niipea ära kaduda. Kapten on purjus, et meid seia öhe tõi...
Otsime endiselt lahendust personaliprobleemidele. Nagu elu näitab, et ei pea pootsmaniameti pidamiseks sugugi teab mis tark ja osav ja tasakaalukas ja isegi mitte enam täies elujõus olema, seega võib esmapilgul jääda ekslik mulje, et sellele ametipostile võiks ükskõik kelle panna. Aga ei. Paar nõudmist ikka on. Esiteks, ta peaks suutma end oma alluvate seas kehtestada. No kas te kujutate näiteks ette emba-kumba meie mehhaanikutest rämeda häälega nonde tahumatute 3. teki madurste peale röögatamas? Vat, mina ei kujuta. Teiseks, pootsman peaks vahetevahel ka päevikut täitma, seega langevad mitmed kandidaadid ainuüksi juba sellepärast välja. Mina näen tegelikult ainult ühte lahendust - prl. Mätta Räpsaja, masinist. Hiljuti oli kuulda, et ka tema olevat kapteniga maganud, nii et eeldus ametikõrgenduseks on tal olemas... P.S. ma kahtlustan, et kursant Gitcha on laevale jänese toonud. Tuleb temaga üks tõsine jutuajamine ette võtta.
Seoses pootsmani keskeakriisi ja laevalt lahkumisega on laeva tabanud uue pootsmani leidmise hullus. A mina ei saa aru, milleks seda uut otsida. Saab ju ilma ka hakkama. Vähemalt mina isiklikult pole küll aru saanud, et laeva töö sellest kuidagi häiritud oleks. Pigem vastupidi ehk... A kui võtavadki uue, siis võtku vähemalt selline, kellele "võim" kohe pähe ei hakka.
huvitav, kas mulle ainult näis või helendaski tema pea kohal oreool...
Ja radist läks poliitikasse. Mul on väike hirm, et võib juhtuda, et nt hädaolukorras jätab SOS-signaali poliitlistel kaalutlustel saatmata. Peab tal hoolsalt silma peal hoidma.
Ja endiselt kulgeb meie tähetolmune kosmoselaev läbi üüratu tühjuse sihikindlalt oma eesmärgi poole.
Siin tühjuses peaks valitsema surmav külmus, kuid universaalse kliima soojenemise tõttu on nii soe, et vakantne katlakütja koht ei anna endast tundagi.
Laevnikke on tabanud aga äkiline (ilmselt nakkuslik) vananemine. Kui samas tempos jätkub see nali, siis ilmselt jõuame Kassiopeiale kõik raukadena, kui jõuamegi... olgu jupiter meile armuline!
Aga üks hea asi on ka. Sünnipäevade puhul otsivad nad välja parema kraami - emade poolt kaasa pakitud salatimaitselise pastaga tuubid ning vanaemade villitud kangema kraami...
Kapteni päevik aasta 35725. Reisi 973. päev. kui (eks)pootsman vaid teaks, et meie laevas vahetati kõik juhtsüsteemid tatšpädide vastu, loovutaks ta hetkegi mõtlemata oma päästepaadi, mille kapteniks ta on end kuulutanud, ning naaseks meie laeva. Igatahes on laeva uus ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv seadeldis leidnud äärmiselt kuuma vastuvõtu laeva MEESkonna hulgas...
Nüüdseks on ilmselt juba igaüks siin laevas tabanud ära seose Pootsu suure juubeli ja tema laevalt lahkumise vahel. Rääkigu ta ise, mis tahab, aga on avalik saladus, et Pootsu ligines jõudsasti laevastikuteenistujaile seatud vanuse ülempiirile, ja nüüdseks selle edukalt ka ületanud. Igasugused jutud väärkohtlemisest või karjääritegemisest on muidugi pehmelt öeldes naeruväärsed. Või noh, viimatinimetatud põhjendus kohe kindlasti. Aga selles suhtes müts maha Pootsu ees, et tal jätkus meelekindlust lahkuda enne, kui me olnuks sunnitud ta ise maale saatma (või, juhul kui me poleks selleks hetkeks lähimasse ilmaruumisadamasse jõudnud, lihtsalt üle parda ilmaruumi avarusse lähetama)... Ja nõnda ongi nii palju päevi näinud mehe vääriline. Numbrites võib-olla ei tundu tema iga nii aukartustäratav, aga kui meenutada, et tema vanust arvestatakse mitte Maa, vaid Jupiteri aastates, siis see juba paneb asju ümber hindama... Mõelda vaid, et meie seas on keegi, kes on viibinud lennunduse hälli juures ja tunneb kosmoselaevu alates sellest ajast, kui ainsaks sobivaks lennuvahendiks Kuu ja tähtede juurde peeti veel kahurikuuli.
Ja selle kõige tähistamiseks pukseeritigi meie laevuke Osiliasse ja peeti seal suur pidu. Peale meie võttis sest osa ka ühe teise aluse meeskond pluss veel igasugust kahtlast rahvast... Nii piduliku sündmuse puhul pidanuks me muidugi paraadvormis olema, aga kuna uued mundrid saadeti meile paberite järgi paar aastat enne Pootsu sündi (sic! Aga see pole tegelikult veel midagi - väidetavalt remonditi laeva ennast viimati enne Pangea mandri lagunemist), siis leidsime, et oma igapäevases riietuses olla on pisut vähem piinlik. Etikett lendas muidugi musta auku... Kapten küll lahendas enda jaoks asja nii, et kandis oma kodukandi rahvarõivaid – eriti peenetel vastuvõttudel on see ka aktsepteeritav. Aga kommetele vilistati sel õhtul veel ja veel ja üsna läbilõikavalt. Näiteks, ühel Tema Majesteedi ohvitseril on üsnagi veider istuda peolauas pesuehtsa piraadi kõrval. Aga nii juhtus. Muide, taolises situatsioonis peaks tegelikult muretsema, kas kord juba pardale võetud piraadid kavatsevad pärast ikka lahkuda ka või võtavad nad laeva sujuvalt üle, aga ohtra rummiga jootmise kiuste ei suutnud me piraate niikaugele viia, et see ka meie laeva puhul õigustatud olnuks. Aga nalja sai. Mingi hetk läksid piraadid karvupidi kokku ja hetk hiljem oli möll juba nii üleüldine, et keegi ei saanud enam aru, kes on seal piraat ja kes riigiteenistuja, kuni lõpuks selgus, et vastamisi seisavad meie endi kapten ja radist. Aga siis lasti jälle rumm voolama, ja edasi läks meremehetantsuks... Mina hiilisin sealt varsti minema, üles oma kajutisse admiraliteedile ettekannet kirjutama. Alt kostis aina tihedamalt rämedaid naerupahvakuid, nii et sinna ei söandanud ma enam minna, aga kuulu järgi hakanud nad seal lõpuks konna moodi hüppama ja... brrrrr. Hommikuvalguses pagesin laevalt ja... ja siin ma nüüd olen.
Oi jah, tuleb ikka ettevaatlik olla sellega, mida annad. Sai mõni aeg tagasi eks-Pootsule sõna antud, et osalen kindlasti tema meeletutel juubelipidustustel, aga kohale jõudes oli hääl läinud. Tuleb tõdeda, et Osilia vanasõna "Annad Pootsule sõna, võtab hääle" peab paika. Mis moodi saab radist tööd teha kui häält ei ole???
A muidu oli vinge. Vähemalt olen veel nii palju vormis, et lahkun ikka viimaste seas :)
Jälle hakkab üks aastake siin kosmose avaruses plekkpurgi kitsikuses mööda saama. Selle tähistamiseks korraldati navigaatori kapslis väike aastakokkuvõtteistung. Pandi paika plaan järgmiseks aastaks - ilmtingimata jõuda kohale Kassiopeiale. Samuti lahendati personaliprobleeme. Personalil on alati probleeme.
Kui ametlik osa sai läbi, alustati meelelahutusliku osaga. Masinist oli kuulnud sellisest mängust nagu galaktiline pokker...
Kõik oma skafandrijupid mängisin maha. Ai ai ai ja oh seda häbi. Õnneks polnud ma ainus. Aga neetud kaasaegsed skafandrid, mis on ühes jupis... Vanu häid (no selliseid nagu kandsid nt masinist või radist) sai ikka mitmeks jupiks võtta.
Viimase asjana enne jõulupuhkusele minekut... Kaunist jõuluaega kogu laevapersonalile, ohvitseridest kuni madruste, kütjate ja laevajänesteni! Ning olgu teie koduplaneedil ohtralt sademeid ja tõmmaku need tükki!
Kapteni päevik Aasta 35426. Reisi 993. päev. Jälle üks aasta siin kosmoseavarustes mööda saadetud. Selle tähistamiseks lasime tükkideks ühe pisema maa tüüpi planeedi ja mõningased asteroidid. See oli ilus ilutulestik!!! Tõsi, sellised ülivõimsad laserid on tegelikult juba aastakümneid Andromeda paktiga ära keelatud (peamiselt nende ebastabiilsuse tõttu – kipuvad tükki tõmbuma), kuid Radist oli siiski ühe laevale smugeldanud. Korralagedus. Meie pisikest aastavahetuse üritust külastasid ka võõrad ilmselt intelligentsed eluvormid. Nüüd on minu kapsel nende poolt külakostiks kaasa toodud galaktilist mesijooki täis. Tuleb vaid tüürimees sellest eemale hoida. No ma üks õhtu vaatasin oma kapsli illuminaatorist välja ning meie siht – Kassiopeia – tundus nii ütlemata kaugel olevat... Väiksed tähetäpid, mu siht ja suund.
Eile oli keegi I mehhaaniku kapsli seina peale terve hulga delfiine jonistanud. Intelligentsed kalad küll, aga ma ikkagi ei saa aru, miks terve meeskond seda pilti ainiti vahtis, ila suunurgast jooksmas...
Minu kõrvu olid ulatunud kuuldused meie laevas lokkavast hasartmängundusest. Võtsin oma südamemureks see patuurgas üles leida ja välja juurida. Tänasel korrapärasel ringkäigul hoidsin silmad-kõrvad lahti. Kõik oli rahulik, kuni ma teisel tekil kuulsin järsku rämedat naeru ja žetoonide klõbinat. Siis sai kõik selgeks. Siunasin end oma pimeduse eest. Ma oleksin pidanud seda kohe nägema. Radist!!! Lõin siis ukse jalaga lahti ja mida ma nägin - oma kapsli oli ta ümber kujundanud Las Vegase stiilis. Kõikjal vilkuvad tulukesed, sädelevad ja galmuursed, rahalõhnalised inimesed. Milline mägupõrgu!!! Loomulikult oli kohal ka rahvast madalamatelt tekkidelt!
Olles siis korra majja (loe: kapslisse) löönud, istusin mina hetkeks maha ja mida mina kuulen... tuk tuk tuk kuulatan uuesti tuk tuk tuk. Siis saabus selgus. Radisti illuminaatorile koputas tuvi. Algul vaatan, et tavaline kirjatuvi, aga siis selgus kogu kole tõde - see oli pornoajakirjatuvi! Ütles kuriseval häälel, et tema olevat Ramon ja täitvat kõigest tellimust. Viskaski klantspildilise klade kapsli põrandale ning lendas mööda linnuteed tagasi... Vot selline lind oli!
Täna korraldasin järjekordse kaardiõhtu. Kõik läks toredasti (v.a. see et mul erilist kaardiõnne polnud) kui järsku kapten sisse tormas. Kõigepealt ahmis õhku ja siis kukkus inimesi laiali saatma. Ma tean küll, et ta tegelikult ise ka kaarte mängib. Ju oli lihtsalt pahane, et teda ei kutsutud. Ja nagu sellest vähe oleks, pidi see pagana tuvi ka just siis tulema kui kapten minu kapslis oli. Need tohmanid seal intergalaktilises postkontoris olid tuvile valed juhtnöörid andnud, ju see ajakiri mõnele madrusele mõeldud oli. Nüüd arvab kapten jälle jumal teab mida. A ajakirja konfiskeeris ära...
See asi hakkab kontrolli alt väljuma. Minu eeskujulikust laevast on saamas mingi madal ja räpane mängupõrgu. Hasartmängu pahe on tabanud pea tervet meeskonda. Nad mängivad kõige peale - raha, skafandrite, mille iganes peale. Olen kindel, et nad mängiks oma vanaema ka maha kui keegi seda saada tahaks. Hinged on ammu maha mängitud.
Eile toimus taas suurem prassing. Loomulikult olid nad selle ajastanud täpselt selleks ajaks, mil minul oli kapteni sillal ülioluline koosolek kõrgemate ohvitseridega. Ilmselt lootsid, et nii ei jõua kuuldused nende kuritegudest minu kõrvu. Naiivitarid. Kapten teab kõike, mis tema laeval toimub.
Aga see kaardipõrgu tuleb likvideerida, muidu hakatakse meie laeva Enterpraiz Unlimited´i asemel kutsuma Unlimited Entertainment´iks...
kapteni päevik Aasta 35726. Reisi 1020. päev. Eile neljandal tekil kontrollkäiku tehes astusime korraks koos radistiga ka madruste ühiskajutist läbi. Midagi väikest ja vääksuvat oli seal. Häiresignalisatsiooni uuem versioon?
Aga seoses minu kapsli küttesüsteemide rikkega olen paar viimast õhtut veetnud radisti pool. Muul ajal aga panen oma skafandri alla sooja aluspesu ning villased sokid ja saab hakkama küll. Ainult ei jõua kuidagi oodata aega mil me mõnele päikesele jälle pisut lähemale jõuaks. Juhtsüsteemid on härmas.
Kapteni päevik. aasta 35726. Reisi 1023. päev. Oh seda õudu. Eile oli keegi romantik terve laevakese pisikesi punaseid südamekesi täis joonistanud. Ja pehmed karvased karukesed kes ütlesid ailavjuu ailavjuu. See oli päris hirmutav. Ja eriti hirmutav oli see, kui madalamate tekkide madrused leidsid, et neil on nüüd õigus mind kallistada. Kole. Nad ju haisevad... Selle vältimiseks kutsusin valitud isikud - nö laevnike eliidi - enda kapslisse väikesele sõbralikule olengule.
Kapteni päevik. Aasta 35726. Reisi 1028. päev. Eile toimus laeval midagi erakorralist. Esimest korda toimus edutamine ebatraditsioonilisel moel - demokraatiliselt. Neiu radist ülendati üldsuse soovil Ahtri Admiraliks! Palju õnne!
Eile tegin oma kapslis väikse läbu ja selle käigus toimus minu ülendamine. Enam ei ole radist, olen ahtriadmiral. Ja seda ülendamist ei otsustanud mitte kapten üksi, vaid lausa hääletus tehti meeskonnas. Üleüldse on meil selline sõbralik meeskond, et räägitakse, mitte ei lahendata probleeme nii et pootsman annab piitsa.
Kapteni päevik. Aasta 35726. Reisi 1038. päev. Vaatasin, et päris mitu päeva pole kapteni päevikusse ühtegi sissekannet tekkinud. Selles on ainuisikuliselt süüdi meeskond. Vaadake. Siin tähistati intergalaktilist naistepäeva. Vähegi esinduslikumad meeskonnaliikmed lõid oma skafandrid läikima ja näitasid üles uskumatut hoolivust oma naiskolleegide vastu. No ja nüüd vastutasuks otsustasin et neist midagi halba ei kirjuta. Nüüd polegi nagu midagi kirjutada.
P.S Soojaks on läinud. Hakkame ilmselt jälle mingile päikesele lähenema. Meeskonnaliikmed on loobunud isegi kootud skafandri osadest, mis neile meestepäeva puhul kingitud sai.
Kapteni päevik. Aasta 35726. Reisi 1042. päev. Suured sündmused on möödas. Kõigepealt otsustas meie kartograaf laeva naiskonda kultuurilises mõttes harida (igati kiiduväärt idee). Ta kutsus meid balletti vaatama. Selleks organiseeris ta kõikidele meeskonnaliikmetele sukkpüksid jalga ja lasi neil kaptenisillal tantsida. Ma poleks neis graatsilistes kujudes meie mehi ära tundnudki, kuid lähemal istunud tundsid ühes sukkpüksuris selgelt KoterManni ära. Ilmselt hirmust, et neid sunnitakse taas tantsima ei julenud meesterahvad ka Ahtri admirali kapslis toimunud pidustustele tulla. Õnneks päästsid külalismehed - ekspootsman ja kosmoselaevade relvastusekspert-turvaülem - meeskonna häbist.
Kapteni päevik. Aasta 35726. Reisi 1048. päev. Eile ahtriadmirali kapslis istudes paljastas ta mulle tõelise põhjuse, miks ta sellel laeval on. Nimelt on ta alati unistanud oma väikese itaalia restorani avamisest. Kuna aga konkurents on ikkagi äärmiselt tugev ja uue äriga on raske tulla, otsustas ta oma unistus Kassiopeial teostada. Nüüd ta harjutab siis. Juba mitmendat päeva üritab ta kõigile oma lasanjemaitselisi tuubikesi sokutada... Pole mitte kõige hullemad, võrreldes koka tehtuga, kuid... tahaks vahepeal jälle vana head saepurumaitselist tuubikest saada.
Nii, äriplaan edeneb vaikselt. Lasagnemaitselised tuubikesed läksid täitsa hästi (vaatamata sellele, et mõned neist ei tõmmanud üldse tükki), järgmiseks peaks pitsamaitselisi tegema hakkama. Kassiopeiale jõudes peaks mul nende valmistamine juba piisavalt käpas olema, et seal väike restoran avada. Selline, milles on laudade peal punase-valgeruudulised laualinad...
Mina ei saa aru, mis toimub. Kas keegi seda laeva juhib ka või? Tundub küll nagu tiirutaksime mingit veidrat ringi mööda - kord tundub nagu oleksime lähenenud mõnele päiksele, siis on jälle hirmus külm. Alles mõni päev tagasi vaatasin illuminaatorist välja ja ühel hetkel paistis kõik ilus ning juba järgmisel hetkel oli mingi jäine meteoriidisadu. Samas pole ime ka - kuulu järgi olevat navigaator mingit võõrast planeeti külastama läinud. Aga mis siin navigaatorist rääkida, isegi kotermann pidavat mõneks ajaks laevalt lahkuma kuhugi mõnusama kliimaga planeedile. Uskumatu.
Kallid meeskonnaliikmed. Kui teil tõesti midagi olulist mulle öelda on, siis võite mu päikesetekilt leida. Ahjaa, võtke päikesekreem ka kaasa. Teie Kapten
Kas Universiumi avarustes saab miraaže esineda? Kui jah, siis raudselt on see Kassiopeiake, mis meie ekraanidel üha suuremalt terendab vaid pettekujutelm. Või on see tõesti võimalik, et me hakkamegi hoolimata kõigest kohale jõudma?
Oo, minu peas on miljon imelist mõtet, mida ma tegema võiks hakata kui erru lähen...
Kapteni päevik. Aasta 35726 Kassiopeia püsiasustuse 70. päev.
Tähistame püsiasustuse kümnendat nädalat. Kes oleks uskunud, et me nii kaua vastu peame. Tõsi, meie varud on äärmiselt otsakorral. Varustuses on ilmnenud tõsiseid ja luasa eluohtlikke rikkeid. Õnneks keegi surma pole saanud. Pisemad füüsilised vigastused ainult. Kahjuks pole meil õnnestunud kuidagi määrata kas antud keskkond ka kuidagi vaimset poolt mõjutab, sest meie vaprad pioneerid ja kassiopeia esmaasustajad pole kunagi hiilanud vaimse erkusega. Kui ehk nende juht ja kapten välja arvata.
Sellega seoses peaks korraldama kassiopeia valitseja valimised. Mina leian, et loomulikult peaks juhtimist jätkama kapten, kelle käe all meie reis nii edukalt möödus ja kes kõik ohutult kohale toimetas.
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja päevik . Aasta 35726 Püsiasustuse 100. päev.
Püsiasustuse sajanda päeva puhul valisin end ühehäälselt kogu Kassiopeia ja möödaminnes ka lähimate tähtede ainuvalitsejaks. kindlasti oleks mind mitmehäälselt valitud, aga kõik ülejäänud asustuse liikmed olid kas uurimisretkel ümberkaudsetel planeetidel või siis ametis millegi muuga, mille juures ma neid ometi segada ei saanud. Tähistan siin väikese kuiviku ja kohalikust kaktuselaadsest taimest aetud kibeda puskariga oma valimisvõitu. Minu kindla käe all liigub Kassiopeia igavese õnne radadele!
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja Vasaku käe päevik. Aasta 35726 A.D.
Püsiasustuse 125. päev
Nii oleme siin Kassiopeial nüüd mõnda aega olnud. Pole väga vigagi. Ainuvalitseja Vasakuks käeks olemine on tore. Lehvita ainult lehvikut ja topi ainuvalitsejale viinamarju suhu :) Aga seda ma küll ei tea, kust need viinamarjad muretsetakse, aga see pole ju ka minu probleem :p
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja päevik . Aasta 35726 Püsiasustuse 121. päev.
Kogu kassiopeia valitsemine pole üldse nii kerge kui see võhikule tunduda võiks. Mõni nõrgem tegelane ei saaks sellega ilmselt hakkamagi. Hea, et mina nõrk pole ja lahendan lenneldes selliseid elulisi probleeme nagu kust saada viinamarju.
Minu edu saladuseks on kindel käsi ja õiglaselt määratud alamad. Ametipostid tuli täielikult ümber jagada - vastavalt inimeste võimetele. Ja kes teaks kaptenist paremini, milleks keegi võimeline on... Ametiredelil tõusmine töötab endiselt vana skeemi alusel...
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja päevik . Aasta 35726 Püsiasustuse 148. päev.
Elu läheb siin Kassiopeial üha ülesmäge. Probleem, kust saada viinamarju on lahenemas. Selleks kutsuti kokku suur nõupidamine ja peatselt hakkavad Kassiopeia maalilisi maastikke katma lõputud viinamarjaväljad. Kuna viinamarjaistikuid on meil vähe, siis otsustasin ühel häälel, et meie asunduse meesspetsialistide ülesanne on tegeleda sordiaretusega. Nõupidamisel läks päris ägedaks vaidluseks teemal kuidas viinamarjad paljunevad. Aretaja nr 1 (endine pootsman) leidis, et peaks toimuma risttolmlemine. Aretaja nr 2 (endine koterman) leidis, et sellised viinamarjad on hapud ja peaks toimuma isetolmlemine. Selle peale soovitas Aretaja nr 1 Aretajal nr 2 minna ja pisut isetolmelda. Nõupidamine tuli peatada, kuna Minu Vasak käsi, kes peab ka sekretäri ametit ei suutnud turtsumise ja aevastamise tõttu edasi protokollida. Selgus et ta on õietolmu suhtes allergiline.
Samal nõupidamisel tehti ettepanek, et peaks sisse seadma klassisüsteemi. Otsustati 5 klassi kasuks: 1) Kassiopeia monarh ja ainuvalitseja (ülim klass) - st mina 2) Ihaldusväärne 3) Ahvatlev 4) Pandav 5) Ori
Klassidesse registreerumine on avatud. Kiirustage, kohtade arv igas klassis on piiratud
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja päevik . Aasta 35726 Püsiasustuse 150. päev.
Klassidesse jagamisel on tekkinud väikesed lahkarvamused. Minu Vasak Käsi leidis, et kuna tema puhul on tegemist minule nii lähedal seisva isikuga, siis peaks tema kuuluma ka tähtsuseselt kõrgeimasse lihtsurelikele avatud klassi - ihaldusväärsete hulka. Samas aga kuna tema põhilisteks tööülesanneteks on mulle tuult lehvitada ja viinamarju suhu pista, siis traditsioonidele tuginedes peaks ta äkki hoopis orjaks kvalifitseeruma. dilemma.
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja päevik . Aasta 35726 Püsiasustuse 188. päev.
Keegi unustas viinamarju kasta. Nüüd sööme rosinaid.
Kui see tagasilöök välja arvata võiks öelda, et on lootust, et meie pisikesest asundusest kasvab minu kindla käe ja õiglase juhtimise all välja lootustandev tsivilisatsioon
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D"
VastaKustutaMeie Kassiopeia reisi 568 päev. Igav. Ja endiselt tõmbab tükki. Junga norskab. Ka ärkvel olles. Ja ikka tõmbab tükki õhuga kokku puutudes. .....ja saba nagu polekski.
P.S Viimaste andmete kohaselt peaks me 25 aasta 4 kuu ja 5 päeva pärast kohale jõudma. Olgu Jupiter meile armuline!!!
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35724
VastaKustutaPool meeskonda on lolliks läinud. Väidavad, et kui õhu kätte pääseb, läheb tükki. Ei lähe ta ühti. Kogu aeg on tükis olnud.
P.S. et kapten on siiski kapten, siis leppisime kõik koos kokku, et norskajaks on junga.
ilmselgelt oli tegemist aeroaktivisatsioonilise koagulatsiooniga
VastaKustutaimaginaarne füüsik
"Kapteni päevik. Aasta 35724"
VastaKustutaReisi 578 päev.
keegi norskab. Pidevalt. Meeskonnas levivad kuuldused, et see olevat junga. Logiraamatus on kirjas, et junga suri kaks kuud tagasi.
Taas ilmnes tehniline probleem teise sädegenraatori juures. Holoteki füüsik arvab, et see on põhjustatud aeroaktivisatsioonilise koagulatsiooni poolt.
Esimene tüürimees oli jälle purjus. Missiooni lõppedes vabastan ta töölt.
Järjepidevad vaatlused näitavad ikka veel ägedat reaktsiooni õhuga. Tõmbab tükki.
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D "
VastaKustutaMeie reisi 600 päev. Juubeli tähistamiseks pani kapten end üle pika aja jälle riidesse. Rõve oli. Tükki tõmbas kohe. Ja sädekondensaator töötab laitmatult. Kardan et asi on surnud jungas. Ja kardan, et pardal on jänes...nähtamatu....või imaginaarne. Paanika. Enne magama minekut panen küüneviili padja alla. Magan kohe rahulikumalt. Keegi norskab.
P.S Kontrollisin. Ikka tõmbab tükki. Ka vaakumis. Panin vana koha peale tagasi. Seal on ta stabiilne. Vähemal siiani. Paanika....
"Kapteni päevik. Aasta 35724"
VastaKustutaReisi 601 päev.
Eile oli väike pidu. Esimene tüürimees oli jälle SIGAlakku täis. Pootsman nägi hallutsinatsioone. Terve õhtu rääkis midagi jänestest.
Katsed näitasid, et alkohol inhibeerib koagulatsiooni. Täna hommikul tõmbub aga eriti intensiivselt tükki.
Teen ettepaneku jätkata katsetega.
P.S Kuidagi vaikne on. Midagi on puudu. Üritan välja selgitada mis see on.
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35724.
VastaKustuta602. päev
Asjad on juba nii kaugele läinud, et kapten ei saa enam ühtegi mõistlikku sõna suust välja. Selle asemel püüab end igasugu imelike liigutustega arusaadavaks teha. Universaalne tõlkeaparaat andis nende sisuks peamiselt "kop-kopkopkop-kop" , "oioioi-oi-oi" jne. Ise ma sest kummalisest viipekeelest veel aru ei saa, aga paistab, et ma pole sellega ka midagi kaotanud.
Pootsman jällegi veab ninaga õhku ja väidab, et tunneb gaasi haisu. Ent puhas gaas on teadagi lõhnatu. Ma usun, et probleem kaoks, kui ta end tihedamini peseks...
neelaku meid Jupiter.
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D"
VastaKustuta603 päev. Paanika. Laevas lokkab anarhia. Aukraad ei loe enam midagi. Pootsman olevat mõttetu mees. Ja veel joomine. Meeskond ei näe enam kainet päeva. Ja laevas on jänes!!! Kapteni käeviibetes on midagi tuttavlikku, midagi kodust. Ja tüürimees norskab. Homme läheb karantiini. Järsku on tal polüübid.
P.S Kapten peaks vähem katseid tegema. Tal juba kõik asjad tõmbavad tükki.
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D"
VastaKustuta610. päev. Ei jõua enam. Kohvi oleks vaja. Uni. Junga norskab. Ja tõmbab tükki. Eile võttis telepaatia kabiinis minuga ühendust kapteni vanaema. Neil pidavat tükki tõmbama õhuga kokku puutudes. Hullumeelsus on vist perekonna viga. Geenid. Ja I tüürimees teeb täna süüa. Järelikult on mul täna paast. Nälg. Junga on ohtlik näide tüürimehe supist. Sõi ja nüüd on surnud. Aga norskab endiselt.
P.S Loodame et supp tükki ei tõmba.
P.S.S Eile oli jupiteri varjutus. Ei saanud jälle sõba silmile.
"Kapteni päevik. 35724 A.D"
VastaKustuta611. päev.
Eile oli söögiks klimbisupp. Ilmselt tõmbas tükki. Ma ei armasta klimbisuppi.
Küll alles junga oskas head toitu valmistada. Isegi dehüdreeritud lihapulbrist, kus siga oli sees kõigest 0,2%, suutis ta valmistada midagi, mis nägi välja küll samasugune hall ollus kui kõik muu, mida siin sööme, kuid kui silmad kinni pigistasid, võis hea tahtmise juures peaaegu et liha maitset tunda.
Väärt mees oli see junga. Norskas ainult veidike.
Kahju, et ta surnud on. Ülejäänud seltskond siin on üks matsikari. Neil pole kapteni vastu mingit austust. Nad arvavad, et ma ei saa teada kui nad minu üle naeravad. ja lollid on nad ka. Seleta neile käte jalgadega, mis teha tuleb, nemad ikka ei saa aru.
P.S olen täheldanud, et pootsman näeb kuidagi väsinud välja. Ületöötand. Peaks talle paar vaba päeva andma.
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35724.
VastaKustuta612. päev
Eile otsustas meeskond kollektiivse enesetapu kasuks ja pani mind süüa tegema. Üritasin neile kõigest hingest kaasa aidata, a näe, ei õnnestunud.
Kapten andis teada, et asub nüüdsest dieedile, mis välistab teatud liharoad. Kas me võime nüüd tõesti öösiti ilma vahikordadeta magada, või oli see mõeldud ainult meie tähelepanu kõrvalejuhtimiseks?
"Pootsmani pevik. Aasta 35724 A.D"
VastaKustuta613. päev. Täna kui ma unekapslist väljusin (kaptenilt saadud vabapäeva kõige ökonoomsem viitmine) tuigerdas mulle vastu junga. Selgus et ta oli ainsana tüürimehe suppi maitsnud. Vaeseke. Täitsa tükki tõmbus teine. Ja kapten on ajataju kaotanud. Vahib oma tyhja rannet ja pobiseb midagi kadunud ajast. Ja tüürimees raiub nagu rauda et tema tahab kella tagasi lükata!!!
Mis toimub? Kaua ma magasin? Kas tõesti kõik on hulluks läinud. Või on see Pluuto mõju? Oh põder, oh põder.
P.S Nägin täna langevat tähte. Napilt vuhises mõõda. Olgu Jupiter meile endiselt armuline
"Kapteni päevik. Aasta 35724"
VastaKustuta614. päev.
Igav.
Reis kestab veel orjenteeruvalt 25 aastat, 2 kuud ja 20 päeva. See teeb 25 aastat 2 kuud ja 20 päeva selles metallpurgis. 25 aastat 2 kuud ja 20 päeva koos nende hulludega. 25 aastat 2 kuud ja 20 päeva!!! Ma parem ei hakka mõtlema kõikvõimalikele põhjustele, mis võivad meie reisi veel pikemaks venitada. Kas sellistes tingimustes on üldse võimalik normaalseks jääda?
Ma pean endale mingi hobi leidma. Äkki hakkaks luuletusi kirjutama?
P.S Jalg annab tunda. Nagu oleks kuhugi kõrgele roninud.
Kapteni päevik. Krt seda teab mis aasta.
VastaKustutaOi jiirum jiirum
saabunud on deliirium
Kui kaineks saan, siis kirjutan, mida mäletan.
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D."
VastaKustuta620. päev. Tänane sissekanne tuleb väga lühike, kuna pole midagi juhtunud.
P.S Eile kapten jälle lakku täis oli. Ei see enam kainet päeva pea. Hakkan kahtlema juba meie reisi sihtpunktis. Ja palju õnne tüürimehele. Paljuneb nagu prussakad kapteni padja all. Laev nõnda kitsaks jääb varsti. Huvitav, kellega tüürimees paljuneb? Jungaga? Rääkides jungast. Eile selgus et pardal on ka junga õel kaksikvend. Nii et ma ei näinudki kummitusi.
Hommikul oma kapslist väljudes sillale minnes sain vapustuse: Terve kamando punkt oli täis tühje pudeleid ja kasutatud kondoome. Aru ma ei mõista kust see kraam tuleb? Kas Pluuto-Piraadid on salakaubandusega tegelema hakanud. Kord on käest ära. Kapteni silla autahvlile oli mingi punase ainega suurelt kritseldatud "TÕMBAB TÜKKI".
Hommuikul oma pasteedituubi imedes tekkis mul küsimus: Palju meid siin laeval on? Kas kaptenil üldse on mingit ettekujutust meeskonnas, reisijatest või jänestest? Vaevalt.
Või on kapten meeskonna üleslugemisel teinud mingi kohutava avastuse, et nüüd ei julge kaineks saada? Ei tea. Aga seda ma ütlen: kui selline olukord veel 5 aastat kestab, siis algab revolutsioon. Ma tõusen üles ja iseseisvun. Kuulutan oma kambri iseseisvaks. Vot.
P.P.S Kui keegi tahab ühineda mässu katsega, siis reede õhtul on esimene koosistumine. Tuleb kasutada momenti kui kapten paariks päevaks sulgub sundviinaravi kapslisse. Ma arvan et kui tal minu päeviku sisust mingigi ettekujutus oleks, siis tema asemel ma sinna kapslisse jäeksingi.
"Kapteni päevik. aasta 35724"
VastaKustutaReisi 621 päev.
Jõudsid minunigi rõõmusõnumid esimesest tüürimehest. Milline kergendus. Ma juba kartsin, et meie väike laevaseltskond ei hakkagi normaalse ühiskonnana funktsioneerima. Meie reis on pikk. Kui lõpuks sihtmärgini jõuame, siis oleme kõik juba vanad ja jõuetud, selle jaoks on vaja kasvatada uus põlvkond tarku ja tegutsemishimulisi noori. Tõsi, tüürimees pole küll parimaks tõuaretajaks, loodame et Junga vol2 (kes on hoopis junga õel kaksikÕDE) on paremate iseloomuomadustega.
Selle rõõmusõnumi teadasaamist tähistati loomulikult väärisilselt. Esimene tüürimees ei saanud kahjuks kohale ilmuda (noh tal on nüüd ikkagi kohustused ja puha) Aga pidu oli uhke. II mehhaanik esitas isegi oma kuulsa akrobaatilise triki.
Huvitav, kas junga kaksikõde ka norskab?
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35724
VastaKustuta623. päev
Mis ometi toimub!?! Seekord ei tõmmanudki tükki... Polnud midagi, mis oleks saanud tõmbuda.
Ilmnes,et radist ületab kahe kilo võrra kaalulimiiti. Nüüd on kapteni otsustada, kas ta nüüd üle parda visata või mitte. Ma kahtlustan, et navigaatoril on ka midagi varjata, ning pootsman paistab sellest üht-teist teadvat...
Kas me kõik ikka jõuame Jupiterile?
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D"
VastaKustuta630. päev. Jah. Junga kaksikõde norskab. Ja mitte vähe. Ilmselt on tal polüübid. Eile tegi tyyrimees paanikat: pooled meeskonnast olevat ülekaalus! Polega ime. Süüa ju keegi ühisköögis ei julge. Libistavad oma kapslis ainult õlletuube. Ja mis seal imestada, kui juba kapten sund viinaravikapslis. Mulle juba tundub et olen ainus, kes on võimeline jupiterile jõudma täie mõistuse ja parimas füüsilises vormis.
P.S Mässusut ei tulnud midagi välja. Kardan et kapten on kõiki hirmutanud ihunuhtlusega. Aga ma ei alistu. Vaenlane ei maga.
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35724
VastaKustuta631. päev
Mida meeskond mu eest veel varjanud on? Alles nüüd sain teada, et radist ongi see junga (õel) kaksikõde.
Ja mind enam ei roogi, kas tõmbab tükki või ei. Kus on selle nähtuse praktiline väljund? Ainult hulluks ajab, kui selle peale meõlda.
Kapteni päevik. Aasta 35724
VastaKustutareisi 638. päev.
Olen taas ametipostil. Näib, et kapten ei saa endale puhkust lubada.
Täielik kaos ja anarhia. Esiteks on kaldutud kõrvale laevaarsti määratud dieedist, mille tagajärjel vohab laevas kohutav ülekaalulisus. Me sõidame niigi kandevõime piiril. Alates tänasest kehtestan kohustusliku hommikuvõimlemise ja palun kokal otsida välja piiratud kaloraažiga pastad.
Teiseks on meeskond ilma loata kurssi muutnud. Juba mitmendat päeva on suund Kassiopeia asemel Jupiterile. Nüüd tuleb kõik kursid ümber arvutada ja meie reis pikeneb arvatavasti veel.
Pean kurbusega nentima, et meie meeskond, pole kunagi erilise efektiivsusega töötanud, kuid ilma kapteni valvsa pilguta on nad täiesti lootusetud. Õnneks olen ma tagasi ja valmis korda majja lööma!
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D"
VastaKustuta640 päev. Niipalju siis anarhiast. Kapten on tagasi. Ja kohe keeras laeva õigelt kursilt kõrvale...kurs olevat Jupiterile olnud. Püha müristus. Kapten ise nii täis et ei tea ööd ega mütsi..ja räägib õigest kursist. Õnneks oli tyyrimees esimest korda 640 päeva jooksul mees omal kohal...ja taastas õige kursi.
Tyyrimehest rääkides...tal hakkavad esimesed hulluse tundemärgid tekkima. Räägib et ei tõmba tükki enam. Oh põder.
Ja meeskond. Hullumaja. Paksud, täissöönud. Laev on tänu neile nii raske, et võtab praegu 4 tonni valgusaasta peale. Täitsa lõpp. Ainult Saturni rõngaste vahel laveerides on nii palju kütet võtnud. Kaua meil niimoodi iriidiumi jätkub? Kui nii edasi, siis peamegi Jupiterile tankima minema.
Ega ma väga selle vastu polegi. Jupiteril häid kabanosse pakutakse
P.S. Täna saadan radisti rasvahimu kapslisse.
"Kapteni päevik. Aasta 35724"
VastaKustutaReisi 643. päev.
Eile otsustas paar meeskonnaliiget, et on mingi "Mina laulan laulu, saan kommiraha päev". Käisid siis kapslist kapslisse, jaurasid midagi ja üritasid nii teistelt marmelaadituube välja pressida. Üldiselt ma igasugu rahvapidustusi ei poolda, aga kogu lõbu ei saa ju neilt ka ära võtta. Nii veetsingi eilse õhtu oma kapslis luku taga ja tegin näo nagu mind ei oleks. Kellele seda karja-, vilja- ja lapseõnne vaja on?
"Kapteni päevik. Aasta 35724"
VastaKustutaMeie Kassiopeia reisi 645. päev.
Mis toimub?
Esmalt tüürimees, nüüd pootsman.
Kes järgmisena?
Igatahes palju õnne pootsman!
P.S Täna tõmbas jälle tükki. Muidu on igav.
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D."
VastaKustutaReisi 645. päev. Kuuldused Jupiteri maitsvatest kabanossidest ja viljastavatest tuultest vastavad tõele. Ja videofonid on kummalisel reziimil. Junga kurja kaksikõe videofon teeb häält igal võimalikul ja mittevõimalikul ajal. Isegi öösel. Kahtlustan kokkumängu. Või koguni šabotaasi. Oleme jõudnud Linnitee esimeste galaktikateni ja esimesed mõjud on tunda. Kõiki on tabanud tappev igavus. Ja käegalöömis meelelolu. Ja tõmbab tükki aktiivsemalt kui kunagi enne meie reisi jooksul.
P.S. Tüürimehel on suurushullustsu. Teeb jälle süüa. Kes krt ütles talle eelmine kord et toit oli maitsev??? Sööge nüüd ise seda suppi...
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35724
VastaKustuta646. päev
Kõigepealt poegis kapten, siis poegisin mina ja siis poegis masinist. Keegi pidi veel poegima, sest neid oli kokku neli. A kes krt, vaat seda ei mäleta. Nii juhtub, kui laeval puudub koterMann, kes löögi enda peale võtaks ja laeva sääraste õnnetuste eest kaitseks.
"Kapteni päevik. Aasta 35724"
VastaKustutareisi 650. päev
Navigaatori ja I tüürimehe teineteisest möödarääkimise tulemusel võeti eile suund põhjanaela poole.
See ajas lausa jooma. Juba viienda pitsi juures suudeti siiski suund Kassiopeiale taastada. Või vähemalt kõik nõustusid, et suund on sinna poole.
See tõsieluseriaal "Laev" hakkab näitama oma tõelist palet. Täpsemalt kõik kirjas protokollis, suuremat osa juhtunust ei julge isegi oma isiklikku päevikusse kirjutada. Mul on häbi, häbi oma meeskonna madala taseme pärast.
Kui ma oleks mees, siis oleks ma ainus asjalik mees sellel laeval...
P.S tükki tõmbas kah. Ei oleks osanud oodatagi sellise alkoholikoguse juures...
"Kapten on armund
VastaKustutalaev kursilt kaldund
vabalt käib ringi rool,
sest meeskond viina joob..."
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35724
VastaKustuta650. päev
Eilsel kriisiistungil pidi arutlusele tulema kapteni pädevuse küsimus, kuid pootsman lõi otsustaval hetkel vedelaks ja sinna see läks. Selle asemel tuli hoop sealt, kust seda oodatagi ei osanud ja tõstatati hoopis MINU pädevuse küsimus... Navigaator on enda rolli laeva juhtimises pisut väärakalt tõlgendanud. Kamoon, kelle oskustest siiski rohkem sõltub, kas piloodi või kaardilugeja?
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D"
VastaKustuta651 päev. Nii. Nüüd on see siis ametlik. Kui natuke austust ei tule minu ameti vastu, siis panen ameti maha. Ei tohiks ju midagi hullu juhtuda...mu amet on ju sama, mis tühi koht. Ja ametiredelil tõusust võib ainult unistada. Olgem ausad-kapteni voodisse jõudmine on sama raske kui Kassiopeiale jõudmine.
Ja veel- kapten joob endiselt ja peale selle on ta pool meeskonda kaasa haaranud. Kui nii edasi, palun metsa peatust Marsil...ja ei tulegi enam tagasi. Hääletan seal tagasi sõitva laeva peale.
P.S Sellised uudised ajavad jooma.
"Navigaatori päevik. Aasta 35724 A.D."
VastaKustuta651. päev
Väärakas navigaator sooviks olla alligaator... saaks vähemasti selle roolikeeraja jala oma hambusse... või siis saadaks ta bambusse?
Galaktikas orienteerumise kursusel räägiti et teekonda tuleb pidada palju tähtsamaks kohale jõudmisest - muretsemiseks pole põhjust, küll me sinna kassipeiedele ka kunagi jõuame. Ja et paigalseis on tagasiminek... seega keeruta aga ratast tüürimehike! Kurss bambus, 345 kraadi su nina otsast järgmise pudeli suunas.
P.S. miks see tatarlasest kokk meil kuidagi kapteni abiks ei tahtnud saada? neil pikk voodielu jagamise kogemus ju olemas...
"Kapteni päevik. Aasta 35724 A.D"
VastaKustuta660. päev.
Laevas valitseb kord. Lõpuks ometi. Ilmselt on meeskond väsinud suurest joomisest ja pidutsemisest. Töökohustustest vabal ajal istub igaüks oma kapslis. Huvitav, millega nad tegelevad seal. Loevad? Tikivad? Hauvad mässuplaane?
Pole õrna aimugi. Ma võiks ju hügieeninõuete täitmise kontrolli nime all korraldada meeskonnaliikmete kapslite ülevaatuse...
"Pootsmani päevik. Aasta 35724 A.D"
VastaKustuta670. päev. Sõnavabaduse piiramine. Ahistamine. Laevalt on kokku korjatud kõik vedelkristall kuvarid. Ei sa päevikutki pidada enam. Päevikus on peaaegu 32 Marsipäevane vahe. See ei kajasta ju enam tõelist reisi. Kahtlustan et see kõik on selleks et varjata kapteni musti tegusi laeval. Alles nädal tagasi peksti meid kapslitest välja, käed-jalad vastu seina ja "kobati" meid põhjalikult läbi. Nägin kapteni näos totaalset rahuloluirvet, kui ta tüürimeest läbi "kobas". Rõve.
P.S Püüan end nüüd kokku võtta ja tihedamini kirjutada.
P.P.S.S 32 päeva päevikut on kraabitud küüntega mu kapsli seinale ,tõelise tõe huvilistele on kapsel avatud 24 h.
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35724
VastaKustuta671. päev
Järjekordne läbiotsimine. Pootsmanil oli jälle see himur nägu peas, kui järjekord minuni jõudis. Rõve.
капитанский дневник. год 35724
VastaKustuta678. день
боцман, первый штурман, врач, картограф и электромеханик пригласили мне на рождение. ну был так праздник!!!
этот подбиль половина звездолетa.
наш звездолет блуждать в космосe как юпитер на душу положит.
Kapteni päevik. aasta 35724
VastaKustutareisi 680. päev
Suured pidustused on läbi ja laeva meeskond hakkab tasapisi jälle end leidma ning elu suundub juba tuttavatesse rööbastesse tagasi. Aegajalt veel kostab siit või sealt mõni slaavikeelne repliik.
P.S Nägin täna pootsmani. Nägi teine hirmus vana välja.
"Pootsmani päevik.Aasta 35724 A.D"
VastaKustuta681 päev. Pidu läbi. Eh. Uus tulemas.
Ühesõnaga tegime laevas peo. Tyyrimees tõi viinad, mina söögid ja muusika ja kapten (Pluuto teda võtku) võttis sõbrad kaasa. Puhta muulased. Küll oli seal Marsslasi, Veenusslasi, Põhjanaelalisi ja kurjad keeled räägivad et isegi üks Kassiopeialine olevat kambas olnud. Igatahes seltskond oli kirju ja veel kirjumad olid nende vormid. Kapten mängis see kord raskesti kättesaadavat maatydrukut...vaatas oma varbaid koguaeg. Heh...mina ei läind õnge..teame mis tema vagura maski taga tegelikult peitub...
P.S Tuli välja et Kapten polegi kõikse tugevam meite laevas. See annab lootust. Võibolla juba lähima 100 päeva jooksul võib leida uue isiku kapteni sillalt.
P.P.S.S Suurte pidustuste käigus kaldus jälle laev kursilt: automaatpiloot oli end täis joonud ja hullas elektronkiirendiga köögikapslis. Oh ajad, oh kombed..
Kapteni päevik. Aasta 35724
VastaKustutaReisi 691. päev
Meeskonda on tabanud mingisugune uus hullus.
Kõik käivad ringi ja muudkui ümisevad omaette omal viisil "dzingel bell, dzingel bell", ja "v lesu radilas jolotška..."
Ma pidin ükspäev kreepsu saama kui avastasin, et keegi on kapteni silla autahvlile suurte kõverate tähtedega maalinud: "Häid jõule"
Pootsman on endale pika valge habeme kasvatanud ja käib nüüd ning nõuab, et talle sülle istutaks ja pai tehtaks. Rõve.
Alles paar päeva tagasi nägin oma ihusilmaga, kuidas Junga radistist õel kaksikõde oma kapsli uksele soki naelutas. Kelle peletamiseks selliseid juustutõrjemeetmeid kasutule võetakse, ma tõesti ei tea. Võibolla üritab pervertpäkapikke hirmutada. Neid on ka viimasel ajal palju näha olnud. Mõned näod on isegi tuttavad. Kahtlustan, et mõningad meeskonnaliikmed (nimesid nimetamata, aga kõik ju teavad, kellest jutt on) süüst mitte puhtad pole.
P.S viimasel ajal on hakanud jäle tihedamini tükki tõmbama. Võibolla külmast?
P.P.S Meie toidulauale on ilmunud paar uue maitsega pastat. Ilmselt on ka kokk jõulumeleolus. Hapukapsa ja verivorsti maitselised pastad on iseenesest huvitav kogemus, kuigi tuleb tõdeda, et igatsen juba vaikselt tagasi aegu, mil võisid kindel olla, et hommikusöögituubist tulev pasta on vana hea tapeediliimi maitsega...
Jupiteri teed on imelikud.
Kapteni Päevik. Aasta 35724
VastaKustutareisi 699. päev
Laeva küttemehhanismides on mingi rike. Laevas on külm kui hundilaudas.
Lasin laeva ära ehtida. Nüüd särab tähtedevahelises tühjuses Enterpraiz unlimited kui jõulupuu.
Sain jõuludeks uue faaseri. Nagu igal aastal.
P.S Enam ei tõmba tükki. ilmselt liiga külm selleks...
Küttemehhanism küttemehhanismiks. Sellega on kõik korras. Kütta tuleb! Süüdistage ahjukütjat.
VastaKustutaII mehhaanik
Kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutareisi 705. päev
Head uut aastat!
Küttesüsteemidega on nüüd kõik jälle korras. Tõsi, viga oli seekord tõesti ahjukütjas - oli teine "jõulurõõmuga" pisut liiale läinud.
Muide, nüüd tõmbub isegi tina tükki, kõigest muust rääkimata. Minu tinatükk meenutas elektronkiirendit, huvitav, mida see tähendab?
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35725
VastaKustuta707. päev
kapten mõistis lõpuks, et laeval lokkava korralageduse üle pole enam võimalik kontrolli saavutada, sestap üritab ta sest nüüd parimat võtta ja laeva piraadi kombel juhtima hakata. Laseb end nüüd kapten Mõõkhambaks kutsuda, äärmisel juhul võib talle ka "galaktikate hirm" või midagi muud poeetilist öelda. Vastupuiklejad visatakse üle parda (haide aset täidab siin vaakum) või tembeldatakse makrelliks... Einoh, kokk on mõistagi õnnelik.
Samuti on selgeks saanud, et meil puudub vähimgi šanss Jupiteri või Kassiopeia või Andromeedani (kuhu suunas Kapteni tujud siis ka meie laeva hetkel ei juhiks) jõuda, ning isegi kapten... khm... Mõõkhammas on sunnitud seda endale tunnistama. Et asi oleks ametlik, moodustas ta kaks klubi, optimistide ja naiivikute oma. Esimese direktoriks hakkas ta ise, teise juhi kohale määrast ta kellegi Pisikese. Aga kõik said muidugi aru, et ta mõtles junga kaksikõde, ja tema nüüd seda kohust täidabki.
Peab vist huntidega kaasa uluma. Hoirassa ja pudel rummi!
Kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutareisi 710. päev
Eile toimus II mehhaaniku kapslis läbu. Sellele madalamale tekile, kus asuvad mehhaanikute, kütjate ja muu musta töö tegijate kapslid, satun ma suhteliselt harva.
Aga juua oskavad nad seal vääriliselt kaptenisillapralledele.
Samuti pani mind imestama toiduvalik. Ei tea mina, kust nad küll kõik need eksootilised tuubid välja võlusid. Meie koka varudes kindlasti selliseid pole. Ilmselt smugeldasid need viimasest varustusjaamast. Ma kahtlustan salakaupa.
P.S Alumistel tekkidel tõmbab õhuga kokku puutudes eriti aktiivselt tükki. Ilmselt on asi õhus, see seal polnud vist hingamiseks mõeldud, pigem lusikaga söömiseks.
Ventilatsioonisüsteeme kasutatakse seal ilmselt mingil muul otstarbel. Peab laskma kontrollida.
"Pootsu päevik. Aasta miski 3500 kanti.
VastaKustutaReisi mingis päev. Tõmban tükki. Saba nagu polekski enam. Paanika.
Kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutareisi 713. päev
Mul on Pootsmani pärast sügav mure. Ta hakkab vist peast segaseks minema. Muudkui korrutab segu...segu...segu...
A muidu on laevas kõik korras. Ei midagi uut. Isegi mitte õhuga kokku puutudes.
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35725
VastaKustuta715. päev
Meid pidevalt kollitav personalinappus leidis lõpuks ajutise lahenduse - meile saabus praktikale kursant kaugelt planeedilt nimega Osilia (kaugus on aegruumis muidugi väga suhteline, aga kuni Osilia ja muu Galaktika vahele pole veel ehitatud täheväravat, jääb see vahemaa meie laevale siiski raskesti läbitavaks). Siis tuli kursant muidugi rohke alkoholi saatel ametisse pühitseda. No on joomarid. Vaid esimene tüürimees oli see, kellele laeva heaolu hinge läks ja kes juua ei raatsinud; kohalolnud võivad tunnistada, et klaas tema ees oli kogu aeg tühi. Ühel hetkel seisime aga probleemi ees - ametisse nimetada küll, aga millisesse? Otsustasime ta proovile panna - las teeb seda, mida kõige paremini oskab. Ja nüüd siis kuulub meie meeskonda ka laevakroonik peamassööri kohustustes.
Et ta siin hullumajas ikka vastu peaks.
Kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutaReisi 715. päev
Annan oma töökohustused ajutiselt auastmelt järgneva isiku kanda. Sulgen end oma kapslisse. Ei välju enne kui mul inimese nägu jälle ees on.
:(
Ma pole selle otsuse üle õnnelik, kuid vältimaks suuremat epideemiat on see hädavajalik.
Pootsmani päevik. Aasta 35725
VastaKustutaReisi 715 päev
Nii. Nüüd on see siis selge. Planeetide vaheline suuresuu-punahuulekatk on jõudnud meie laeva. The Laevaleksikon andis seletuseks: sugulisel teel leviv haigus. Edsasikandumiseks vajab räiget kontakti. Ravi-puudub.
Niipalju siis sellest kaptenist.
Paar päva tagasi käis kapteni sillal jälle metsik orgia. Ilmselt pidas oma matuseid. Sõin ja jõin seal minagi, pähe ei saand midagi. Õnneks ka vist mitte mujale. Vähemalt esialgsed proovid mingeid haiguslikke märke ei näita.
Ja kummaline: ma ei teadnudki et meie laeval niipalju muidusööjaid on. Pole ime et meie kiirus on vähenenud. Algul pidasin seda küll tyyrimehe veaks, aga tundub et ta ei ole üksi süüdi.
Kapten lukustas end eile oma kapslisse ja keeldub seal väljumast. Mediteerib ja valmistub lahkuma siit galaktikast. Rahu tema skafander-kehale.
Ja üks jama veel- nagu normaalsele kaptenile kohane oleks pidanud nimetama oma järglase. Aga meie kaptenist nüüd mõnda normaalset otsust loota...!!! Ilmselt peab jälle otsustama Jõud, kes saab järgmiseks kapteniks. Olgu the Jõud meiega!!
P.S: Viimasel ajal on minus maad võtnud põhjendamatu optimism ja rõõmsameelsus. Kas mõni senitundmatu haigus?
(ajutise) kapteni päevik, aasta 35725
VastaKustuta715. päev
ja pidage seda numbrit hästi meeles, sest see on see päev, mil mina võimule tulin!
PIDU!!!
Sest eelmine kapten on nüüd rivist väljas ja tema kohustused (ja PRIVILEEGID) minu kanda, sest nii ütles kapten ja nii näevad ka eeskirjad ette. Pootsman ei paista küll otsusega rahul olema, aga noh, Pootsman küürigu tekki...
on oodata ümberkorraldusi laevaelus...
P.S. kallis meeskond, kas mäletate veel, mille kaudu siin laevas karjääri teha saab? Selles vallas ei saa midagi muutuma :D
Pootsmani päevik. Aasta 35724
VastaKustutaReisi 717 päev
Peaks mainima et laevas on maad võtnud rahu ja vaikus. Ainult kapteni kapslist on üleannetuid kilkeid kuulda. Ja ma võin Saturni rõngaste nimel vanduda et üks hääl kuulus tyyrimehele. Paistab et jutud tema "töökusest" ametiredelil turnimisel on tõesed. Natuke teeb kadedaks.
Tegin eile natuke mõõtmise ja arvutamise tööd ja kohkumisega tõdesin et meie reisi sihtmärk on endiselt ligi 26 aasta kaugusel. Kahtlustan et liigume ringiratast.
Ka avastasin et meie varustsue kapslisse on sisse murtud ja paar vaakumkiirendit on kadunud. Eks täpsemal kontrollil selgub mis veel kadunud on.
Kapten on endiselt varjunud 24 h oma kapslisse. Mida ta seal teeb...pole aimugi. Paljuneb?...Tõmbab tykki?...
Aga kokkuvõttes on ikkagi hea ja rahulik aeg laevas. Mulle meeldib
P.S: Vaakumkiirendi-kiiresti liikumise vahend vaakumis, kasutatakse kiiresti liikumiseks vaakumis
Pootsmani päevik. Aasta 35724
VastaKustutaReisi 718 päev
Katastroof. Sattusime Linnuteele liiga lähedele ja nüüd on tulemus käes: temperatuur langes....väga langes...neutronkirjutaja ots kleeeeeeeeeeeeeeepub paberiiiileee.....kirjutada r e, on oht et m e en ja ei s k tada.
N.B.: Kap on m ja l ja ma juba homm noaga ja lü välj
Komandöri päevik. Aasta 35725
VastaKustuta720. päev
Kes krt meil ses laevas katlakütja on? Ilmselt ei olegi? Või on ka tema imaginaarne, nii et mitte ainult teda ennast näha ei ole, vaid ka tema töö tulemusi mitte?
Pootsman on juba pikemat aega nurunud ametikõrgndust, kuid kapten pole teda siiamaani jutule võtnud. No võtsin siis pootsmani vastu ja kuulasin ta ära. Peab tunnistama, tema argumendid olid... hm... küllaltki kaalukad, ja ta oskas neid väga tuliselt esitada. Olgu siis peale, pootsu, saad oma ametikõrgenduse. Aga mul on sust veidi kahju ka, sest kui ma selle otsuse laevaperele avaldan, on sul peagi käed tööd täis... Sest kõik need madrused sealt kolmandalt tekilt, kui nad kuulevad, et nende otsene ülemus nii kõva karjäärimees on, tahavad kindlasti ise ka edutamist saada. Ja kõik nad tuleb sul ära kuulata. Kiired ajad hakkavad sul olema, värske vanempootsman-katlakütja, ja veidi sooja siin tähistaeva kõrvetavas külmuses...
ajutiselt töökohustustest kõrvale jäänud kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutaReisi 720. päev
Päevad siin kapsli üksinduses venivad kui junga ila. Haigus ei taha kuidagi taanduda.
Et millegagi oma aega sisustada, olen mänginud junga vaimuga malet. Kuigi mu keha on haigusest nõder, on mõistus ikka veel terav ja junga ei osanud isegi elusana eriti hästi maletada. kuid mind paneb siiralt imestama, et juba 5 korda järjest laseb ta endale "karjapoisi" teha. Nii ammendab see mäng end kiirelt.
Lisaks olen uurinud elektroonilisest arhiivist meie laevapersonali taustasid.
Kui ma peaks selle katku üle elama ja veel ebatõenäolisemalt ka selle reisi, siis järgmise meeskonna koostamisel üritan meeles pidada, et kindlasti lugeda läbi kõik toimikud, mitte usaldada admiraliteedi soovitusi.
Te ei kujuta ette, mida ma nt pootsmani kohta teada sain, või siis tüürimehe kohta!!! Radisti taustast ma parem ei räägigi (kuigi siin ei tasuks üllatunud olla, ta on ju ikkagi kadunud junga õel kaksikõde).
Iga meeskonnaliige näib varjavat mõnd kohutavat ja valgust (ning ilmselt ka hapnikku) kartvat saladust.
See ei saa olla lihtsalt kokkusattumus. Tundun endale paranoilisena, kuid mul on tekkinud kahtlused, et meie reisi tõeline eesmärk polegi see, mis mulle admiraliteedist edastati vaid seotud kuidagi ühiskonna mädapaisete kõrvaldamisega.
Ainus asi, mis mind selle teooria tõesuses kahtlema paneb, on fakt, et mind - veatu mineviku ning eeskujuliku teenistuslehega - isikut, määrati selle missiooni juhiks...
Pootsmani päevik.35725
VastaKustuta724 päev
Tyyrimehel on väga kehv huumori soolikas, või pole tal seda üldse. Suurelt infoekraanilt sain lugeda et mulle olevat "ametikõrgendust" antud. Ha-ha-haa. Väga naljakas. Tyyrimees on ikka tõeline siga!!! Hakka või endist kaptenit tagasi igatesma (kardan et see oleks veel suurem viga)
Nüüd terve meeskond läeb mõõda ja irvitavad vaikselt pihku. Heh. Ja junga (olgu tähetolm talle kerge)irvitas lausa avalikult mulle näkku. Ise surnud, aga viisakust pole ollagi.
Eile levis I tekil isuäratavat koogilõhna. Lähemalt uurides leidsin enda väikesest kapslist praktiliselt kogu laeva meeskonna. ma olla nad külla kutsunud!!! Kuna tyyrimees puudus, siis kahtlustan et tema on nende "kutsete" taga.
Aga tõeline põhjus võis ka olla ka selles et ainus soe koht laeval on minu kapsel. Miks..selle pisiasja jätan oma teada: krt teab kes mu päevikut võib lugeda.
Aga ega õhtul väga viga polnudki. Isegi ekskapten oli end välja vedanud oma kapslist. Väljanägemine polnud tal küll veel suuremasi, võiks õelda et ta ei näinudgi välja ja isegi junga väljanägemine on esinduslikum, aga me ei lasknud ennast sellest segada, lihtsalt kui süda väga pahaks läks, keerasime näo kõrvale.
P.S: Kuna käivad jutud, et suuresuu-punahuulekatku vastu aitab piim, toodi peole ohtralt kaasa piima. Nüüd on köögikapslis 2 kuud mureta: toit koosneb piimast ja.....piimast. Head isu!!
Ajutiselt töökohustustest kõrvale jäänud, kuid peatselt naasva kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutareisi 729. päev
Tundub, et peapootsman-katlakütja saab vähemalt oma ameti teise poolega hakkama. Kuulujutud käivad, et laevas pidi juba talutav temperatuur olema (Mis küll minu kapslis ei kajastu, aga ma olen varemgi tähele pannud, et pootsul minu vastu mingi salavimm on).
Ka "asekapteni" käe all paistab kõik kenasti sujuvat. Laevas valitseb rahu ja vaikus. Äkki tuleb see sellest, et keegi midagi ei tee? Juba mitmendat päeva pole laeva ükski mootor töötanud. Hõljume sihitult avakosmoses.
P.S Logiraamatu vanu sissekandeid lehitsedes avastasin, et reisi 681. päeval on kirjutanud pootsman järgmised read: "Võibolla juba lähima 100 päeva jooksul võib leida uue isiku kapteni sillalt."
tekib kahtlus, et kas see suuresuu-punahuulekatk pole mitte tema sepitsuste tulemus.
P.P.S Enam ei tõmba tükki, vaid ajab lausa hüppesse
"Kapteni päevik. Aasta 35725"
VastaKustutaReisi 731. päev
Murrang meditsiinis on toimunud. Ma olen paranenud surmavaks peetud suuresuu-punahuule katkust.
Olgu jupiter tänatud!
Alates tänasest asun taas oma kohale kaptenisillal.
"Kapteni päevik. Aasta 35725"
VastaKustutareisi 734. päev
Kiired ja edasilükkamatud asjatoimetused Osilias. Pean Enerpraiz unlimitedi taas paariks päevaks hülgama.
Jätsin juhised kaptenisilla teadetetahvlile. Tõelise häda korral leiate detailsed juhised koos illustreerivate piltidega (et kõik ikka aru saaks) minu lauasahtlist armastuskirjade ja testamendi alt.
Pootsmani pean ma Osiliasse kaasa võtma. Ma lihtsalt ei usalda teda absoluutselt. Ainus võimalus teda kontrollida on tal pidevalt silm peal hoida.
P.S Lihtsalt teaduse huvides plaanin muu asjaliku kõrvalt välja uurida, et mis Osilial õhuga kokku puutudes juhtuda võiks....
Kaptenisilla rotid Krõss ja Prõss hakkavad taga igatsema kaptenit ja pootsmani. üritasid öösel kapteni silmad peast närida, et too pimedaks jääks. kuid asjata...
VastaKustutajärgmise korrani siis...
Komandöri päevik. Aasta 35725
VastaKustuta738. päev
Niisiis võttis kapten ühel ilusal päeval pähe, et tal tuleb Osiliasse sõita. Tore, mõtlesin mina, selle nädalakesega, kus ta laeva juhtimist ei häiri, jõuame me Kassiopeiale hea tüki maad lähemale. Tema ja pootsmani võimuvõitluse klaarimisse läheb kogu aeg, enda tõeliste kohustega tegeleda ei jõuagi. Ent nüüd jõudis poots Osiliast tagasi, aga keda tema süstiku pardal ei olnud, oli kapten... Seega, kas sellel jumalatest hüljatud ja avakosmosesse unustatud laevukesel on nüüd tõesti lootust varjupaika leida ja minu kindla käe all rahusadamasse jõuda?
Kapteni päevik. Aasta 35725.
VastaKustutareisi 740 päev.
Käisin Osilialt nitroglütseriinipõhist rotimürki toomas. Kosmoserotid on suured kui kassid, tavalise mürgi üle nad vaid irvitavad laialt.
Nüüd olen tagasi.
Kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutaReisi 744. päev.
Täna toimus sõpruskohtumine naaberkalaktikast pärit kosmoseränduriga. Kuna tulnukas meie keelt veel eriti hästi ei vallanud, toimus suhtlumine interstellaarses universaalkeeles. Minu arvates oli tegu selgelt liialdatud külalislahkusega. Kui rääkida piisavalt aeglaselt ja valjusti, siis oleks ta kindlasti meist aru saanud.
Kauge külaline tõi meile rahutukstegvaid uudiseid kassiopeialaste kohta. Tuli ette võtta viivitamatu reis peastaapi, et admiraliteediga teatud teemadel tõsiselt vestelda ja uurida välja, meie missiooni varjatud tagamaad.
Kui kõik sujub, naasen peagi.
Loodan, et laev on siis ikka alles... (jäi ju juhtimine taas auastmelt järgneva isiku kanda, kuna tüürimees on Osilial, siis ülejärgmise... Ülejärgmisel kohal on aga.... Oh ei, ma kardan kõige hullemat. Naasen nii ruttu kui võimalik, et hoida ära suurt õnnetust...)
"Pootsmani päevik. Aasta 35725 A.D."
VastaKustutaReisi 745. päev.
Kirjutaks midagi, kuid ei midagi asjaliku pole kirjutada. Laev on tühi ja mootorid ei tööta. Pole minu asi ka. Olen lootuse kaotanud kuhugi jõuda. Kahtlustan kõrgemalt poolt kokkumängu meist lahtisaamiseks planeedilt Maa. Pole viga, elame üle.
Vahepeal sai kapteni palvel tehtud üks trett teise galaktikasse. Väääga informatiivne reis oli. Kapten oli vist nina täis põhjalikult tõmmanud või puistas niisama südant, aga ma sain palju teada meie reisi alksest missioonist, hetke olukorrast ja muidugi piinlike detaile kaasreisijate intiimelust. Põnev. Ehk saan kuidagi kõik selle ära kasutada oma heaolu nimel. Ehk saan admiraliteedilt vanem-pootsamni pagunid. Kes teab-kes teab.
Paar päeva tagasi oli meil lähikontakt tehisintellektiga väljaspoolt meie universumit ja galaktikat. Oi tundsin ma end rumalana ilma meie universaaltõlkijata (keegi oli selle suhhiili keele peale pannud ja lukustanud). Kui ma selle lõpuks töökorda sain oli seanss läbi. Kui kätte saan selle põrsa kes tõlkija ära rikkus, siis....
P.S.:Temperatuur tõuseb, läheneme vist mingi galaktika päikesele. Loodame et sisse ei põruta. Ja metsikult on tükki hakanud tõmbama. Eriti tyyrimehe kapsli lähedal.
"Pootsmani päevik. Aasta 35725 A.D."
VastaKustutaReisi 750 päev.
Kummaline. Lähen mina köögikapslisse ja mida ma näen: terve laev on täis linde. Igasuguseid. Suuri. Väikeseid. Keskmisi.Hakkasin juba suurt paanika nuppu vajutama, kuid siis märkasin et linnud on laseriga meie laeva titaanist seintele joonistatud. Grääfiti noh. Siinkohal kallid lugejad kindalsti tahaksid küsida, et kus on kapteni silmad, et lubab sellist anarhhiat. Seda küsisin ka mina endalt. Aga lähemal uurimisel märkasin iga linnu all laseriga joonistatud väikeseid tähti: CPT.MAAILMAPARANDAJA. Et siis see müsteerium sai lahendatud. Ja miskipärast ma üldse ei imestanud et selle asja taga kapten on...
Eile jõudis meieni kuuldus et Jupiteril toimunud ülegalaktikalistel lumemängudel on planeedi Maa elanik võitnud midagist. Mängude auhinnaks olevat Marss, Veenus ja jupike Pluuto rõngaid. Seoses selle rõõmsa teatega toimub kõige alumisel tekil täna pidu: üks meie laeva "reisijates" olevat lumemängude võitja kauge-kauge sugulane. Eks näis, ehk astub isegi läbi....kui seal liiga plaju linde pole. Samas saab ju tähistada meie reisi järjekordset juubelit....750 päev ju.
P.S. Laevas pidavat liikuma uus haigus Gripp. Linnugripp. Kahtlustan kapteni karvats kätt. "Tulevaste põlvede harimise " eesmärgil levitab hoopis laevas uut haigust.
P.P.S.S Seoses sellega tuli mõte, et järsku meil polegi muud missiooni kui olla katseloomad admiraliteedi ja terviseameti ühises katsetustes "Erinevate haiguste mõju avakosmoses, kitsas laevas ja väljakannatamtus seltskonnas"
P.P.P.S.S.S Juba täna saadan elektron teate Euroopa inimõiguste kohtusse.
Kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutaReisi 751. päev
Eile tähistati teisel tekil tudnmatute sportlaste võitusid(pootsmanile öeldi küll, et kõige alumisel, et ta jälle pidu ära ei rikuks, aga kuidagi jõudis temagi kohale).
II mehhaanik avastas, et 15 on tema jaoks ikkagi vähe. Tema tahtis ikka pikemat, no vähemalt 30-st. No kust me sellistel rasketel aegadel nii pikki leiame. See ju puhas defitsiit. Koterman tunnistas üles, et tema puhul tuleb kasutada lausa nanotehnoloogiat...
Neiu radist aga üritas meie muidu nii harimatusse laevameeskonda veidike kultuuri tuua - seda küll erinevate mahlade, ning mis kõige hullem mahlapulkade abil (valiks siis ometi vahendeid, aga ei, mis tahta temasuguselt).
Nii mõnigi madrus hakkas sellise jutu peale väitma, et tal kõrv sügeleb. No ma ei tea, elementaarne hügieen - pesku end ometi.
Ja oi kuidas tõmbas tükki. Seekord olid tükid isegi täiesti äratuntavalt kurgikujulised. Mis tuleb järgmiseks?
Pootsu päevik. aasta...hökk...35000 kanti
VastaKustutaKuuldused minu karskusest on tugevasti liialdatud.
P.S. Kõrv sügeleb...
Kapteni päevik. Aasta 35725.
VastaKustutaReisi 760. päev
Mind hakkab valdama kerge lootusetuse tunne. Kosmose pimedas lõpmatuses on midagi nukraks tegevat. Kõnnin mööda laeva ja ümisen vaikselt vana viisikest, mida kunagi kuulsin pootsmanni laulmas (ma kartsin, et kass on pardale pääsenud)
Minu tähelaev on puutunud südant ja seisma siis jäi,
sest surnud on junga ja meeskond on joonud end täis.
Üksik madrus veel nutab - mida teha - ei tea.
Liiga palju on riistu ja väike on pea.
Radar sa sära ja näita mu südant, näita mis on ta sees.
On siis pääsemist, veel on siis lootust et polegi märgatud veel.
Ära nuta mu madrus, et seda mis edasi teha ei tea,
sest kusagil admiral ammu teid kadunuks peab.
Minu tähelaev on puutunud südant ja seisma siis jäi
sest surnud on junga ja meeskond on joonud end täis.
(Sõpruse Puiestee ainetel)
Sellest on kujunenud justkui meie lootusetu reisi hümn...
"Pootsmani päevik. Aasta 35725 A.D."
VastaKustutaMeie reisi 765 päev. Eile kapteni urkast mõõda lonkidest kuulsin teda vilistamas ühte kurba ja tuttavat viisi. Oma kapslisse jõudes võtsin lahti laeva vilemääraja ja avastasin üllatusega et kuuldud vilejupike pärit on meie hümnist. Seda on isegi vähe õeldud, et olin meeldivalt üllatunud. Olin pigem meeldivusest sokkis: meie karmikäeline ja jõhker kapten vilistab nii südantlõhestavalt kaunist lugu. Paistab et ka tema karmi skaffandri all tukusb hell ja hea süda.
Ega muust ei olegi suurt kirjutada. loksume endiselt eiteakuikiiresti eiteakuhu. Aga mul on juba ükskõik. Kui trõõstitu üksindus välja arvata, ei olegi siin nii halb.
Kuuldavasti pidi täna kusagil all tekil jälle süüa saama: meie köögi söök ei kõlba juba ammu süüa: üritad teda kahvliga torgata või lusikasse saada, a võta näpust: paneb jooksu. Isegi tuubitoidud nagu maod vingerdades plehku panevad.
Nädal tagasi võtsin vaikselt päästekaatri ja kihutasin jälle Osilias. Tore oli. Hea on vahel põgeneda kaugele sellest igapäeva rutiinist ja hallusest.
Kõige kummalisem on see, kuidas avakosmos ja pikk reisiaeg on mõjunud meekonnale: töölised ja juhtkond, kes pardale astudes oli nagu üks suur pere (mängides igal õhtul peale maitsvat õhtusõõki "Reis ümber galaktika`t") on nüüd, pea 800 päeva mõõdudes kari erakuid, kes on pugenud kõik oma kapslisse ja ainult urisevad sulle vastu, kui üritad sõbralikku vestlust alustada. Eriti tyyrimees.
P.S: Laeval on lahti pääsenud järjekordne pandeemia: kõik linnulised (nii küpsetatud, suitsetatud kui ka tuubis) kõhivad, aevastavad ja rõgisevad.
II mehhaaniku üle nalja ei tehta! Kui II mehhaanik nuuskab, siis tema nuuskab! Ei mingeid pandeemiaid ega linnukesi! Selge?
VastaKustutaKapteni päevik. Aasta 35725.
VastaKustutaReisi 781. päev.
Eile öösel, oma kapslis väikest iluuinakut tehes, kuulsin järsku ukse tagant kopsimist. Elektroonilise uksesilma ekraanilt nägin, et I tüürimees, Kotermann ja keegi tundmatu pikk madrus kolmandalt tekilt seisid lillekesega koridoris.
Avasin ruttu kapsli ukse, arvates, et sellisel kellaajal kapteni tülitamiseks peab ikka väga hea põhjus olema.
Suur oli minu üllatus kui kosmosepiraatide rünnakuteate asemel suruti hoopis lilleõis pihku suruti. Lootsid ametikõrgendust?
kapteni päevik. Aasta 35725.
VastaKustutaReisis 811. päev.
Ufonautikapäeva puhul tungis meie laeva keskarvutisse mingi uss. Kõik süsteemid olid maas. Mitu päeva ulpis Enterpraiz unlimited täiesti töökõlbmatu kastina kosmose avarustes.
Eriti häiriv oli see, et see kõik leidis aset, kui mina olin ära osilias, mistõttu puudus mul igasugune side laevaga ning tuleb tunnistada, mul oli tõsine hirm nende pärast.
Õnneks on nüüd kõik korras. Kuid kauaks??? Kes tagab, et seda uuesti ei juhtuks???
Kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutaReisi 815. päev
Juba paar nädalat pole laeval midagi eriskummalist toimunud, mis iseenesest on juba eriskummaline. Mina kaptenina peaks muidugi olema rahul tõrgeteta sõidu üle, kuid olgem ausad, ma olen harjunud põneva eluga. Siin võib igavusse ära surra. Isegi tükki tõmbab nii igavalt, et mine lolliks. Ääre pealt oleks suurest igavusest jungaga rääkima hakanud. Selle asemel korraldasin nõupidamise: kutsusin kohale kõige tähtsamad ninad ja paari galaktilise kahe o-ga joogi najal sai koostatud järgmise viisaastaku plaan.
Aga kui see monotoonsus hakkab ka edaspidi igavusekatkupisikuid levitama, siis saturni rõngaste nimel hakkan ise laeva saboteerima.
Kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutaReisi 819. päev.
Eile pääsesime napilt kohutavast katastroofist. Äärepealt oleksime Jupiterile otsa põrutanud. Hiljem vahimadruse käest aru pärides seletas ta kogu lugu järgmiselt:
Olevat tema istunud vahis ja jälginud ega mõnda komeeti, planeeti või jäämäge meid ähvardamas pole. Kõik oli rahulik, ainus mida ekraanil näha võis, oli väike täpike, ilmselt kärbsemust. Ja siis järsku täiesti ootamatult oli Jupiter nurga tagant täies suuruses ekraanile hüpanud. Vaid meie kogenud meeskonna otsusekindel ja asjakohane tegutsemine (asjakohase juhendamise all muidugi) suutis meid päästa Jupiterile otsa sõitmisest.
Aga see pisike vahejuhtum oli peaaegu märkamatu võrreldes pommuudisega, mis supernoovana plahvatas ja laeva raputas. Selgus, et junga õel kaksikõde on tegelikult hoopis junga õel kaksikVEND!!! Kuidagi seebiooperlikuks kisub see eluke siin laeval
.
VastaKustuta...pstt...kriiik... kutsun tähelaeva, mayday mayday... otsin põkkumisvõimalust aprillikuu lõpupäevadel.. massööride täiendkoolitus lõppes katastroo..... krrrrrrrsssshhhh.. ..tan vas.... ..ide ..pp
VastaKustutaKapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutaReisi 827. päev
Juba pikemat aega käis pootsman mulle närvidele, et tema kajut teisel tekil olevat liiga kitsas ja et seal polevat mingeid elamistingimusi ega midagi (isegi tükki ei tõmbavat seal korralikult). Kosmosekiirgusest muteerunud hiigelprussakad jooksvat ringi ja mida iganes (selle viimase kohta ütlen ma küll, et kõik on puuduliku isikliku hügieeni süü). Naabrid neile ka ei meeldinud - pidavat teised lärmamisele ja laaberdamisele viltu vaatama ja vastu kapseliseina kopsima hakkama, kui lärm kõigest valuläve ületama hakkab. No kui pole harjunud viisakas seltskonnas käituma, mis teha siis.
No kuulge, ega meie laev mingi hotell pole, et saaks valida, kas tahad kapslit vaatega Jupeiterile või kaptenisviiti!
Aga tulime neile siiki vastu ja võimaldasime neil kolida kolmandale tekile ühiskajutisse omasuguste sekka. Tundus, et nad neiu Kartograafiga näisid üpris rahul olevat... Jaa, kolmanda teki rahvas jääb kolmanda teki rahvaks.
Aga olen kuulnud, et vähemalt teisel tekil on täna pidu!
Kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutaReisi 833. päev
Jah, täna siis saatsin maalrid välja, et nad kirjutaks teistele kosmsesõidukitele teadmiseks laeva nime alla hoiatussildi.
Uhketes beebiroosades värvides võib nüüd laevakerelt lugeda:
Beware
ENTERPRAIZ UNLIMITED
Baby on board
Siinkohal ka õnnesoovid Kartograafile (loe: noor ema) ja pootsmanile (loe: enamvähem noor isa). Loodame, et poiss kasvab laevale uhkuseks!
reisi jumal teab mitmes päev juba...
VastaKustutaigastahes ei ole seda enne veel juhtunud...
siis kui tundub kõik otsas olevat, roosa värv eesotsas, sry helesinine:D, siis saabub kui ilmutis teisest galaktikast kosmoselaev...kosmoselaev, mis on sama suur kui tonn briketti ja näeb välja kui nõukaaegne supitaldrik...lootust täis pilk meie laevalt suundub nüüd sellele taldrikule...helesinisele ilmutisele. tüürimees kaotab teadvuse, kapten väriseb ja püüab leida päästepeeti, kuid asjata, ülejäänud meeskond on selle juba hõivanud.
taldrik, kui inmglike hõljub peadekohal ning siis laskub vaikselt ja tasakesi pardale. vaikus.vaikus. vaikus.
selgub, et helesinine taldrik on sõber.
Kapteni päevik. aasta 35725
VastaKustutaReisi 847. päev
Midagi kummalist on toimumas. Mingi helesinine identifitseerimata lendav objekt püüab meiega meeleheitlikult ühendust saada. Ta ei kõnele meile arusaadavat keelt. Üritame lihtsate sümbolite abil aru saada, tema eesmärkidest ja kavatsustest. Seni oleme taibanud vaid seda, et tal ei ole silmaga nähtavaid agressiivseid kavatsusi ei meie ega me laeva suhtes. Jätkame läbirääkimisi (või pigem läbiviipamisi).
Kogu operatsioon toimub loomulikult turvameeskonna kõrgendatud tähelepanu all ja löökrühm on valmis igasuguse ohumärgi peale ründama .
P.S Kuulujutud värisevast kaptenist on pisut liialdatud ja kui ma ehk värisesingi veidike, siis külmast (vanempootsman-katlakütjal näikse olevat tegemist udusireeni seadistamisega ja külma võitu on siin).
Päästepeeti meile laeval muideks polegi, raha kokkuhoiu mõttes asendati need päästekaalikatega, millest kokk kogemata hautist tegi!
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35725
VastaKustuta849. päev
Tulin just teadvusele. Mis juhtus? Ma ei mäleta täpselt... räägitakse, et kohtusime mingi tundmatu olendiga. Ilmselt sain ma kultuurišoki.
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35725
VastaKustuta849. päev
Saavutasime lõpuks lähikontakti tolle tundmatu objektiga. Läbi sinkja kuma on raske eristada, aga näib, et tolle helendava ilmutise sees peitub miski ussisarnane eluvorm. Pöörasime pool laeva raamatukogu segamini, et leida mingit juhendit, kuidas sellisega ümber käia. Kartoteegist selgus, et nii "Esmakontakti käsiraamat" kui ka "1000 ja 1 viisi, kuidas tulnukaga ühist keelt leida" on välja laenutatud ja õigeks ajaks tagastamata, nime lahtris on aga märgitud ainult kolm risti (ilmselt on madrustel sealt kolmandalt tekilt lihtsalt paber otsa saanud). Pidime improviseerima.
Kõigepealt läks kapten üritama. Teatavasti on tal hindamatud kogemused igasuguste meie mõistes tavatute, väljaspool meie argitaju ja füüsikaseadusi eksisteerivate olenditega suhtlemisel. Aga selle isendi juures pidi isegi tema alla vanduma: olend oli küll varmalt valmis suhtlema, aga näe - mitte ühestki tema sõnast aru ei saa. Ja žestidest veelgi vähem.
Kellelegi tuli pähe kutsuda navigaator. Too nimelt valdab (või on sunnitud valdama) päris mitut Galaktikas levinud keelt. Kõnetas ta siis olendit küll kõrg-neemetskis, küll kahtlastes perifeeriamurrakutes, aga ei tolku sellestki. Aina kummalisemad ja väljahääldamatumad sõnad kerkisid tema huultelt, kuni lõpuks tundsime ära kalli kodukeelse vandumise. Ja sellega see asi lõppes.
Siis proovisin mina. Mõtlesin, et lähenen heaga - ja tegin talle miski esimese pähe tuleva komplimendi. Mille peale ta hirmsasti solvus. Tõmbus oma sinkja kookoni sees krimpsu ja ei teinud meist tervel kaks minutit enam välja.
Aga vähemalt oli tõestatud, et tema saab meie keelest aru küll. Ja siis turgatas meile pähe, et võib-olla ta räägib meie jaoks lihtsalt liiga kiiresti ja/või arusaamatult. Kutsusime siis kohale radisti, kes ametikoha nõudmistest johtuvalt on suuteline välja ütlema üle 300 sõna minutis (ja vähemalt kümne minuti jooksul, seejärel on lubatud üks hingetõmbepaus) ja aru saama ka teise radisti kiirkõnest. Sellega tabasime kümnesse. Või vähemalt selle lähedale... Radist oli küll võimeline tõlkima meile olendi sõnu, aga mitte nende taga peituvat mõtet. Asi on selles, et meist kõrgemalt arenenud eluvormid armastavad tihtipeale rääkida mitte otse nagu meie, vaid kaudselt, sübolite keeles. Ja nagu sellest veel vähe, kasutas ta sealjuures ka kvantfüüsika terminoloogiat, ning nende seoste mõistmine käib meile veel kaugelt üle jõu...
Praegu siis parajas patiseisus. On kellelgi ideid?
No ma ei saa enam üldse laevaelust aru. Võtan mina tuumaussikesega viina, kui järsku ilmub kapsli uksele kapten, mõmiseb midagi arusaamatut, näitab käega ebatsensuurseid märke ja lahkub siis paaniliselt karjudes. Ja oloeks see siis kõi, aga ei. Ilmub tyyrimees, räägib kui ilusad kehavormid on tuumaussikesel, punastab siis ja kaob. Ja oleks seegi kõik olnud..a ei. Kõige lõpetuseks siis ilmud uksele radist ja oh jummel, (olgu jupiter meile armuline!) siis oleks nagu meid kuulipildujast tulistatud. Tuumaussikesel vajus seda jutuvada kuuldes keel pikalt ripakile, minu silmad tahtisd peast välja karata ja kõrvad jooksid virtsavett. Ei saand aru mis tal viga oli. Tuumaussike püüdis siis radisti rahustada, a sellest polnud kasu. Alles peale 20 minutit kiirtuld ilmselgete ülekuumenemise tundemärkidega radist vaikis. Et vältida uut valangut, sulgesime end tuumaussikesega kapslisse ja lõbus viina viskamine läks rõõmsalt edasi.
VastaKustutaVot sellised kummalised lood on laeval.
P.S Kui sm. laevakaaslased tahavad meiega ühineda...palun tehke kirjalik avaldus, suusõnalistele palvetele me igaksjuhuks enam ei vasta, mõistetakse meid jälle vääriti ja karistatakse meid radistiga.
Kapteni päevik. Aasta 35735.
VastaKustutaReisi 852. päev.
Pootsman on end oma kapslisse lukustanud ja väidab, et tal on seal ussid. No absoluutselt ei lähe korda. Oma viga kui peale sanitaarsõlme külastamist käsi ei pese. Mis mulle kui kaptenile aga korda läheb, on see töö ajal viina võtmine. Seda ei saa mina oma laevas lubada. Saaks veel aru, et kõik toimuks range kontrolli all ja kapteni heakskiidul/osavõtul, aga niimoodi... Mul pole sõnu. Kord tuleb majja lüüa!
reisi 853 päev...
VastaKustutapootsman joob, kapten paanikas:"puudub kord"!!!
ta haarab võtmed ning kihutab otsejoones joomapeole, ennem seda paneb aga sauna küdema.
tüürimees vaeseke veel uimane suurest teavusekaotuse hoost, üritab siiski ussikesega suhelda, kuid temani pole veel jõudnud, et tegemist on juba kõigest ussi kestaga...
uss, otse sellelt tuumataldrikult tulnuna on lahkunud ka pootsmani fantast seltskonnast ning istub saunas...kus teda nähti ka viimasena...
edasi räägib juba kapten, mis juhtus sel salapärasel ööl, kui meeskond end purupurju jõi ja saunas käis vaid uss...
kosmoselaev, kassiopeia , kihutab mööda kosmost ikka veel sihitult ringi ja ootab oma saatust...
Kapteni päevik. Aasta 35725
VastaKustutaReisi 854. päev
Alles see oli, kui pool laeva meeskonnast said Planeetidevahelisest Ülikoolist teate, et neil on nüüd kraad. Tahtsid kõik kohe ametikõrgendust, palgalisa ja suuremat kajutit. Täna tuli siis taas selline teade. Väideti, et järelaitamiskursuste najal said ka I tüürimees ja (kujutage ette) isegi KoterMann end haridustrepist üles vinnatud. Eino palju õnne, aga ärge lootkegi palgatõusu ega midagi.
Varsti on iga viimne kui madrus laevas kraadiga (va ehk pootsman, tema on see-eest promilliga, mis on tegelikult isegi kõvem sõna).
P.S mis puutub tuumaussikesse, siis näikse, et ta on saunas tükki tõmmanud ja suht stabiilse kuju võtnud. Äkki saaks ta kuidagi tööle rakendada...
kapteni päevik. Aasta 35725.
VastaKustutaReisi 860. päev.
Te küsite, et kas on võimalik, et kogu meie kosmoselaeva meeskond võtab kollektiivpuhkuse ja sõidab igaüks oma galaktikanurka suvitama?
Meie laevas igatahes nii juhtus. Mina isiklikult võtsin oma kapteni luksussõiduki ning põrutasin juba tuntud kuurortplaneedile Osilia, et hommikupoolikutel veidike lisaraha teenida (kapteni ametiga ju ära ei ela) ja pärastlõunal end kõigi kolme päikese soojuses praadida.
Kas meie laev saab inimtühjalt hakkama? ma kardan, et saab pareminigi kui koos meeskonnaga. Ehk jõuab isegi Kassiopeiale jupp maad lähemale!
P.S Suve kuumuses enam õieti tükki ei tõmbagi, ilmselt on selleks liiga palav...
PAANIKA!!!
VastaKustutaPAANIKA!!!
kosmoselaeva ähvardab kohtutav katastroof. on ju kapten laeva h`ljanud, pootsman jumal teab kus...tüürimehest ja muudest tegelastest rääkimata...
igastahes on laev teel otse vanarauamaale, no emexisse, kes veel aru ei saanud.
SEEGA MEESKOND KÄHKU PARDALE JA KOSMOSEPAATI TEMA ÕIGELE TEELE TAGASI JUHTIMA (kui seda keegi vaid teaks...).
vastasel juhul juhtub, et paat, mis meid nii truilt teeninud nüpüd selle kuuma suvega tükki tõmbab...
Ei mingit paanikat! Pootsamn on endiselt pardal, kõik on kontrolli all. Nüüd alles tuleb välja, tänu kellele see parsa tegelt liikus.
VastaKustutaKäivad jutud et tyyrimees olla alles nüüd kooli lõpetand ja paberid saand. Huvitav kuidas ta selle töökoha sai siis? Kapteni voodi kaudu?
Kapten on juba pikemat aega Osiirises...kahtlustan et ta teeb haltuurat...juhib kohalikke fekaalilaevu. Pidavat hästi teenima sellise tööga.
a muidu kõik rahulik. Koterman longib vahel ringi ja krigistab hambaid igavusest. Üleeile mängisime paar ringi kaarte, a tal sai raha otsa ja riiete peale ma polnud nõus temaga mängima.
Ühesõnaga..kõik on korras...liigume sinna kuhu vaja ja oleme isegi graafikus.
P.S: Mõõdusime Koera tähtkuju päikesest väga lähedalt ja kuumus laevas tõusis väga kõrgele. Tänu sellele on kadunud junga jälle liikvel. Haiseb krt.
Kapteni päevik. Aasta 35725.
VastaKustutareisi 875. päev.
Ahh, igatsen juba tagasi Unlimitedi peale, siin Osilial on elu nii põrgulikult igav.
Kuulujutud, et ma siin universiumi hüljatud maanurgas, kus vaid rasvas ja umbkeelseid kosmoseturiste liigub, fekaalilaevu juhiks on selgelt liialdatud. Kuidas ma saaksingi. Interstellaarne õhulaevade registri keskus pole mulle ju siiamaani väljastanud õhusõiduki juhtimise luba.
Aga pole vajagi...Ega kapten rooli keera. Milleks mul siis tüürimees on?
Pootsamni päevik. Aaasta 35725. Reisi 876 päev.
VastaKustutaTäna saime ärevaid teateid Osiirise sõsarplaneedilt. Nimelt olla meie tyyrimeest nähtud seal ringi jalutamas kellegi pikkade juustega noormehega. Täpsustamata andmetel tundakse seda noormeest Surfiboy nime all. Kas meie tyyrimehel on tekkinud huvi veespordi vastu või veel hullem... Edasi ma ei julge mõeldagi. Tyyrimehe naasemisel ei tunne enam ükski meeskonna liige end turvaliselt. Võibolla välja arvatud junga...talle võibolla meeldibki selline tähelepanu.
A muidu kõik endiselt korras. Eile ja täna läbisime Paduvihma udukogu ja meie laev sai lõpuks tähetolmu pealt maha pestud. Laev näeb välja nagu uus.
P.S. Kuuldused minu sugulussidemetest Kotermaniga ei vasta tõele- ühine liide -man ei ole perekonna nimi.
Kuuldused I tüürimehe orientatsioonist on jõudnud ka laeva madalamatele tekkidele ja põhjustanud siin suurt hämmingut. Kui tüürimehele hoopis mehed meelidvad, siis kellega pidi ta magama, et nii kõrgele kohale jõudis???
VastaKustutaKapteni päevik
VastaKustutaaasta 35725, reisi 877. päev
Lisaks I tüürimehe senivarjatud huvidele, tõi Paduvihma udukogu läbimine nähtavale nii mõndagi uut. Kes oleks uskunud, et meie laev on tegelikult sellist värvi!!!!! Mina arvasin, et ta ongi selline soliidne halli tähetolmu karva, aga selgub, et olen petta saanud... Nüüd ma siis tean, miks admiraliteedis vaikselt naeru pugistati kui ma nõustusin selle laeva kapteniks hakkama.
Sellist värvi laevaga ei liigu ükski endast lugupidav kapten...
Oh seda häbi....muuda ära või nimi...
Homme päev saadan värvimismeeskonna välja!
Pootsmani päevik. Aasta 35725 A.D.
VastaKustutaReisi krt teab mitmes päev
Nüüd on asi kombes. Äsja rõõmustasime et meie laevake sai tänu veele värske ja puhta väljanägemise, kui juba järgmine päev oli terve laev mingi rõveda punase värviga üle mäkerdatud. Olla kapteni korraldus. Nujah..siis kaptenil hea virtuaalkõrtsis vastata kui teised kaptenid küsivad, et mis laevaga sa sõidad....ee..eee...punasega?
Värv värviks, a need töömehed-tohmanid ei piirdunud vaid välise värvimisega vaid pintseldasid-pihustasid terve laeva ka seest ära. Ja otse loomulikult sai punase värvikihi ka mu kapsli uksepost, kuhu ma olin reisi algusest peale jooni tõmmanud, iga päev üks. Ja lõppkokkuvõte on selles et ma ei teagi enam mitmes reisipäev täna on.
P.S. Ütleks et meeleolu on täitsa must, a krd, see ka punaseks värvitud.
Kapteni päevik
VastaKustutaaasta 35725, reisi 879. päev
Selgus koletu tõsiasi - pootsman on värvipime... Laev värviti ju ilusaks leherohelieks. Huvitav, kuidas ta üldse astronautika akadeemias arstliku kontroli läbis...
Kuigi tuleb tõdeda, et mõte punsest koskmoselaevast polegi nii paha... Kinnitaks laeva ninale tagajalgadel seisva hobuse kuju ja kihutaks tähtede vahel nagu muiste!
tervitused Osilialt.. olen mina enamuse oma puhkusest siin veetnud.. täiendkursustel käisin viimati aga madjarite maal.. seal sai neid ratastega maskeeritud punaseid ja tantsiva hobusega kosmoselaevu nähtud.. ülehelikiirusel kihutasid.. seega olen kapteniga kahel käel nõus kihutama tähtede vahel.. see on ju nii mõnus, kui tähetolm kõrvade vahelt muudkui läbi tuiskab ja...
VastaKustutaKapteni päevik
VastaKustutaAasta 35725, reisi 885. päev
Hiljuti jõudsin selgusele, et minu kapsel, kus ma seni elasin, oli minu ameti kohta selgelt liiga väike. Meeskonnaliikmed ei saagi üles näidata austust kapteni vastu, kes magab luuakapis. Selle vea parandasin ma ära ning kolisin suuremasse Kapteni sviiti.
Kuna see Kapsel oli pikemat aega kasutusest kõrval olnud, tuli seda muidugi pistut kohendada - Junga välja peksta, tähetolm kokku pühkida ning elektrisüsteeme veidi kohendada. Eile siis õnnestus lõpuks ta ka ülejäänud laeva süsteemidega ühendada.
nojaaaaaa,
VastaKustutanüüd on siis laaev üe võõbatud...viimati oli see armas ja suht must, kuid nüüd tuleb jälle oodata kuni meeskond on selle oma räpase eluviisiga taaskord mustaks võõbanud.
no las tõmbavad veidi aega tükki, eh siis vaatab...
Pootsmani päevik. Aaasta 35725.
VastaKustutaReisi 890 päev.
Tänu flurograaf süsteemile õnnestus mul välja selgitada reisil oldud päevade arv ja isegi aasta arv. See selleks.
Hiljuti sai mingi süvakosmose püha tõttu tehtud ühine väljasõit minikapslites. Ei saa ühtegi halba sõna õelda- ka mujal on elu.
A kapten on peale Osilia rännakut muutunud. Vaatab tähti ja otsib tähti ka vööraste planeetide maapindadelt.Kahtlane igatahes.
Ja mina suutsin kusagilt hankida mingi planeetide vahelise viiruse. Loodame et ei ole tappev.
P.S! Kui on tappev, õelge tyyrimehele edasi et ta on Siga.
Kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35725, reisi 890. päev
Paar päeva tagasi toimus laevas ulatuslik kosmosekiirgusest muteerunud hiigelprussakate tõrje, mistõttu tuli kogu laeva meeskond, kes hetkel pardal viibis päästepaatidega evakueerida. Varju otsiti lähimalt asustatud planeedilt, kus end üks neljanda teki madrus näis üpriski koduselt tundvat. Õnneks oli planeedi õhk meile hingamiseks enamvähem sobiv, kuid kui vaadata mõningasi meeskonnaliikmeid, siis tekib kahtlus, et miskeid joovastavaid gaase seal siiski oli...
Järgmisel päeval kui olime laeva funktsioneerimiseks vähemolulised liikmed tagasi saatnud (et kontrollida, kas mürk hajunud) liikusime ise minikapslites linnuteele kruiisitama. Päris mitu korda jäi kapsel tähetolmu kinni, kuid minu edukal juhtimisel kulges retk siiski edukalt...
Üldiselt pole ma leva meeskonna eraelu vastu erilist huvi üles näidanud, kuid laevaarsti märkmeid lugedes hakkavad paratamatult silma mõningased muret tekitavalt räpased ja ehk valgustkartvadki seosed. Pootsman olevat tüürimehelt saanud mingi haruldase vaid räigel kontaktil leviva nakkuse. Nüüd selgub, et ka radistil ilmnevad samad sümptomid. Kes on järgmine? Ja kas tõesti peab laevas hakkama levitama infovolikuid turvalise läheduse teemadel (praegu on kõige lähedasem asi sellele Kolmanda teki ühiskajuti seinal rippuv kalender "Galaxy girl"
http://www.galaxygirl.tv/
VastaKustutavaadata ainult koos kõlaritega...
hmm:D
VastaKustutaPootsmani päevi. Aasta 35725.
VastaKustutaMeie reisi 900. päev
Niih. Kohe mitu ümmargust tähtpäeva. Ja kokku annavad 1000-de. Maagiline. Kosmiline. ...ja lihtsalt äge.
Need lugejad, kes viimased paar päeva põialt pihus hoides lootsid, et nad ei näegi enam pootsmani sissekirjutusi ja et on tulemas esimesed kosmilised matused, peavad pettuma. Pootsu is päkk.
Jutud minu põgenemisest laeval, kummalistest suhetest tyyrimehega, asumisest kapteni kohale jpm. ei osutunud tõeks. Olin lihtsal haige.Raske uskuda, eks?
Kahtlustan kaptenit. Ta ilmselt näeb minus, kui kõige targemast ja auväärsemast laevalviibiast, endale tõsist ohtu. Ilmselt tõi salakaubana Osiliast kaasa purgiga mingeid viiruseid. Tema puhul ei paneks see tegu üldsegi imestama.
Veel kaptenist. Paar päeva tagasi üritas ta ilmselt mööduva Tähtede Vahelise Vanglaekspressi emalaeva tähelepanu endale tõmmata, sest kapten oli oma "uues" uberikus oma skafandri juppideks võtnud ja kõik nagu väljanäituseks välja riputanud. Nägin lähedalt möödunud laeva kapteni nägu: see väljendas ülimat halvakspanu, võiks isegi õelda et näos oli näha suurt jälestust. Aga mis teha...selline on meie kapten.
P.S. Kadunud tyyrimees. Tume karvastik, silma ümber sinine laik. Reagerib nimele MPS. Sõbralik. Õhuga kokkupuutel tõmbab tükki. Karvastikus esineva kirbud. Leidjail paluks see olend endale jätta või viia Hulkuvate Tyyrimeeste Vatrjupaika Pluutol.
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35725.
VastaKustuta902. päev
Endiselt on selgusetu, kaua minu Osilia-lähetus kestab. Üldiselt keegi selle üle eriti ei muretse, ainult Pootsu käivat nukrutsedes ja norutades mööda tekke ringi, toitu suu sisse ei võtvag ja lisaks olevat veel tõbisekski jäänud. Loodetavastu ei jää vaeseke nii otsa, et ta tuleks magama panna... Peab vist kaptenit paluma, et ta Pootsu endale võtaks. Või veel parem, ehk leiab endale ise uue peremehe. Ega temaga tegelt eriti muret pole - välja oskab ta enamasti ise küsida, nii et teda jalutamas käia pole üdiselt vaja, toidu suhtes on ta ka suht leplik (jäägid kõlbavad küll), ainult et mõnikord tuleb tema tagant veidi koristada. Ahjaa, vajalikud süstid on talle minu teada tehtud, aga muidu on ta ikka selline nagu sündides, nii et sellega tuleb arvestada.
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35725.
VastaKustuta902. päev
eelmine sissekanne jäi pooleli, sest läbi hüperruumi saadeti mulle tähtis teade, nii et pidin seansi katkestama.
Ühesõnaga, minu äraolek ei paista õnneks laeva enda heaolu kuigivõrd mõjutavat. Või nagu masinist mulle hiljuti ütles - "sa pole asendamatu". Jah, ma tean, et masinist ja radist püüavad vabal ajal tüürimist ära õppida, ja kuuldavasti suudavad nad ka juba lihtsamaid manöövreid läbi viia. Muidugi jätab nende pöörete sujuvus esialgu veel soovida ja mingist vigurlennust ei saa veel juttugi olla, aga pea siis see aeg käes ei ole, mil võin rahulikult tüüri mõne noorema kätte usaldada. Tüürimine on ju põhimõtteliselt imelihtne: tüüri abil juhitakse kuut väikest pöördemootorit, vasaku käega valitakse konsoolil vastava mootori võimsus ja paremaga ajastatakse nende süüdet (mul kui vasakukäelisel muidugi vastupidi) - ja üldiselt ongi kõik! Aga keerukus seisneb selles, kuidas see kõik sujuvalt ühildada... Ja mõistagi pole näpud alguses piisavalt kiired ega painduvad ning kipuvad sassi minema, aga küll see kõik ükskord laabub. Seniks kirjutan masinistile spikreid sagedamini ettetulevate tüüpolukordade lahendamiseks, samas kui radistil olla päris professionaalne õpetaja.
P.S. vahepeal võiks ju koterMannile ka tüürManni kohustused sokutada, niipalju oskusi on tal küll. Samas, meeskonna hulgast on kostnud ka kaebusi, et tema tüürimise all kipub meie laevuke vägisi taevaväravate poole seilama...
hmm... Miks tahab tüürimees enda asemele noori välja koolitada??? Kelle voodisse on tüürimees nüüd jõudnud? Milline uus ametikoht on ootamas?
VastaKustuta...seda saame teada juba järgmises "Tüürimehe päevikus" :b
VastaKustutalahe, laevas on pidu!!!
VastaKustutaisegi kolmanda teki inimesed on kapteni kajutisse kutsutud.. seda ei juhtu iga päev.. kapten võiks iga päev 60 saada:)
PS: komandeering Osiliasse on pootsmanile äärmiselt halvasti mõjunud... või on ta vahepeal ametikõrgenudst saanud, et mehaanikutega enam suhelda ei kõlba??
PS2: KoterMann saadeti komandeeringusse, kuid tundub, et eksperti see temast siiski ei teinud.. tuleb uuringuid jätkata.. sest teglt tahaks ju ikkagi teada, kas krudiseb või mitte?
Kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35725, reisi 909. päev.
Tunnen ennast kuidagi vanana.
Nagu linnutee või tähetolm.
Varsti saab ehk pensionile. Sellistel rasketel päevadel nagu täna lihtsalt tekib tahtmine see ekslemine ära lõpetada ja ometigi kuhugi kohale jõuda. Olen mõelnud, et võiks ju päris mõnus kusagil armsal väikesel planeedikesel oma vanaduspäevi veeta. Ja ehk siis oleks päris mõnus tagasi vaadata ja heietada teemadel, et kui ma veel tähtedevahelises ruumis sõitsin...
Ahh. ilus unistus. Aga enne tuleb see laev Kassiopeiale kohale toimetada. Minu arvutuste kohaselt võtab see aega veel 24 aastat, 5 kuud ja 4 päeva.
Aga vähemalt oli pidu tasemel! Tõsi küll, jäigi välja selgitamata, kas krudiseb või mitte, kuid see-eest said nii mitmedki saladuslikud asjad selgemaks ja mõned valgustkartvad teod ülevalgustatud.
Kallid laevnikud, kas te ikka mäletate, mida kõike te ohtralt jagatud "Galaktilise Klõmaka" toetusel rääkisite ja mida tegite?
P.S Te oleksite pidanud nägema kuidas eile tükki tõmbas... Täitsa hirm oli kohe. Mina arvan, et selle nähtuse taga oli taas pootsmani ebakompetentsus.
P.P.S Minu kapslis on veel küllaga nii "Galaktilist Klõmakat" kui ka "Linnutee Lahjat" (ja vähestes kogustes on ka jooki nimega "Suur Pauk"!!!). Kui keegi soovib, siis teab, kus minu kapsel asub...
Kapteni päevik.
VastaKustutaAasata 35725. Reisi 919. päev.
Noored sinisilmsed naiivikud, kes astuvad tähelaevastiku akadeemisasse, arvavad, et kui nad kunagi universiumiavarustesse jõuavad, siis ootavad neid iga päev ees seiklused ja kangelasteod, kohutmised tundmatute objektidega ning lahingud vaenulikult meelestatud kurjamitega.
Ohh, kui nad vaid teaks kui igav võib elu kosmoselaevas olla.
Õnneks korraldas Pootsman eile väikese galaktilise keegli mängu (teate küll, see on see mäng, kus peab Merkuurile andma piisava õigesti suunatud energiahulga, et see lööks tähtkujud taevas segamini(vastavalt oma masina võimsusele võib kasutada ka Marssi, Jupiteri või nõrgemad ka ehk Pluutot).
Tuleb tõdeda, et leidsin endas peidetud talendi. Kolmandal ringil suutsin isegi Pootsmani võita (kes teatavasti kasutas dopingut ja tegi muidu igati sohki).
Väike vahepala igavasse laevaellu igatahes.
Kui igavus ja spliin peaksid taas meie laeva ründama, siis võtan ise midagi ette. Näiteks lasen välja lülitada tehisliku gravitatsiooni. Vaataks, kas saab nalja või mitte!
Kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35725. Reisi 922. päev.
Igas laevas on laevavaim - Kotermann. Pole ka Enterprize Unlimited mingi erand. Ja et laevas kõik ikka hästi oleks ja Kotermann meie hulgast ei lahkuks tuleb temaga sooje suhteid hoida. Nii läkski meie esindusdelegatsioon eile Kotermanile külla. Oli teine end ühte laeva perifeerias asuvasse kapslisse mugavalt sisse seadnud. Täitsa tore oli vestelda intelligentsete inimeste (ja vaimuga) intelligentsetel teemadel. Eriti suurt tähelepanu pöörati seekord geograafiale. Selgus, et pootsman on väga huvitatud geograafiast ja omab ammendamatut informatsioon Kongo geograafia, reljeefi, floora ning fauna koha pealt. Poleks temast uskunudki.
Peale ohtras koguses Kotermanni vanaema retsepti järgi tehtud kosmiliste kokteilide manustamist osutus oma kapslisse tagasitee leidmine tõeliseks väljakutseks.
Märkused laevaelu arendamiseks:
* tuleb saata elektrik laeva kaugemate koridoride valgustust üle vaatama.
* evakuatsiooniplaane tuleb panna tihedamini ja need peavad olema suuremas kirjas
Evakuatsioon toimub kapsli katapuldi abil! Vähimagi kokkupõrke kahtluse korral mitte väljuda kapslist ning oodata kuni hakkab tööle kapsli katapult, kaasa võtta ka paadi rotid Krõss ja Prõss!
VastaKustutaPootsmani päevik. Aasta 35725 A.D
VastaKustutaMeie reisi 930. päev
Kui mõni lugeja jõudis juba rõõmustada, et pootsu igavestele tähetolmumaadele on lahkunud, siis siit tuleb sissekanne, mis neid inimesi peaks kurvastama.
Põhjus, miks ei ole saanud ammu sissekannet teha, on Kotermani kapsli sisseõnnistamine. Poolvägisi Kapten mind kaas tiris ja nüüd on tagajärg käes: ma olen sõltuvuses Kotermani vanaema(kotermoor?) retsepti järgi valmistatud kokteilidest. Aga see selleks.
Õnnistamine ise oli vägev. Usun et koterman peab peale seda õnnistamist kohe remonti tegema hakkama, uue kapsli otsima või siis lihtsalt kapsli põrandakatte vedelikke tõrjuvast materjalist tegema. Aga see selleks.
Muude pidustuste hulgas peeti vägev laulupidu videofonide vahendusel. Nimelt ühines meiega kaugel asuva Osilia sõsarplaneedil asuv tyyrimees. Jah. Tõsi, tyyrimees on endiselt elu ja tervise juures ja ilmselt tervisest pakatav ja kõvasti juurde võtnud - pole ju ammu viibinud kapteni läheduses, mis, nagu me kõik teame, mõjub tervisele väääga halvasti. Aga see selleks.
P.S Kotermani tungival nõudmisel on nüüd kõikidel laevalviibiatel uus tervitus: KONGO!..ja sinna juurde käivad spetsiaalsed rituaalsed liigutused.
kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35725. Reisi 936. päev
Kotermanni kapsel on saavutanud meeskonna seas ootamatult suure populaarsuse. Ei teagi kas asi on "kotermoori" kuulsa retsepti järgi tehtud jookides või Kotermanni enda hüpnotiseerivas ilus. Igatahes on meeskonnaliikmeid selles eelmainitud kapslis tihedamini näha kui oma ametipostil. Korralagedus, mida ma ei või sallida.
Ja meie kokaga on midagi juhtunud. Süüa ta enam ei paku. Igaüks tulgu oma tuubiga kohale. Kuhu see kõlbab, ma küsin.
Olen märganud, et I tüürimees ja Pootsman omavahel kuidagi läbi ei saa. Väldivad teineteist ja keelduvad ühes ruumis viibimast. Milles asi?
Aga laevas on muidu kõik korras. Masinad töötavad kui uued ja me kihutame üüratuma kiirusega oma sihtmärgi poole. Olgu jupiter meile armuline!
Kaua oodatud päev on saabunud! Lõpuks ometi kiitus mehhaanikutele: "masinad töötavad kui uued:)"
VastaKustutaAasta otsa olen selles laevas teeninud ja logiraamatut lehitsedes jääb silma vaid üks:
VastaKustutaKapten maani on täis
tüürman taevani purjus
neil mõlemail faaserid on
ja junga on jõhker
ja pootsman on lurjus
ja kokk on üks kuivamaa konn
Kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35725. Reisi 950. päev
Oi see on alles mälestamisväärne päev... Nii hullusti pole kunagi tükki tõmmanud. Ei osanudki kohe midagi teha. Lihtsalt seisid ja imestasid suu ammuli...
Muuseas otsustasin, et meile laeva füüsikuid vaja pole (no milleks, ta ei suuda isegi tükkitõmbumist seletada). Nii ütlesingi viisakalt füüsikule, et järgmises varustusjaamas astugu palun laevalt maha.
Täna tähistati tema lahkumist ohtra "Kruvikeeraja" ja "Gin Piim" nimeliste jookidega.
Aga need tükid ikkagi....need ei taha kuidagi ununeda...nii suured, nii palju....nii ilusad....ah!
seoses isiklike solvangutega pootsmani pihta lahkub pootsman laevalt
VastaKustutanääägemist
Kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35725. Reisi 953. päev.
Mõni inimene lihtsalt pole kosmosereisideks loodud. Närvid ei pea vastu. Noh. Kurb.
Seoses pootsmani lahkumisega laevalt on taas tärganud lootusesäde, et ehk jõuame kohale Kassiopeiale. Tema kui igipõline intrigant, mässaja ja muidu rahutu hing, külvast rohkem segadust, kui tast kasu oli. Ma oleks ta juba ammu lahti lasknud, aga mul hakkas tast kahju, kuhu ta vaene hing niimoodi läinud oleks, nii vanalt ei leia niisama lihtsalt tööd ega midagi. Mõtlesin, et kannatan teda veel veidike ja siis saadan pensionipõlve veetma mõnele armsale vanadekoduks kohandatud planeedikesele. Aga ehk ongi parem, et ta ise läks.
Ehk saadab ta mulle sealt kuhu ta iganes ka ei läheks vahel mõne postkaardi...tuleb mul ju nüüd oma margikogu nullista alata ja perifeeria marke on nii raske saada ju...
P.S vabanes pootsmani koht. Huvilisi?
Mingi looma päevik,
VastaKustuta954. päev...või öö...
Ei salli maailm tühja kohta. Ja samuti ei salli seda ka Pootsu...
Sest Maa tuleb täita lastega ja lastelastelastega:D
Kuid kosmoselaeva limukast välja vaadates on näha, et polaaröö ei jäta oma mõju avaldamata. Siit siis need mustad aknad, mis on küll ka pesemata, mida Kapten ei tea. Samuti on polaaröö ilmingud näha ka Pootsu tujukuses! Miks muidu ta nii uhkelt lahkus, ikka polaaröö mõjutusel.
Hmmmmmm
Peaks vist minema laeva meeskonda hoiatama, sest me läheneme vaikselt kuid järjekindlalt Bermuuda nõia planeedile. Siit ei tule midagi head...
Ja see va polaaröö ei taha ka niipea ära kaduda.
Kapten on purjus, et meid seia öhe tõi...
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35725.
VastaKustuta954. päev
Otsime endiselt lahendust personaliprobleemidele. Nagu elu näitab, et ei pea pootsmaniameti pidamiseks sugugi teab mis tark ja osav ja tasakaalukas ja isegi mitte enam täies elujõus olema, seega võib esmapilgul jääda ekslik mulje, et sellele ametipostile võiks ükskõik kelle panna. Aga ei. Paar nõudmist ikka on. Esiteks, ta peaks suutma end oma alluvate seas kehtestada. No kas te kujutate näiteks ette emba-kumba meie mehhaanikutest rämeda häälega nonde tahumatute 3. teki madurste peale röögatamas? Vat, mina ei kujuta. Teiseks, pootsman peaks vahetevahel ka päevikut täitma, seega langevad mitmed kandidaadid ainuüksi juba sellepärast välja. Mina näen tegelikult ainult ühte lahendust - prl. Mätta Räpsaja, masinist. Hiljuti oli kuulda, et ka tema olevat kapteniga maganud, nii et eeldus ametikõrgenduseks on tal olemas...
P.S. ma kahtlustan, et kursant Gitcha on laevale jänese toonud. Tuleb temaga üks tõsine jutuajamine ette võtta.
Radisti päevik. Aasta 35725.
VastaKustutaReisi 959. päev
Seoses pootsmani keskeakriisi ja laevalt lahkumisega on laeva tabanud uue pootsmani leidmise hullus. A mina ei saa aru, milleks seda uut otsida. Saab ju ilma ka hakkama. Vähemalt mina isiklikult pole küll aru saanud, et laeva töö sellest kuidagi häiritud oleks. Pigem vastupidi ehk... A kui võtavadki uue, siis võtku vähemalt selline, kellele "võim" kohe pähe ei hakka.
Kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35725 Reisi 960. päev.
I Tüürimees juubeldas.
huvitav, kas mulle ainult näis või helendaski tema pea kohal oreool...
Ja radist läks poliitikasse. Mul on väike hirm, et võib juhtuda, et nt hädaolukorras jätab SOS-signaali poliitlistel kaalutlustel saatmata. Peab tal hoolsalt silma peal hoidma.
...ja õhtuhakul kostus läbi tsentraalraadio üle kogu laeva meelas meesterahva hääl: "helista mulle... "
VastaKustutasee õhtune mehehääl hüüdis väga ahastatult ning paluvalt... "Helista mulle... mobiilile!" :D
VastaKustutaKapteni päevik
VastaKustutaAasta 35725. Reisi 971. päev
Ja endiselt kulgeb meie tähetolmune kosmoselaev läbi üüratu tühjuse sihikindlalt oma eesmärgi poole.
Siin tühjuses peaks valitsema surmav külmus, kuid universaalse kliima soojenemise tõttu on nii soe, et vakantne katlakütja koht ei anna endast tundagi.
Laevnikke on tabanud aga äkiline (ilmselt nakkuslik) vananemine. Kui samas tempos jätkub see nali, siis ilmselt jõuame Kassiopeiale kõik raukadena, kui jõuamegi... olgu jupiter meile armuline!
Aga üks hea asi on ka. Sünnipäevade puhul otsivad nad välja parema kraami - emade poolt kaasa pakitud salatimaitselise pastaga tuubid ning vanaemade villitud kangema kraami...
Kapteni päevik
VastaKustutaaasta 35725. Reisi 973. päev.
kui (eks)pootsman vaid teaks, et meie laevas vahetati kõik juhtsüsteemid tatšpädide vastu, loovutaks ta hetkegi mõtlemata oma päästepaadi, mille kapteniks ta on end kuulutanud, ning naaseks meie laeva.
Igatahes on laeva uus ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv seadeldis leidnud äärmiselt kuuma vastuvõtu laeva MEESkonna hulgas...
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35725.
VastaKustuta973. päev
Nüüdseks on ilmselt juba igaüks siin laevas tabanud ära seose Pootsu suure juubeli ja tema laevalt lahkumise vahel. Rääkigu ta ise, mis tahab, aga on avalik saladus, et Pootsu ligines jõudsasti laevastikuteenistujaile seatud vanuse ülempiirile, ja nüüdseks selle edukalt ka ületanud. Igasugused jutud väärkohtlemisest või karjääritegemisest on muidugi pehmelt öeldes naeruväärsed. Või noh, viimatinimetatud põhjendus kohe kindlasti. Aga selles suhtes müts maha Pootsu ees, et tal jätkus meelekindlust lahkuda enne, kui me olnuks sunnitud ta ise maale saatma (või, juhul kui me poleks selleks hetkeks lähimasse ilmaruumisadamasse jõudnud, lihtsalt üle parda ilmaruumi avarusse lähetama)... Ja nõnda ongi nii palju päevi näinud mehe vääriline. Numbrites võib-olla ei tundu tema iga nii aukartustäratav, aga kui meenutada, et tema vanust arvestatakse mitte Maa, vaid Jupiteri aastates, siis see juba paneb asju ümber hindama... Mõelda vaid, et meie seas on keegi, kes on viibinud lennunduse hälli juures ja tunneb kosmoselaevu alates sellest ajast, kui ainsaks sobivaks lennuvahendiks Kuu ja tähtede juurde peeti veel kahurikuuli.
Ja selle kõige tähistamiseks pukseeritigi meie laevuke Osiliasse ja peeti seal suur pidu. Peale meie võttis sest osa ka ühe teise aluse meeskond pluss veel igasugust kahtlast rahvast... Nii piduliku sündmuse puhul pidanuks me muidugi paraadvormis olema, aga kuna uued mundrid saadeti meile paberite järgi paar aastat enne Pootsu sündi (sic! Aga see pole tegelikult veel midagi - väidetavalt remonditi laeva ennast viimati enne Pangea mandri lagunemist), siis leidsime, et oma igapäevases riietuses olla on pisut vähem piinlik. Etikett lendas muidugi musta auku... Kapten küll lahendas enda jaoks asja nii, et kandis oma kodukandi rahvarõivaid – eriti peenetel vastuvõttudel on see ka aktsepteeritav. Aga kommetele vilistati sel õhtul veel ja veel ja üsna läbilõikavalt. Näiteks, ühel Tema Majesteedi ohvitseril on üsnagi veider istuda peolauas pesuehtsa piraadi kõrval. Aga nii juhtus. Muide, taolises situatsioonis peaks tegelikult muretsema, kas kord juba pardale võetud piraadid kavatsevad pärast ikka lahkuda ka või võtavad nad laeva sujuvalt üle, aga ohtra rummiga jootmise kiuste ei suutnud me piraate niikaugele viia, et see ka meie laeva puhul õigustatud olnuks.
Aga nalja sai. Mingi hetk läksid piraadid karvupidi kokku ja hetk hiljem oli möll juba nii üleüldine, et keegi ei saanud enam aru, kes on seal piraat ja kes riigiteenistuja, kuni lõpuks selgus, et vastamisi seisavad meie endi kapten ja radist. Aga siis lasti jälle rumm voolama, ja edasi läks meremehetantsuks... Mina hiilisin sealt varsti minema, üles oma kajutisse admiraliteedile ettekannet kirjutama. Alt kostis aina tihedamalt rämedaid naerupahvakuid, nii et sinna ei söandanud ma enam minna, aga kuulu järgi hakanud nad seal lõpuks konna moodi hüppama ja... brrrrr.
Hommikuvalguses pagesin laevalt ja... ja siin ma nüüd olen.
Radisti päevik. Aasta 35725 A.D
VastaKustutaReisi 974. päev
Oi jah, tuleb ikka ettevaatlik olla sellega, mida annad. Sai mõni aeg tagasi eks-Pootsule sõna antud, et osalen kindlasti tema meeletutel juubelipidustustel, aga kohale jõudes oli hääl läinud. Tuleb tõdeda, et Osilia vanasõna "Annad Pootsule sõna, võtab hääle" peab paika. Mis moodi saab radist tööd teha kui häält ei ole???
A muidu oli vinge. Vähemalt olen veel nii palju vormis, et lahkun ikka viimaste seas :)
Morsega, radist, morsega...
VastaKustuta(nutad ja õpid)
Kapteni päevik.
VastaKustutaAasta 725. Reisi 979. päev
Jälle hakkab üks aastake siin kosmose avaruses plekkpurgi kitsikuses mööda saama. Selle tähistamiseks korraldati navigaatori kapslis väike aastakokkuvõtteistung. Pandi paika plaan järgmiseks aastaks - ilmtingimata jõuda kohale Kassiopeiale. Samuti lahendati personaliprobleeme. Personalil on alati probleeme.
Kui ametlik osa sai läbi, alustati meelelahutusliku osaga. Masinist oli kuulnud sellisest mängust nagu galaktiline pokker...
Kõik oma skafandrijupid mängisin maha. Ai ai ai ja oh seda häbi. Õnneks polnud ma ainus. Aga neetud kaasaegsed skafandrid, mis on ühes jupis... Vanu häid (no selliseid nagu kandsid nt masinist või radist) sai ikka mitmeks jupiks võtta.
Esimese tüürimehe päevik. Aasta 35725.
VastaKustutaLoetud päevad enne jõulu.
Viimase asjana enne jõulupuhkusele minekut...
Kaunist jõuluaega kogu laevapersonalile, ohvitseridest kuni madruste, kütjate ja laevajänesteni! Ning olgu teie koduplaneedil ohtralt sademeid ja tõmmaku need tükki!
I tüürimees
Kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35725. Reisi 980. päev.
Keegi ilmselt mürgitas minu piparkoogi, üritades mind nii ametipostilt tõugata. Jäin elama. Arvan, et tean, kes on atentaadikatse taga...
Kapteni päevik
VastaKustutaAasta 37725. Reisi 988. päev.
Eile hommikul võis kusagilt neljanda eki sügavustest kuulda taas lapse nuttu.
Ja taevas läks roosaks...
Kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35426. Reisi 993. päev.
Jälle üks aasta siin kosmoseavarustes mööda saadetud. Selle tähistamiseks lasime tükkideks ühe pisema maa tüüpi planeedi ja mõningased asteroidid. See oli ilus ilutulestik!!! Tõsi, sellised ülivõimsad laserid on tegelikult juba aastakümneid Andromeda paktiga ära keelatud (peamiselt nende ebastabiilsuse tõttu – kipuvad tükki tõmbuma), kuid Radist oli siiski ühe laevale smugeldanud. Korralagedus.
Meie pisikest aastavahetuse üritust külastasid ka võõrad ilmselt intelligentsed eluvormid. Nüüd on minu kapsel nende poolt külakostiks kaasa toodud galaktilist mesijooki täis. Tuleb vaid tüürimees sellest eemale hoida. No ma üks õhtu vaatasin oma kapsli illuminaatorist välja ning meie siht – Kassiopeia – tundus nii ütlemata kaugel olevat... Väiksed tähetäpid, mu siht ja suund.
Kapteni päevik.
VastaKustutaAasta 35726. Reisi 999. päev
Eile oli keegi I mehhaaniku kapsli seina peale terve hulga delfiine jonistanud. Intelligentsed kalad küll, aga ma ikkagi ei saa aru, miks terve meeskond seda pilti ainiti vahtis, ila suunurgast jooksmas...
Radisti päevik. Aasta 35726.
VastaKustutaReisi 999. päev
Eile tõmbas kohe eriti tükki. Nii suuri tükke pole mina enne näinudki. Ja pikkade juuste ja habemega mehe pilt ilmus ka seina peale. Creepy.
Kapteni päevik.
VastaKustutaAasta 35726. Reisi 999. päev
Ja mis kõige hullem. Radist sõi selle tüki ära... Jälk
Radisti päevik. Aasta 35726.
VastaKustutaReisi 1000. päev
Arvaku kapten mida tahab, aga minu arvates on ikkagi parim viis tükkidest lahti saamiseks nende otsene elimineerimine ärasöömise läbi.
kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35726. Reisi 1011. päev.
Minu kõrvu olid ulatunud kuuldused meie laevas lokkavast hasartmängundusest. Võtsin oma südamemureks see patuurgas üles leida ja välja juurida. Tänasel korrapärasel ringkäigul hoidsin silmad-kõrvad lahti. Kõik oli rahulik, kuni ma teisel tekil kuulsin järsku rämedat naeru ja žetoonide klõbinat. Siis sai kõik selgeks. Siunasin end oma pimeduse eest. Ma oleksin pidanud seda kohe nägema. Radist!!! Lõin siis ukse jalaga lahti ja mida ma nägin - oma kapsli oli ta ümber kujundanud Las Vegase stiilis. Kõikjal vilkuvad tulukesed, sädelevad ja galmuursed, rahalõhnalised inimesed. Milline mägupõrgu!!! Loomulikult oli kohal ka rahvast madalamatelt tekkidelt!
Olles siis korra majja (loe: kapslisse) löönud, istusin mina hetkeks maha ja mida mina kuulen...
tuk tuk tuk
kuulatan uuesti
tuk tuk tuk.
Siis saabus selgus. Radisti illuminaatorile koputas tuvi. Algul vaatan, et tavaline kirjatuvi, aga siis selgus kogu kole tõde - see oli pornoajakirjatuvi! Ütles kuriseval häälel, et tema olevat Ramon ja täitvat kõigest tellimust. Viskaski klantspildilise klade kapsli põrandale ning lendas mööda linnuteed tagasi... Vot selline lind oli!
Radisti päevik. Aasta 35726.
VastaKustutaReisi 1011. päev
Täna korraldasin järjekordse kaardiõhtu. Kõik läks toredasti (v.a. see et mul erilist kaardiõnne polnud) kui järsku kapten sisse tormas. Kõigepealt ahmis õhku ja siis kukkus inimesi laiali saatma. Ma tean küll, et ta tegelikult ise ka kaarte mängib. Ju oli lihtsalt pahane, et teda ei kutsutud. Ja nagu sellest vähe oleks, pidi see pagana tuvi ka just siis tulema kui kapten minu kapslis oli. Need tohmanid seal intergalaktilises postkontoris olid tuvile valed juhtnöörid andnud, ju see ajakiri mõnele madrusele mõeldud oli. Nüüd arvab kapten jälle jumal teab mida. A ajakirja konfiskeeris ära...
Kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35726. Reisi 1014. päev.
See asi hakkab kontrolli alt väljuma. Minu eeskujulikust laevast on saamas mingi madal ja räpane mängupõrgu. Hasartmängu pahe on tabanud pea tervet meeskonda. Nad mängivad kõige peale - raha, skafandrite, mille iganes peale. Olen kindel, et nad mängiks oma vanaema ka maha kui keegi seda saada tahaks. Hinged on ammu maha mängitud.
Eile toimus taas suurem prassing. Loomulikult olid nad selle ajastanud täpselt selleks ajaks, mil minul oli kapteni sillal ülioluline koosolek kõrgemate ohvitseridega. Ilmselt lootsid, et nii ei jõua kuuldused nende kuritegudest minu kõrvu. Naiivitarid. Kapten teab kõike, mis tema laeval toimub.
Aga see kaardipõrgu tuleb likvideerida, muidu hakatakse meie laeva Enterpraiz Unlimited´i asemel kutsuma Unlimited Entertainment´iks...
kapteni päevik
VastaKustutaAasta 35726. Reisi 1020. päev.
Eile neljandal tekil kontrollkäiku tehes astusime korraks koos radistiga ka madruste ühiskajutist läbi. Midagi väikest ja vääksuvat oli seal. Häiresignalisatsiooni uuem versioon?
Aga seoses minu kapsli küttesüsteemide rikkega olen paar viimast õhtut veetnud radisti pool. Muul ajal aga panen oma skafandri alla sooja aluspesu ning villased sokid ja saab hakkama küll. Ainult ei jõua kuidagi oodata aega mil me mõnele päikesele jälle pisut lähemale jõuaks. Juhtsüsteemid on härmas.
Kapteni päevik.
VastaKustutaaasta 35726. Reisi 1023. päev.
Oh seda õudu. Eile oli keegi romantik terve laevakese pisikesi punaseid südamekesi täis joonistanud. Ja pehmed karvased karukesed kes ütlesid ailavjuu ailavjuu. See oli päris hirmutav. Ja eriti hirmutav oli see, kui madalamate tekkide madrused leidsid, et neil on nüüd õigus mind kallistada. Kole. Nad ju haisevad...
Selle vältimiseks kutsusin valitud isikud - nö laevnike eliidi - enda kapslisse väikesele sõbralikule olengule.
No eks ma oleks selleks puhuks ikka puhtad riided selga pannud...
VastaKustutaKapteni päevik.
VastaKustutaAasta 35726. Reisi 1028. päev.
Eile toimus laeval midagi erakorralist. Esimest korda toimus edutamine ebatraditsioonilisel moel - demokraatiliselt.
Neiu radist ülendati üldsuse soovil Ahtri Admiraliks! Palju õnne!
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAhtriadmirali päevik. Aasta 35726.
VastaKustutaReisi 1028. päev
Eile tegin oma kapslis väikse läbu ja selle käigus toimus minu ülendamine. Enam ei ole radist, olen ahtriadmiral. Ja seda ülendamist ei otsustanud mitte kapten üksi, vaid lausa hääletus tehti meeskonnas.
Üleüldse on meil selline sõbralik meeskond, et räägitakse, mitte ei lahendata probleeme nii et pootsman annab piitsa.
Kapteni päevik.
VastaKustutaAasta 35726. Reisi 1038. päev.
Vaatasin, et päris mitu päeva pole kapteni päevikusse ühtegi sissekannet tekkinud. Selles on ainuisikuliselt süüdi meeskond. Vaadake. Siin tähistati intergalaktilist naistepäeva. Vähegi esinduslikumad meeskonnaliikmed lõid oma skafandrid läikima ja näitasid üles uskumatut hoolivust oma naiskolleegide vastu. No ja nüüd vastutasuks otsustasin et neist midagi halba ei kirjuta. Nüüd polegi nagu midagi kirjutada.
P.S Soojaks on läinud. Hakkame ilmselt jälle mingile päikesele lähenema. Meeskonnaliikmed on loobunud isegi kootud skafandri osadest, mis neile meestepäeva puhul kingitud sai.
Kapteni päevik.
VastaKustutaAasta 35726. Reisi 1042. päev.
Suured sündmused on möödas. Kõigepealt otsustas meie kartograaf laeva naiskonda kultuurilises mõttes harida (igati kiiduväärt idee). Ta kutsus meid balletti vaatama. Selleks organiseeris ta kõikidele meeskonnaliikmetele sukkpüksid jalga ja lasi neil kaptenisillal tantsida. Ma poleks neis graatsilistes kujudes meie mehi ära tundnudki, kuid lähemal istunud tundsid ühes sukkpüksuris selgelt KoterManni ära.
Ilmselt hirmust, et neid sunnitakse taas tantsima ei julenud meesterahvad ka Ahtri admirali kapslis toimunud pidustustele tulla. Õnneks päästsid külalismehed - ekspootsman ja kosmoselaevade relvastusekspert-turvaülem - meeskonna häbist.
Kapteni päevik.
VastaKustutaAasta 35726. Reisi 1048. päev.
Eile ahtriadmirali kapslis istudes paljastas ta mulle tõelise põhjuse, miks ta sellel laeval on. Nimelt on ta alati unistanud oma väikese itaalia restorani avamisest. Kuna aga konkurents on ikkagi äärmiselt tugev ja uue äriga on raske tulla, otsustas ta oma unistus Kassiopeial teostada. Nüüd ta harjutab siis. Juba mitmendat päeva üritab ta kõigile oma lasanjemaitselisi tuubikesi sokutada...
Pole mitte kõige hullemad, võrreldes koka tehtuga, kuid... tahaks vahepeal jälle vana head saepurumaitselist tuubikest saada.
Ahtriadmirali päevik. Aasta 35726 A.D.
VastaKustutaReisi 1048. päev
Nii, äriplaan edeneb vaikselt. Lasagnemaitselised tuubikesed läksid täitsa hästi (vaatamata sellele, et mõned neist ei tõmmanud üldse tükki), järgmiseks peaks pitsamaitselisi tegema hakkama. Kassiopeiale jõudes peaks mul nende valmistamine juba piisavalt käpas olema, et seal väike restoran avada. Selline, milles on laudade peal punase-valgeruudulised laualinad...
Räägitakse, et varsti hakatakse isegi tiramisumaitseliste tuubikestega smuugeldama. Loodetavasti ka kolmandal tekil.
VastaKustutaAhtriadmirali päevik. Aasta 35726 A.D.
VastaKustutaReisi 1061. päev
Mina ei saa aru, mis toimub. Kas keegi seda laeva juhib ka või? Tundub küll nagu tiirutaksime mingit veidrat ringi mööda - kord tundub nagu oleksime lähenenud mõnele päiksele, siis on jälle hirmus külm. Alles mõni päev tagasi vaatasin illuminaatorist välja ja ühel hetkel paistis kõik ilus ning juba järgmisel hetkel oli mingi jäine meteoriidisadu.
Samas pole ime ka - kuulu järgi olevat navigaator mingit võõrast planeeti külastama läinud. Aga mis siin navigaatorist rääkida, isegi kotermann pidavat mõneks ajaks laevalt lahkuma kuhugi mõnusama kliimaga planeedile. Uskumatu.
Kapteni päevik. Aasta 35726
VastaKustutaReisi 1070. päev
Kallid meeskonnaliikmed. Kui teil tõesti midagi olulist mulle öelda on, siis võite mu päikesetekilt leida. Ahjaa, võtke päikesekreem ka kaasa.
Teie Kapten
Kapteni päevik. Aasta 35726
VastaKustutaReisi 1081. päev
Kas Universiumi avarustes saab miraaže esineda? Kui jah, siis raudselt on see Kassiopeiake, mis meie ekraanidel üha suuremalt terendab vaid pettekujutelm. Või on see tõesti võimalik, et me hakkamegi hoolimata kõigest kohale jõudma?
Oo, minu peas on miljon imelist mõtet, mida ma tegema võiks hakata kui erru lähen...
Ahtriadmirali päevik. Aasta 35726 A.D.
VastaKustutaReisi 1081. päev
Ja tundub, et vastupidiselt igasugustele ennustustele olemegi jõudnud Kassiopeiale. Ja naljakas küll, aga kuidagi kahju isegi, et see reis läbi on.
Kapteni päevik. Aasta 35726
VastaKustutaKassiopeia püsiasustuse 10. päev.
Tundub olevat elamiskõlblik koht.
Kapteni päevik. Aasta 35726
VastaKustutaKassiopeia püsiasustuse 70. päev.
Tähistame püsiasustuse kümnendat nädalat. Kes oleks uskunud, et me nii kaua vastu peame. Tõsi, meie varud on äärmiselt otsakorral. Varustuses on ilmnenud tõsiseid ja luasa eluohtlikke rikkeid. Õnneks keegi surma pole saanud. Pisemad füüsilised vigastused ainult. Kahjuks pole meil õnnestunud kuidagi määrata kas antud keskkond ka kuidagi vaimset poolt mõjutab, sest meie vaprad pioneerid ja kassiopeia esmaasustajad pole kunagi hiilanud vaimse erkusega. Kui ehk nende juht ja kapten välja arvata.
Sellega seoses peaks korraldama kassiopeia valitseja valimised. Mina leian, et loomulikult peaks juhtimist jätkama kapten, kelle käe all meie reis nii edukalt möödus ja kes kõik ohutult kohale toimetas.
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja päevik . Aasta 35726
VastaKustutaPüsiasustuse 100. päev.
Püsiasustuse sajanda päeva puhul valisin end ühehäälselt kogu Kassiopeia ja möödaminnes ka lähimate tähtede ainuvalitsejaks. kindlasti oleks mind mitmehäälselt valitud, aga kõik ülejäänud asustuse liikmed olid kas uurimisretkel ümberkaudsetel planeetidel või siis ametis millegi muuga, mille juures ma neid ometi segada ei saanud.
Tähistan siin väikese kuiviku ja kohalikust kaktuselaadsest taimest aetud kibeda puskariga oma valimisvõitu.
Minu kindla käe all liigub Kassiopeia igavese õnne radadele!
Elagu mina!
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja Vasaku käe päevik. Aasta 35726 A.D.
VastaKustutaPüsiasustuse 125. päev
Nii oleme siin Kassiopeial nüüd mõnda aega olnud. Pole väga vigagi. Ainuvalitseja Vasakuks käeks olemine on tore. Lehvita ainult lehvikut ja topi ainuvalitsejale viinamarju suhu :) Aga seda ma küll ei tea, kust need viinamarjad muretsetakse, aga see pole ju ka minu probleem :p
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja päevik . Aasta 35726
VastaKustutaPüsiasustuse 121. päev.
Kogu kassiopeia valitsemine pole üldse nii kerge kui see võhikule tunduda võiks. Mõni nõrgem tegelane ei saaks sellega ilmselt hakkamagi. Hea, et mina nõrk pole ja lahendan lenneldes selliseid elulisi probleeme nagu kust saada viinamarju.
Minu edu saladuseks on kindel käsi ja õiglaselt määratud alamad. Ametipostid tuli täielikult ümber jagada - vastavalt inimeste võimetele. Ja kes teaks kaptenist paremini, milleks keegi võimeline on... Ametiredelil tõusmine töötab endiselt vana skeemi alusel...
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja päevik . Aasta 35726
VastaKustutaPüsiasustuse 148. päev.
Elu läheb siin Kassiopeial üha ülesmäge. Probleem, kust saada viinamarju on lahenemas. Selleks kutsuti kokku suur nõupidamine ja peatselt hakkavad Kassiopeia maalilisi maastikke katma lõputud viinamarjaväljad. Kuna viinamarjaistikuid on meil vähe, siis otsustasin ühel häälel, et meie asunduse meesspetsialistide ülesanne on tegeleda sordiaretusega. Nõupidamisel läks päris ägedaks vaidluseks teemal
kuidas viinamarjad paljunevad.
Aretaja nr 1 (endine pootsman) leidis, et peaks toimuma risttolmlemine.
Aretaja nr 2 (endine koterman) leidis, et sellised viinamarjad on hapud ja peaks toimuma isetolmlemine.
Selle peale soovitas Aretaja nr 1 Aretajal nr 2 minna ja pisut isetolmelda.
Nõupidamine tuli peatada, kuna
Minu Vasak käsi, kes peab ka sekretäri ametit ei suutnud turtsumise ja aevastamise tõttu edasi protokollida. Selgus et ta on õietolmu suhtes allergiline.
Samal nõupidamisel tehti ettepanek, et peaks sisse seadma klassisüsteemi. Otsustati 5 klassi kasuks:
1) Kassiopeia monarh ja ainuvalitseja (ülim klass) - st mina
2) Ihaldusväärne
3) Ahvatlev
4) Pandav
5) Ori
Klassidesse registreerumine on avatud. Kiirustage, kohtade arv igas klassis on piiratud
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja päevik . Aasta 35726
VastaKustutaPüsiasustuse 150. päev.
Klassidesse jagamisel on tekkinud väikesed lahkarvamused. Minu Vasak Käsi leidis, et kuna tema puhul on tegemist minule nii lähedal seisva isikuga, siis peaks tema kuuluma ka tähtsuseselt kõrgeimasse lihtsurelikele avatud klassi - ihaldusväärsete hulka.
Samas aga kuna tema põhilisteks tööülesanneteks on mulle tuult lehvitada ja viinamarju suhu pista, siis traditsioonidele tuginedes peaks ta äkki hoopis orjaks kvalifitseeruma.
dilemma.
P.S viinamarjad kasvavad jõudsalt
Kassiopeia monarhi ja ainuvalitseja päevik . Aasta 35726
VastaKustutaPüsiasustuse 188. päev.
Keegi unustas viinamarju kasta. Nüüd sööme rosinaid.
Kui see tagasilöök välja arvata võiks öelda, et on lootust, et meie pisikesest asundusest kasvab minu kindla käe ja õiglase juhtimise all välja lootustandev tsivilisatsioon