Maailmaparandajatele meeldivad kohad, kuhu nad saavad oma maailmaparanduslikke ideid ja mõtteid kirja panna, kurta oma rasket elu ja võibolla isegi midagi asjalikku öelda... Ei seda siiski mitte. Pigem ohtralt kirjanduslikke liialdusi ja kunstilisi ilustusi
(muide, kõik kirjavead on taotluslikud)
esmaspäev, juuni 30, 2008
neljapäev, juuni 26, 2008
Fototõestus, et ma ei valetanud teile oma uute oskuste kohta
nagu näha - olude sunnil vasakukäeline
(Foto on Unistaja erakogust)
Puhka jaaniaegses Eestis
Aga neiu Unistaja imetabases suvemajas käisime jaanituld tegemas. Tuli küll väga põleda ei tahtnud, aga muiud oli nagu päris. Kiidan koha heaks ja lähen sinna teinekordki.
Näete, joonistasin teile kaardi ka meie reisu marsuudi kohta. Erinevad päevad on märgitud eri värvidega. Kõik teed pole ülemäära täpsed, sest me sõitsime aegajalt mööda teid, mida sellel kaardil siin ei kippunud olema. (klikka kaardil näed suuremalt)
Üldiselt kasutasime võimalikult palju rohelisi teid. Neid, mis on Regio andmetel imetabase vaatega. No olid küll ilusad teed, tuleb tõdeda. Ainult mind hämmastas, et Saaremaale ütegi rohelist teed märgitud pole. Kas pole Regio roheliste teede mehike sinna veel jõudnud või ongi need teed nii igavad ja ilmetud (minu arust näiteks rannamaante Põhja-Saaremaal on küll kauni vaatega)? Ja neid on veel.
neljapäev, juuni 19, 2008
See VIIS võlus mind...
Kui juba siis juba
Reeglid:
Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.
1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Kümne aasta eest. Hmm, kui mu arvutused mind nüüd ei peta, siis lõpetasin ma siis põhikooli ning kunstikooli ja olin häbematult noor ja märkimisväärselt rumal, sõnulseletamatult kaunis ning lootusetult naiivne. Kui nüüd tagasi vaadata, siis hei, polegi ju nii palju muutunud :D
2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
a) surematu romaan lõpuni kirjutada (kui juba alustatud sai, aga praegu pole selleks aega ega ka inspiratsiooni)
b) oma magamistoa seinale üks sobiv maal tekitada (kurvalooma pilt ei sobi sinna ülemäära hästi)
c) oma suvine seelik ja kleidike kitsamaks õmmelda
d) kool tuleks ära lõpetada (valus teema)
e) veidike tuleks veel lihvida "Juba linnukesi" (ükspäev ma plännisin kaunil kõlal juba linnukesi, kuni Mps tuli ja naabrite epale halastas ning minult pilli käest rebis et kaunid helid saaks üle maa lennelda.)
3. Lemmiksnäkid?
Hmm, täna ostsin ma porgandit, õuna, jäätist ja banaanilaaste. Need ilmselt käivadki minu lemmiknäkside alla.
4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
maksaks võlad ära
(ja siis ehitaks endale maja mõnda ilusasse kohta, mitte linna. ja rajaks sinna väikekodanliku kiviktaimla. Kindlasti ei teeks tööd kus ma pidevalt sõimata saan. Hakkaks vabakutseliseks. Kirjutaks ja joonistaks ja teeks mõne lasteraamatu (üks on mul häbematult pooleli, aga ei edene kuidagi, pole aega). ja kuna mul oleks siis tiba rohkem aega, siis magaks ma hommikuti kauem ja kui üles ärkaks võtaks ette punkti nr kaks.)
5. Kohad, kus oled elanud?
Rahvas räägib, et ma olla mingis Tallinna ühikas elanud lühikest aega peale sündimist.
Kuni kolmeseks saamiseni elasin Lasnamäel
kuni ülikooli minekuni elasin Kuressaares
kolm esimest kursust elasin Tartus Narva mnt 89 ühikas
kaks järgnevat kursust elasin Tartus Vaksali punkris
kuuendal kursusel resideerusin Tartus Jõe tänava urkas
Siis sai jälle peaaegu, et aasta Kuressaares elatud
Nüüd elan 31. märtsist alates Ida-Saaremaal või Muhus.
Kõik.
Ahjaa, suunaks selle küsimustiku edasi siis oma gängkonnale:
a) Unistaja
b) Jupijumal
c) Saarlanna
d) Laisikule suunaks ka, aga näikse, et talle on see juba suunatud. Järelikult suuname Murueidekesele
e) Assa kaugel maal võiks ka vastata
Mäda pulk akadeemilise karjääri redelil
kolmapäev, juuni 18, 2008
Tundeline ja hell tagaumik ja kurjad hopad
Võilaid on iseenesest selline armas üpriski suur lauge maalahmakas, kus puid praktiliselt ei kasva, aga see-eest pesitseb seal ca 60 hobust ja samapalju veiseid. Ja nüüd kujutage ette kui vägev vaatepilt see on kui see hobusekari täie hooga sinu poole traavib. Ilus aga hirmutav. Meid aeti muidugi selleks ajaks hobuse seljast maha. Õnneks hobusekari meid nahka ei pistnud ega kapjade alla trampinud (nagu ma jälle kartsin - olen osutunud pelglikumaks kui võiks minusugusest karta)
Ilm oli muidugi ratsaretkeks parim - vihma sadas, tuul puhus, aga patt oleks olnud ka minemata jätta. ja vorsti küpsetamise ajal lõkkeääres kuivasin peaaegu et äragi :).
Kui aega saan, siis joonistan teile ka pildi endast ja Reliikviast (minu hopa nimi).
Täna muidgi on tagumik selline hellake ja pisut tundeline. Aga ausalt, ma kartsin palju hullemat. Kindlasti päästis mind minu sisseehitatud polsterdus.
esmaspäev, juuni 16, 2008
Bikiini-Pille (lubatud pilt)
P.S Tegelt ma muidugi ei lipanud bikiinides ringi (kuigi vihmavari oli mul tõesti väike laste barbie vihmavari). Aga tõele au andes oleks ma seda tegema pidanud.
Aga nii tore oli vaadata, mida üks või teine inimene oma vihmavarjuga reklaamis. Enamus vimavarje on ju ikkagi reklaamvihmavarjud.
Aga pühapäeval sain oma bikiine ikkagi sihtotstarbepäraselt kasutada ja üritasin oma seljale uusi triipe päevitada. Öösel nägin unes, et mul tuli nahk maha (mis toimub ka ilmsi). Aga ei tulnud teine tükk haaval vaid tuli lihtsalt ühest nurgast tõmbama hakata ja tuli siuh maha. Nagu kile. Ei tea kas julgen enam päikese kätte minnagi.
Pärast kui koju skänneri juurde jõuan lisan siia ka ilustratsiooni (ei, selles sõnas pole kirjaviga).
*Mulle meeldivad laulvad mehed...
reede, juuni 13, 2008
Helistage teie ka!
Täna sain ma imehästi aru, millal postiljon saarekesel oma tuuri tegi. Ma oleks võinud telefonikõnede põhjal isegi tema liikumistuuri paika panna. Aga väga harivad telefonikõned olid. Ma sain enda kohta teada nii mõndagi, mida ma varem ei teadnud. Näiteks seda, et mina ainuisikuliselt tegelikult määrangi maamakse. Ja kuna ma tahan suuremat palka saada, siis sel aastal ma mõtlesin, et tõstaks selle kolmekordseks. Sest vaadake, see arve kuhu te oma maamaksu kannate ongi tegelikult minu isiklik pangakonto. Ja noh, kui mul jälle raha otsa saab, saadan uued maamaksuteated laiali.
Esmaspäevaks ennustan ligi 500 telefonikõnet (tööinimesed saavad oma teate alles õhtul kätte) üks toredam ja harivam kui teine. Ja teie, kes te mingil põhjusel õnnetud olete või on teile liiga tehtud või arvate, et äkki läheb teistel paremini, siis ärge kõhelge, helistage mulle. Sõimake natuke valimatult. Hakkab parem. Isegi kui teil pole maamaksuga probleemi. Ikka helistage!
neljapäev, juuni 12, 2008
Hispaanias on hirmsad vihmahood
Mälestusi kanuumatkast
* See et tõeline merekaru vähegi suurema lainetuse peale merehaigeks jääb ei puutu antud hetkel asjasse.
** no kui sa näiteks tuled poest
teisipäev, juuni 10, 2008
Puhas tõde möödunud sündmustest
Alustame ilma sissejuhatuseta ja hüppame kohe kohta kus me nägime tolmupilvest saabuvat viite värvilist kanuud. Mina vaatasin juba eemalt, et kõikse kaunim on sinine. Selle ma võtsingi. Hiljem selgus, et mitte ainult kaunis vaid ka lõõgastav. Tõeline spa. Mõni võiks öelda, et kanuu lekkis. Mõni teine aga nimetab seda lõõgastavaks jalavanniks. Kanuukaaslase valimisel lähtusin ma sellest, et tegu oleks tugeva mootoriga. Mina ise olen ju läbi aegade olnud kindel tüür. Mootor osutus küll tugevaks kuid psüühiliselt ebastabiilseks. Ta nimelt kuulis pidevalt hääli. See ei ole hea märk. Aga üldiselt kulges meie retk harmooniliselt ja kaunilt. Võiks öelda, et isegi kergelt romantilise varjundiga. Käisime kalavaatlustornis, einestasime võsas (varbad mudas), sõudsime nagu segased. Päike paistis* ja linnud laulsivad ja iga käänaku taga võis silmata Londoni virvatulukesi.
Õhtu möödus sääksudest hoolimata tegusalt. Keetsime suppi ja grillisime lendviinereid. Teate küll, need mis teatava küpsusastme juures käest õhku hüppavad ja end tuha sisse peidavad. Ilmselt läksid külla kartulitele. Mõnus oli. Ükshaaval hakkasid väsinud veelised telkidesse pugema, kuni üle vetevoogude kostus vaid sinise kanuukonna uinutav lauluviis (algab päev, algab päev, ALGAB PÄEV!!!).
Uus päev algas uute sääskedega. Need olid telgi seinad ühtlase kihina katnud. Telgi tugikaared ägasid ja ähvardasid iga hetk sääksude raskuse all kokku vajuda. Meil oli hirm, et kohe kui telgiukse lahti teeme neelatakse meid elusast peast alla. Aga meie olime õnneks kavalad. Räkisime valjusti, nii et ikka kõik sääksud kuuleksid, et me läheme metsapoolsest uksest välja. Ja siis kui sääksud olid kõik ootusärevalt uksetaha kogunenud, põgenesime meie jõepoolselst uksest. Sääsed jäid pika londiga.
Järgmisel päeval sõudsime nagu segased, ainult selleks, et jõuda palupõhja, kus ootasid veel suuremad ja kurjemad sääksud. Oh õnne. Siis siuhvilks Tartusse, sealt siuhvilks koju. Bussis istus minu kõrval Laisiku naabriplika, kes riidles minuga kui ma keeldusin tema pakutud muffinitest ja ütles, etm a jäävat niimoodi nälga ja pidavat ikka sööma ka. Mililne hoolitsus.
Aga teate kui hea on koju tulla hinge kosutavalt kuid keha väsitavalt matkalt ning leida eest maitsva söögi ja sooja vanni. Mmmmmmm
* Nii ullusti paisitis päike, et minu paanikašokolaad oli vedelaks löönud. Aga nuti nagu ma olen, sidusin šokolaadi ahtrisse ja jõevee jahutaval toimel sai šokolaad endale taas vormi, ebastandardse kuid siiski vormi. Ise ma olen endale uued põnevad triibud muretsenud. Nüüd pole maenam mitte sebra vaid kaeluskaru
reede, juuni 06, 2008
Olge te hoiatet
kolmapäev, juuni 04, 2008
Juuubaa linnukeeeseeed väljas laulavaaad
Nüüd on teie mure viimaks ometi lahendatud. Kutsuge mind! Ma õppisin eile kitarri mängima. Olen täitsa võimeline ära mängima sellised hitid nagu: "Juba linnukesed" ja "Väga väga aeglased ja unised Sepapoisid".
Ma usun, et ega ma rohkem lugusid juurde õpigi. Minu repertuaar on piisav, et sisustada ka kõige nõudlikuma muusikamaitsega seltskonna vajadused. Ja pealegi kavatsen ma juba linnukeste najal oi oi kui kuulsaks saada.
Muide, olude sunnil hakkasin vasakukäeliseks.
P.S Minu kitarriõpetaja väitis, et ma olen harukordselt andekas ja lihtsalt imetabaselt kiiresti õppiv inimene. ma kardan, et ta noris mu kallal.
esmaspäev, juuni 02, 2008
Triibu
Ostsin endale hobusepalsamit. Sebrale peaks sobima küll. Kasutusjuhendis on kirjas, et määri seda oma aigetele ja tulitavatele kohtadele ja justkui imeväel kepsutad pärast nagu noor sälg. Mina ei tea. Ma komberdan ikka nagu vana kronu.
Kõrbenud
Kõrvetasin endale mööda Muhumaad ringi hulkudes hirmsad triibud selja peale. Nii et kui ma sebrakarja satuks, ega mind sealt naljalt üles ei leiaks. Tähelepanelikum sebrauurija muidugi märkaks, et üks isend kahtlaselt puiselt ringi koperdab. See tuleb sellest, et Muhumaa on ikkagi ääretumalt suur, kui sul on ainult kaks jalga, aga ilgem hulkumissoov kallal. Praeguse seisuga pole kumbki jalg eriti liikumisvõimeline. igatsen vanu häid aegu, mil mul oli veel ratastega tool. Sellega võiks mööda kabinetti ringi tuhiseda küll.
Ma õhtul joonistan teile pildi ka oma uuest mustrist, siis tunnete mu ära kui ma peaks mõnes savannis teile vastu jalutama.
Mis teemal sina kirjutaksid?
Aga mina kirjutasin üksöö unes taas lõpukirjandit. Valida sai nelja erineva teema vahel. Teemad olid järgmised:
- Üles-alla, paremale-vasakule, ette-taha
- Kuidas sooritada mõrva
- Enesetapp (või mingi muu säärane morbiidne teema)
- Helju Sülla tuules lendlemas (tegelt ma ei mäleta, mis nimi seal oli, aga ma unes teadsin, et see oli keski kirjanik, kellest ma midagi kuulnudki polnud)
Mina isiklikult valisin kirjutamiseks teema nr 1. Sellest annab ju kirjutada küll. Kusjuures ma unes veel arutlesin, et ei tea, kas see ikka peab olema rangelt arutlev see lõputeema. Ma nii tahtsin kirjutada sellist lühijuttu, mis käsitleks antud probleemi ilukirjanduslikus võtmes. Aga mul jäi ajast puudu. Kui ma läksin uut paberit küsima, et mustandit ümber kirjutada, selgus et nelja tunni asemel oli kirjutamiseks ainult kaks.
Millise teema oleks valinud sina?