Reede, oktoober 30, 2015

Päevaplaan


Joonistasin lastele üles päevaplaani (Tõruke aitas pisut kaasa - see tee ühe auto juurest teiseni on tema joonistatud. Ta oleks kindlasti veel aidanud, aga ma millegipärast ei vaimustunud sellest mõttest). Päevaplaani joonistamise eesmärk oli see, et igal hommikul ei tuleks lastele üllatusena, et peab lasteaeda minema. Plaan meeldib neile väga. Tõruke vaatab ja kommenteerib, et mida kõikke tegema peab. Näiteks eile õhtul vaatas, et ahah, söödud on, varsti läheme vanni, aga enne on vaja issiga mürada! Ja nii tehtigi. Täna hommikul aga jättis ta sujuvalt kogu lasteaia vahele ja nõudis, et tema tahab kõigepealt putru (Eriti meeldib talle see osa, et Täpsi nägu on pudrune) ja keeldus enne kodust välja minemast kui pole saanud pildil lubatud putru!

Enda päevaplaani ma parem üles joonistama ei hakka. See on liiga masendav, sisaldades selgelt liiga vähe vaba aega. Tahaks ka näiteks puslet kokku panna. Mõnd 1000+ tükilist. Aga no see eeldaks, et mul oleks paar kohustuste- ja pujäänidevaba päeva. Võibolla kui pensionile jään kunagi...

Neljapäev, oktoober 22, 2015

Tingel-tangel-tungel

Eile sai minu esiklaps neljaseks. Minu idülliline ettekujutus mõnusast sünnipäevahommikust purunes kiiresti. Kui küünla ja kingitustega last üles laulma läksime, siis teatati resoluutselt, et nii vara hommikul on selline lõugamine täiesti välistatud. Sejärel leiti, et küünlaid on liiga vähe ja toodagu juurde ning lõpuks ei sobinud kingitused ka. Ühesõnaga draama-draama.
Kui hommikusest unejonnist üle saadi, siis oli Tõruke muidugi väga uhke ja tähtsust täis, et selline oluline päev on. Kõik kes vastu tulid said kuulda, et täna on sünnipäev, saadakse neljaseks ja torti saab kah. Minu arust tuli päris maitsev tort.
Õhtul koju jõudes hakkas Tõruke laulma: "Kutsus kokku külalisi, kalvaseid ja sulelisi..." Nii oligi . Külalisi tuli päris paras ports  ja kisa ületas tavapärase kolmekordselt. Nädalavahetusel Tallinnas kus minu ja J.-a sünnipäeva tähistati, oli müratase vähemalt 3 kui mitte 4 korda väiksem, kuigi rahvaarv oli vähemalt poole suurem. Vähemalt, sest mul ei õnnestunud eile kordagi inimesi kokku liita, kuna valdav osa kihutas ühest toast teise ja ma lugemine läks segamini.

Teisipäev, oktoober 13, 2015

Kaks musklimeest

Et füüsis rattastel kontoritooliga ringisõitmisest päris ära ei känguks sai nädalavahetusel pisut füüsilist tööd ka tehtud. No ja kui füüsilist, sisi ikka rasket füüsilist. Nimelt tuli 5 kanti kruusa laiali loopida. Tõsi, pool sellest jäi tegemata. Ma süüdistan siinkohal pisipujääne, kes saboteerisid ja kruusahunniku otsas turnisid, sealt liugu lasid ja lõpuks virisema hakkasid, mistõttu tuli töö ennetähtaegselt lõpetada.
Võibolla ongi hea. Ei tea kas ma oleks veel elus kui oleks kõik laiali loopinud. Aga nüüd on musklid suured ja punnis. Läksin koju, et Mpsi ees eputada, aga ta oli samasugune. Väitis, et oli (peaaegu et) ihuüksinda viis klaverit ühest majast teise kolinud.

Neljapäev, oktoober 08, 2015

virmalised ja roosad kiisud

Eile olid jälle ilusad virmalised taevas. Õnneks töötab mu virmaliseteatevõrgustik päris edukalt, nii et ma olin neist täiesti teadlik. Kahjuks langes nende lehvimine kokku just pujäänide vanni- ning tuduajaga. Selleks ajaks kui lõpuks pudinad magama sain ja ise ka loodusnähtust uudistama tõttasin, olid suured leegid taevast juba kustunud ja järele oli jäänud vaid mõnus rohekas hõõgus. Ilus oli ikkagi. Ja taevas oli miljontriljon väikest tähesilma.

Täna hommikul aga olin hädas väikeste uniste lapsesilmadega, mis ei tahtnud kuidagi avaneda. Täpike teatas, et tema tahab veel magada ja ei tahtnud lasteaiast kuuldagi. Ma siis mõtlesin, et olen kaval ja küsisin talt, et kas ta tahab selga panna oma lemmikuid roosasid kiisudega pükse või lemmikut roosat kiisuga seelikut. Mõlemad osutusid valituks. Hea, et ma veel roosat kiisudega kleiti ei pakkunud. See oleks raudselt veel kõige peale tõmmatud. Väike kubujuss. Täps on selles suhtes ikka tüdruk mis tüdruk - roosa haldja-baleriini-kiisu-printsess oleks tema suurim õndsus.

Laupäev, oktoober 03, 2015

Sünnipäevapidustused

Võiks arvata, et sünnipäevapidustused mõjusid mulle nii rängalt, et olen blogi täielikult unustanud. Kaugel sellest. Aga mäletate, ma kurtsin, et mu arvuti heitis hinge ja seega puudusid mul vajalikud vahendid postituste tegemiseks. Tööd on ka praegu selline koorem, et ametiajast blogiaja näpistamine ei tule ka kuidagi kõne alla.
Aga räägime siis lühidalt, mis on viimase aja suursündmused olnud.
No esiteks sain jälle aastakese vanemaks.  Mingit suurt kräud ei toimunud. Tehti hoopis nõrkemiseni õuna-pirnimahla ja õhtuks olid kõik nii väsinud, et läksin vist  juba poole kümnest magama. Aga ma sain kingituseks endale väikese nunnu - mininõudepesumasina. Ma kohe üldse ei armasta nõude pesemist ja nüüd on mul väike armas abiline. Ta on küll pisike ja väikese jõudlusega, aga minu poolest pesku või ükshaaval nõusid, peaasi, et mina ei peaks veega lobistama.

Teiseks toimus eile ühel teise nooruki sünnipäeva peol minu esmaetteaste taidlejana. Ma küll kardan, et see jääb ka minu viimaseks, aga vast ei häbistanud ma end siiski lõplikult. Vähemalt ei kukkunud ma keset etteastet ninali ja laulusõnad olid ka enamvähem peas. Aga muidu olid tore pidu. Sai üle pika aja pisut tantsu vihutud ja puha. Üleüldse on viimasel ajal nii palju igasuguseid suupistelaudasid ja sünniüpäevasid ja avamisi ja presentatsioone, kus ikka pakutakse ka näkse ja torti, et minu laius hakkab juba pikkust ületama. Oh häda.