Mul tuli kaks päeva pealinnas koolitusel olla. Kuna ükski liinibuss õigeks ajaks kohale ei jõua, olin sunnitud autoga minema. Ainus häda on selles, et mina sõidan Tallinnas vaid kõige suurema häda korral. Mis te tahate inimesest, kes liikleb valdavalt mööda sirget maanteed või metsavaheteed, kus kitsi on rohkem kui autosid. Vabatahtlikult olin nõus sõitma vaid oma öömajani, mis on tuttav tee.
Küll ma mõtlesin, et kuidas õigeks ajaks kohale jõuda. Õnneks sosistas siil, et võtku ma Bolt. Te võite naerda, aga ma poleks ise selle peale tulnudki. Ja tuli tõdeda, et oli väga mugav. Minut või kaks peale tellimist oli auto kohal. Minu niigi kurnatud närvirakud said tagaistmel rahulikult puhata samal ajal kui meeldiv noormees mu läbi hommikuse tipptunni õigesse kohta toimetas (ja maksma läks see oluliselt vähem kui mul oleks tulnud näiteks parkimise eest tasuda). Imeline.
Koolituselt tagasi tulles oli mul ohtralt aega, nii et otsustasin tervistava jalutusläigu kasuks. Arvestades, et olin hommikul kuuest saati ainult istunud, tundus see hea plaanina. Öömaja poole astudes nägin tee ääres loendamatul arvul tõukse ja juba hakkas peas keerlema mõte, et äkki ei peaks boldi sõidujagamisega piirduma, vaid laiendama haaret ja tõuksi ära proovima. Kujutasin juba ette kuidas ma lokkide lehvides läbi õhtuse Tallinna kihutan, ise üdini popp ja noortepärane.
Seejärel kujutasin ette homseid liiklusuudiseid, kus öeldakse, et 01. novembril kell 18.42 kaotas vanem* naisterahvas Sõpruse puiesteel kontrolli elektrilise tõukeratta üle ja rammis prügikasti, kahjustades linna vara. Naisterahvas saadeti kodusele ravile häbenema. Pealtnägijate sõnul tundus nagu oleks proua esimest korda tõukerattal.
Loobusin, aga võibolla järgmisel korral...
*eile kuulsin raadiost liikusõnnetusest, mille põhjustas (või vähemalt oli osaline) "vanem naisterahvas". Mul tekkis kohe küsimus, et kui vana on "vanem". Või kellest ta vanem on...
P.S uudishimu ei andnud rahu ja uurisin välja - vanem naisterahvas oli 67.