Kes tahab kingitusi?

Jätkame raamatu lainel. Pool meie raamatu trükkimiseks vajalikust summast* on Hooandja kaudu koos! Hurraa ja aitäh toetajatele, kes te aitate meie väikest kirjanduslikku unistust ellu viia. Selle raamatukese taga on kaks aastat kõva loometööd. Oleks kahju kui see jääks vaid minu sahtlisse ega jõuakski raamaturiiulitele. Esiteks võtab see sahtlis koletult palju ruumi (ainuüksi pilte  ja väljatrükke on mul mitme kilo jagu) ja teiseks jääb riiulil niimoodi ruumi üle. Nii et toetama seltsimehed unetud, toetama!

Aga ega me siis niisama raha küsi. Iga toetuse eest on ka autasu ette nähtud. Las ma räägin neist veidi lähemalt.

Toetades 5 €-ga saad meie siira tänu osaliseks. Lisaks on südametunnistus rahul, et oled andnud oma panuse ülla eesmärgi nimel ilma suuremate finantsiliste väljaminekuta. 

Toetades 10 €-ga, saadavad Paulus ja Kusta sulle personaalselt video teel tänusõnad! Ja seda võid vaadata nii palju kui süda lustib. Iga kord kui meel nukker või muidu mõttetu tunne, siis klikka video lahti ja näed, et vähemalt kellegi jaoks oled sa päeva paremaks teinud. Nii läheb endalgi tuju heaks. Seega võid seda võtta kui väga soodsat teraapiat!

Toetades 20 €-ga oled hoobilt lahendatud iga-aastase küsimuse, et mida, oh mida, küll kinkida ämmale jõuludeks. Paulus ja Kusta saadavad Sinu valitud aadressil jõuludeks kingipaki kolme käsitööna valminud jõuluehtega. Kõik ilusasti pakitud ja kuuse alla panemiseks valmis. Ise ei pea üldse vaeva nägema. Loomulikult ei pea ämmaga piirduma. Võite kingituse tellida kasvõi kõigile oma armsatele sõpradele. Jõuluehted on minu enda väikeste valgete kätega valmistatud. Poest selliseid ei leia. Eriti hea on see, et need sobivad ka laste ja loomadega peresse – katki need juba naljalt ei lähe. (vt ka paketti Jõulud metsas, kus on ehetest lähemalt räägitud)

Toetades 30 €-ga saad endale kingituseks uhiuue, trükilõhnalise raamatu “Paulus, Kusta ja mereröövlid“. Raamat on autorite poolt signeeritud ning kui soovid, siis kirjutatakse raamatusse ka personaalne pühendus. Raamat saadetakse ilusasti posti teel või antakse käest kätte. Kui soovid endale seda raamatut saada, siis Hooandja kaudu selle tellimine on parim võimalus. Nii jäävad ära kõikvõimalikud vahendustasud ja muud lisakulutused. Kuna raamatu tiraaž on pigem pisike, siis tasub oma soov kohe üles anda, muidu võib hiljem sootuks ilma jääda. Ja siinkohal olgu öeldud, et raamatukese puhul pole tegemist mingi viletsa vihikuga. Vastupidi tegemist on toeka teosega, mis on rikastatud paraja portsu värviliste piltidega. Raamat on mõeldud lastele, kuid Mps on endale omaselt pikkinud teksti ka äratundmisrõõmu pakkuvaid hetki täiskasvanutele.

Toetades 35 €-ga astud aga tõeliselt altruistliku sammu! Selmet hoida lugemisrõõmu kiivalt endale, saad sa seda pakkuda sadadele lastele, kes muidu võibolla ei saakski osa meie väikeste vahvate tegelaste seiklustest. Nimelt kingime sinu nimel meie uue raamatu ühele Eestimaa  raamatukogule. Kui soovid, võid ise nimetada, millisele raamatukogule kingitus läheb. See on tõeliselt hea valik kõigile suure südamega inimestele!

Toetades 50 €-ga on sul lausa kaks valikut. Igal juhul kingime sulle raamatu „Paulus, Kusta ja mereröövlid“, kuid lisaks ootab sind ka väike kingitus. Ise saad valida, millist paketti soovid. Valikus on:

• Pakett „Kusta kiusatus“ – Lisaks raamatule sisaldab see ka karbikest käsitöötrühvleid. Kahjuks ei saa me lubada, et tegemist oleks kalorivaba dieettootega. Vastupidi. Trühvlid on külluslikud, suus sulavad, lausa dekadentlikult head. Kusta, raamatu üks maiasmokast peategelastest, oleks nõus oma majakese korstna panti panema, et vaid kommidega maiustada saaks ja oleks valmis neile kasvõi kuu peale järele sõitma. Aga sina ei pea nii keerukat reisi ette võtma. Kommid toimetatakse muretult sinuni! Trühvlid on loomulikult minu enese tehtud. Mul on trühvlite valmistamise osas mitmekülgseid kogemusi. 
• Pakett „Jõulud metsas“ – Lisaks raamatule sisaldab see komplekti minu enda väikeste valgete kätega hoole ja armastusega meisterdatud jõuluehteid. Need ei ole mingid tavalised plastmasskuulid või papist piparkoogid. Kaugel sellest. Tegemist on arhailist meetodit kasutades valmis nikerdatud figuuridega. Just sellised rustikaalsed ja autentsed ehted on selle aasta jõulupuude trendikaimad kaunistused ja kui sa vähegi tahad moega kaasas käia, siis on need just õige valik. Samas kui moetrendid sind külmaks jätavad, pole ka hullu, sest need näevad ka lihtsalt ilusad välja. Loomulikult on iga ehe unikaalne ja kahte ühesugust naljalt ei leia. Kärbseseenekujulised jõuluehted osutusid möödunud aastal jõululaadal väga populaarseks (mingil sõnulseletamatul põhjusel kingiti neid pea eranditult ämmadele). Ka linnukesed kadusid letilt kiiremini kui soojad saiad. Siin on väike kollaaž eelmise aasta töödest. 
  
  
  

Toetades 60 €-ga on sul viimane võimalus saada endale kingituseks mõlemad Pauluse ja Kusta sarja raamatud. See valik on mõelnud nendele õnnetukestele, kes esimese raamatu ilmumise ajal olid tulnukate poolt röövitud, merehädalisena üksikul saarel või mõnel muul usutaval põhjusel magasid maha raamatu tellimise võimaluse ja kelle raamaturiiulis laiutab seetõttu 1. osa koha peal tühi auk. Raamatupoodidest esimest osa enam ei leia ja vaid suurematel fännidel on võimalus altleti endale meie kaudu oma isiklik eksemplar hankida. Kuigi „Paulus, Kusta ja mereröövlid“ on loetav ka eraldiseisva raamatuna, siis parima lugemiselamuse saab ikkagi kogu sarja algusest alustades. Lisaks saavad kirjandushuvilised analüüsida, millise arengu on kirjanik läbi teinud kahe aastaga. Minu isiklik arvamus on, et nüüd, mil mina enam kirjutamisse ei sekkunud on teksti kvaliteet hüppeliselt tõusnud.

Toetades 100 €-ga saad kaks ühes – lustliku lasteraamatu ja unikaalse kunstiteose, sest just sellena võib käsitleda raamatu eksklusiivset luksusköidet, mille sulle kingime. See on täiesti unikaalne ja ainulaadne ja kui me kunagi saame maailmakuulsateks kirjanikeks/kunstnikeks siis võite selle oksjonil hingehinna eest maha ärida. Nii et võtke seda kui investeeringut tulevikku.

Toetades 250 €-ga  saad kingituseks kogu eelneva kupatuse: Luksusköites raamatud „Paulus, Kusta ja linnavurle“ ning „Paulus, Kusta ja mereröövlid“, kommid ja jõuluehted. Suurtest tänuavaldustest rääkimata. Lisaks võid endale uhkusega õlale patsutada ja end ilma valehäbita metseeniks lugeda – sina oledki kunsti ja kirjanduse edasiviiv jõud, unistuste täitja ja kultuurse ühiskonna alustala. Aitäh!

No kas pole mitte head pakkumised? Igatahes soovitan soojalt nüüd kohe Hooandjasse minna ja oma toetus ära teha. Kuidas need klassikud ütlesidki? Ära mõtle, kohe ütle!

 
*No kui täpne olla, siis tegelikult on see vajaminevast summast äkki viiendik, aga tuli seada realistlikke eesmärke ja edasi tuleb juba ise nuputada kuidas hakkama saab. 

Külmetav kann

Kui minu lugejate seas peaks leiduma fanaatilisi fänne, siis nad oskaks une pealt öelda, et mul oli kaks aastat tagasi koroona, mille peamiseks tundemärgiks oli külmetav tagumik. Kui ma kaks nädalat tagasi uuesti koroonasse jäin ja taas külmetava tagumiku sündroomi tunda sain, mõistsin, et soo ongi maailmaparandajaspetsiifiline koroonatunnus. Lõhna ja maitset tunnen imeliselt, aga vot tagumik külmetab. Pidevalt on selline tunne nagu istuks külmal kivil. Sel korral läks koroona kergelt ja kiirelt üle aga vot see vastik külma peffi tunne ei ole siiani kadunud. Väga tüütu. Mul on selline tunne, et pean oma kontoritoolile ka istmesoojenduse hankima, sest no proovi sa mingit mõttetööd teha, kui ülejäänud kehatemperatuurist sõltumatult on ahter härmas...

Paulus ja Kusta seiklevad taas!

Ma pole tükk aega midagi kirjutanud, aga see tuleneb sellest, et iga minut on arvel ja arvuta mispidi tahad, ikka kipub natuke puudu jääma. Ja puudu ei jää mitte minuteid või päevi.

Eks see tuleneb muidugi sellest, et oleme taas kord raamatut välja andmas ja kibekiiresti on vaja viimased trükieelsed ettevalmistused teha. Olen joonistanud nii, et pliiatsid suitsevad. Suurem osa ongi ilusasti valmis, jäänud on veel vaid paar vähetähtsat pilti (no nagu kaanepilt näiteks).

Ehk siis Paulus ja Kusta on tagasi ja tormavad taas pea ees uutesse seiklustesse. 

Sel korral olime natuke targemad. Jagasime kohe rollid ära. Mps kirjutas raamatu ja mina ei sekkunud protsessi muul moel kui andsin vahel natuke nõu. Illustratsioonidega oli samamoodi. Mina joonistasin, Mps andis nõu, aga ei hakanud ise midagi juurde kritseldama. Mulle tundub, et niimoodi on tulemus hulga parem. Mps kohe oskab kirjutada. Tema lood on palju mitmekihilisemad kui minu  üsna sirgjoonelised tulin-nägin-läksin stiilis kirjutised. Ja mulle väga meeldib kuidas ta suudab vaid paari väikese lausekesega luua atmosfäär, mis annab loole hoopis sügavama värvingu.

Igatahes oleme nüüd nii kaugel, et meie raamatukampaania on jälle hooandjas üleval!

Kel huvi, siis siit saab endale raamatu (ja muud head paremat) tellida:

https://www.hooandja.ee/projekt/lasteraamat-paulus-kusta-ja-mereroovlid

Kel vähegi huvi raamatu vastu, siis soovitan soojalt just Hooandja kaudu omale enda eksemplar tellida. See on kõige kiirem, mugavam ja ilmselt ka soodsam võimalus raamat saada. Ja noh, ilma toetuseta me seda raamatut trükkida ei saa - lihtsalt ei ole toanurgas rahahunnikut*. 

*fakt on ka see, et ega selle raamatu väljaandmisega seda hunnikut sinna nurka ei teki. Peab üritama lihtsalt nii toimetada, et väga suurde miinusesse ei jääks (arvestamata seajuures lõputuid töötunde, sest kui neile ka veel rahanumber juurde panna, siis oleksime ilmselt juba ammu pankrotis). Mina olen endaga selles mõttes rahu teinud, et võtan seda raamatu väljaandmist kui hobi ja hobid ongi teadupärast kulukad. Ma võiks ka golfi mängida või ratsutada ja sinna raha matta või näiteks käsitööd teha ja lõngapoode nuumata. 

Piparkoogist piparkoogini

Nüüd on tõesti suve lõpp käes - lapsed kolisid telgist tuppa. Jah. Täpike ja Tõruke magasid terve suve telgis maja ees. Telkima hakkasid nad samal päeval kui küpsetasime viimase portsu piparkooke ja eile oli esimene öö, kus nad mõlemad toas magasid. Ma kartsin juba, et telgivad järgmiste piparkookideni. Nüüd peab keegi vaid telgi kokku panema. Ma kahtlustan, et see keegi on sama, kes selle telgi üles pani. Ainus häda on selles, et iga kord kui ma saan muude asjatoimetustega tehtud, on õues juba niiskeks läinud.

Millega ma siis peale tööd tegelen? Hetkel ikka veel kooliks ettevalmistuste tegemisega. Hakkab juba vaikselt looma. Ainult 3 või 4 paari pükse on vaja lühemaks teha, aga need ei pea õnneks 1. septembriks valmis olema. Selleks nukkerpidulikuks päevaks on vast kõik valmis. Eile veel "tikkisin" Täpikesele pätid valmis. Üleeile sain Täpikese siiliku kätte ja "tikkisin" sinnagi viimase lillekimbu aiale. Rahvarõivastega on nüüd hästi ja tulebki vaid kimbuke astreid korjata ja lapsed saavadki kooli minna.

Siin on näide minu eilsest tööst - ei ole need päris pätid ega isegi mitte tikitud. Aga arvestades, et ma ise tikkida ei oska ja pätipaar maksab u 100 eurtsi ja lapsele on igal aastal uusi vaja, sest kasvav jalg ja muud rõõmud, siis olen mina valmis ilma suuremate südametunnistuspiinadeta saatma lapse selliste odavate (hind ca 15 eurtsi) vuhvli-tuhvlitega kooli. Siinkohal tahan ma muidugi rõhutada, et ma hindan kohalikku käsitööd väga kõrgelt ja leian, et see ei saagi olla odav. 

Koolieelne paanika

 Nonii, Juulilaager kesk augustikuud möödus nagu lennates. Sai palju kunsti tehtud ja niisama meeldivas seltskonnas aega veedetud. Nüüd aga on aeg tagasi pöörduda karmi igapäevaelu juurde. Teate ikka mis aeg praegu on? Koolieelse masenduse aeg. Mäletan veel kaugest noorusest, et augustikuul oli alati selline kibe suvelõpumekk juures.  Kaugel see kool enam on. Pole kolme nädalatki enam. Lapsed nutavad kodus, aga ega see emade-isade jaoks samuti kerge aeg pole. Kas te üldse teate kui palju üks laps võib suvega kasvada?
Meie Tõruke pole ammu enam väike tõru vaid ikka täitsa korralik tamm juba. Talle tuleb osta kõik uued riided ja jalanõud, kui ei taha, et ta crocside ja lühikeste pükstega kooli läheb.  Mis te arvate, kas Tõrukesele meeldib poes riideid ostmas käia? Loomulikult mitte. Mis aga kõige hullem, isegi mulle ei meeldi poes riideid ostmas käia. Seega saab peatselt näha kahte torisejat vastumeelselt poeriiulite vahel tolknemas.

Täpikesega on asi lihtsam. Isegi tema on suve jooksul täpikesest parajaks punktiks paisunud ja garderoob vajab väljavahetamist, aga talle saan tuua pööningult Murdjalapsukese vanu riideid, mis siis kas ära põlatakse või ikkagi kasutusse võetakse. See töö on mul tehtud, nii et talle on vaja vaid paari riidehilpu. Ja rahvariideid. Meil siin on kombeks esimesel septembril rahvariietes kooli minna. Väga ilus traditsioon, aga lapsevanemale paras peavalu. Täpike on mind seni küll säästunud ja esimese 4 kooliaasta jooksul ta eriti kasvamisse ei panustanud, nii et sai lahkesti olemasoleva komplektiga hakkama. Aga nüüd on neiu siiski niipalju kasvanud, et 5. klassi minekuks on uut komplekti vaja. Seelik on tegemisel (loodame, et saab valmis), aga pluus on täiesti puudu. Tikingi nüüd meeleheitlikult õlakuid, et jõuaks õigeks ajaks valmis. Pätid on ilmselt ka puudu. Aga pole hullu, ma olen ennegi kiireid lahendusi leidnud.

Tirtsule on ilmselt ka üht-teist vaja. Eelkõige jalanõusid. Aga vastupidiselt Tõrukesele meeldib talle väga poes käia ja endale kõiksugu vidinaid kokku kuhjata. On tal neid siis vaja või mitte.

Kõikvõimalikud vihikud, kaustikud ja muu säärane on köki-möki võrreldes selle riideralliga.

Peaks vist koolieelse kiirlaenu võtma.

Kostüümipaanika

 Meil on tulemas järjekordne juulilaager. Sel korral Astrid Lindgreni raamatute teemaline. Ja loomulikult tähendab see suuremat sorti kostümeerimist. Lidgrenil on palju vahvaid tegelasi, aga selliseid, kes oleks kuidagi eriti äratuntava välimusega just liiga palju ei ole kui Pipi ja Karlsson välja jätta. Eriti vähe on neid täiskasvanute seas. Mõtlesin, et olen popp ja noortepärane ja küsin AI-lt nõu. Küsisingi, et soovitagu Lindgreni tegelaskuju, keda võiks kostüümipeol kehastada keskealine ülekaalus naisterahvas. AI soovitas muumimammat. Kena Lindgren küll. Tõsi AI selgitas, et muumid ei ole Lindgreni tegelaskujud, aga pidavat siiski kandma edasi skandinaavia lastekirjanduse õhkkonda.

Egas midagi. Lasin aga silme eest läbi kõik Lindgreni raamatud ja leidsin endale sobiliku tegelase - Hildur Sokk (imekokk). No ja siis teatas ema, et ta on ise preili Sokk. Kogu kontseptsioon tuli ümber mängida.
Üleüldse on sellega üks rist ja viletsus. 
Esialgu oli plaan, et Tõruke on Vahtramäe Emil ja Tirts väike Iida. Siis selgus, et Tõrukesele Emil ei meeldi ja tuleb plaanid ümber teha. Tõruke ütles, et ta on häda pärast nõus olema üks Bullerby lastest. Olgu siis Bosse näiteks. Hakkame siis kõik Bullerby tegelasteks. Täpike oli nõus Liisaks hakkama (kuigi ma pole suutnud talle sobivat kleiti leida). Tirts aga teatas, et tema tahab ikkagi olla väike Iida, sest siis ta saab oma punase kleidi selga panna. No olgu, teeme siis kaks raamatut. Mpsi teeks Iida isaks Antoniks ja juu ma siis hakkan ema Almaks. 
Saame näha, kas ma jõuan kahe päevaga kõik kostüümid valmis.  Kui usinalt õmblen ja võimalikult vähe harutama pean (eile harutasin oma seelikul peaaegu kõik õmblused uuesti lahti, sest olin vale pidi kokku õmmelnud), siis ehk jõuangi, aga ma kardan, et see päädib suuremat sorti segadusega (sest koristamiseks küll aega pole).

Sportlik puhkus

 Mul oli puhkus, mis möödus valdavalt koristades. Kahjuks on nii, et kui üks tuba saab korda, siis teise koristamise ajal toimub esimeses kataklüsmiline reaktsioon, mille tulemusel võtab võimust kõikehõlmav segadus. Kaks päeva veetsin siiski pööningut koristades ja sinna ma lapsi naljalt hulkuma ei luba, nii et on lootust, et nädala või paar püsib vähemalt üks koht mu majas korras. Mis sest, et keegi seda ei näe.

Aga muidu oli ju puhkus soodsal ajal. Olümpiamängud ja puha. Kes oleks osanud oodata, et meie perest just mina kõige suurem (tugitooli)sportlane olen. Meie telekal on kahjuks küll selline tehniline viga, et iga kord kui teleka tööle panen, vahetub kanal mõne aja pärast multikakanalile. Nii pidin ma kõvasti võitlema, et natukenegi sporti näha. Seega ei olnud ma väga valiv selles osas, mida vaatan. Nägin ära kõik eestlaste neljandad, viiendad ja seitsmendad kohad, aga ka palju muud toredat. Näiteks vaatasin huviga riistvõimlejaid, rulatajaid ja trikirattureid. Kui riistvõimlemist kommenteerisid kaks ontlikku vanahärrat, siis trikiratturite puhul oleks nagu peale sattunud sellele kuidas Tõruke oma sõpradega Minecrafti mängides suhtleb. Pool jutust jäi arusaamatuks. 

"Kas ta läheb seifiks?", "Nüüd proovib nõuhänderit.", "Siit saab veel levelappida!" ja "Kas ta missis mingi triki?" on vaid paar stiilinäidet, mis ma endale hariduslikel eesmärkidel üles kirjutasin, et pärast lapselt üle küsida, et millest jutt. 

Igatahes oli tore spordihõnguline koristamispuhkus.