esmaspäev, mai 10, 2021

Kelleks sina väiksena saada tahtsid?

Nonii, olen nüüd nädal aega jälle tööinimest mänginud.

Ühest küljest on ääretult tore jälle inimeste seas olla ja aju sihtotstarbeliselt kasutada. Teisest küljest on see ajuke vahepeal pisut nagu rooste läinud. Mitte ei mäleta enam kuidas asju tehti. Õnneks saan Mpsilt nõu küsida :D
Aga ega mulle kauaks töökohta pole. Tõruke veetis ükspäev tunnikese minu töö juures. Ta näppis küll kõik see aeg telefoni, aga hiljem selgus, et kuulas hoolega, mida ma täpsemalt seal teen. Kui hakkasime koju minema, siis teatas, et mul olevat päris huvitav töö ja võibolla tuleb ta kunagi ise sinna tööle. Seejärel uuris iga viimase kui inimese kohta, et mida nad teevad. No et mida see keskkonnaspetsialist teeb ja mida sekretär teeb ja kas vallavanem ka midagi teeb. Juu valis parimat ametikohta. Kõige lõpuks tuli välja šokeeriva infoga - töökaaslane olla selle aja jooksul mitu korda "kurat" või "pagan" öelnud.  Usun, et see võis lisada meie professioonile veidike sära.

Täna aga tundub, et ta on otsustanud siiski erasektorisse minna. Koostas siin äriplaani ja oli pisut nördinud kui kuulis, et seadusandlus piirab üheksa-aastaste legaalseid rahateenimise võimalusi. Täpsi ei tahtnud ta punti võtta, sest tal pidi juba niigi neli töötajat olema (mänedžer, ehk ta ise, abimändežer, kokk ja müüja) ja see tähendab, et tulud tuleb jagada neljaks. Müügiloa taotlemine teda igatahes ei heidutanud. Juba sel suvel taheti müügiputka meie tänavatoidu festivalile üles panna. Kusjuures ta kasutas ära infot, mille kabinetis istudes oli kogunud. Sel päeval joonistasin ma nimelt meie turuala skeemi ja märkisin müügialasid. Nii et ta teadis kohe, kuhu see putka püsti panna.  

Tundub, et sellel poisil on juba praegu rohkem ärisoont ja pealehakkamist kui mul elades on olnud...

Igasugused Muhuritod ja burgeriputkad värisegu. Peatselt tulevad teise klassi poisid ja löövad platsi puhtaks!

esmaspäev, mai 03, 2021

Tere kool! vol2

Täna läksid lapsed jälle üle pika aja päriskooli. Olid elevil nagu esimesel septembril. Oleks neile astrikimbu kätte andnud kui vaid astreid kusagilt võtta olnuks. Nartsissid esimesel taaskooliminemise päeval ei sobi. No pole kuidagi õige.

Mitte, et ma ise vähem elevil oleks olnud. Mina läksin ju jälle tööle. Öösel ei saanud korralikult magada ja nägin kahtlase väärtusega unenägusid. Aga tööl oli tore. Lihtsalt vaimustav oli oma aju veidike teistpidi ka kasutada. Poolteist aastat on see olnud sisuliselt 100% emme-režiimil. 

Nüüd saab Mps mängida moodsat isa ja ka veidike Tirtsuga kodus olla ning suurematele taksojuhti mängida. Vaatame kui kiirelt ta uut töökohta otsima hakkab (meil oli kahepeale üks töökoht). Aga mine sa tea, võibolla sobib talle koduse isa roll imeliselt ja ei tahagi hiljem enam tööle minna... Sellisel juhul tuleb muidugi hakata suuremas koguses lotot mängima. Mille eest muidu lastele riideid osta. Nad ju kasvavad kohutava mühinaga. Ulaõpet oli vaevalt 2 kuud ja selle ajaga jäid Tõrukesele peaaegu kõik riided väikeseks. Poodi ei saanud uusi ostma ka minna. Tellida on ka tüütu, sest praegu näikse olevat lastemoes mingi slim-fit hooaeg, aga Tõruke pole just ülemäära slim ega fit. Lisaks on ta riietuse osas kohutavalt valiv. Mul pole netipoodlemise vastu midagi, aga asjade tagasisaatmine mulle ei meeldi. Seega tulebki nüüd leida aeg, mil Tõruke kaasa haarata ja linna ostlema minna. Ei mulle ega Tõrukesele meeldi see protsess...

reede, aprill 30, 2021

õ-minevik

Ma täna mõtisklesin lingvistilistel teemadel. No kujutage ette, et oled välismaalane, kes on pähe võtnud, et õpib selgeks eesti keele. Üritad nendes täppide ja lookade segasummas millestki aru saada ja siis...
No võtame näiteks sõna "sööma".

Ma hakkan sÖÖma. Ma tahan sÜÜa. Ma sÕin. Kui nüüd veel Ä-tähega vormi ka leiaks, oleks täiskomplekt. 


Akuutne koerapuudus

Tõruke nuiab juba aastaid endale koera. Eile käis ühel sünnipäeval, kus oli väike koer ja nüüd ei anna enam üldse rahu. Muudkui korrutab, et tal on üle kõige ilmas koera vaja. Oli nõus isegi oma telefoniaega vähendama (ja see on juba kõva sõna!) Ning lõpuks teatas resoluutselt, et ta saab ikkagi oma koera. Küll te näete.

Ma näen siin kaht varianti. Kas öelda lahti kõigist oma tuttavatest, kellel on koer või siis hankida endale ka koer.

Keegi teab kedagi, kellel oleks pakkuda kutsikat? Ei pea olema peen tõukoer (kuigi mulle meeldivad näiteks inglise kokkerspanjelid või kuldsed retriiverid või mõned muud sõbraliku näoga koerad). Le Granz sobib imeliselt. Tõruke esitas oma nõudmised - peab olema sõbralik, armastama joosta ja ei tohi olla musta värvi. Soovitavalt hall! Üks oluline tingimus veel - umbes homme oleks vaja. See tegi Tõrukese väga murelikuks, et äkki ei sünni niipea kusagil ühtegi kutsikat...

Tõruke ise soovitas guuglisse kirjutada. Ma lähengi nüüd guugeldama: "Kellel on kutsikat pakkuda?"

teisipäev, aprill 27, 2021

Kohvi ja kaaviar

Täna hommikul näitas Tõruke üles erilist hoolitsust. Tõusis varakult, et mulle kohvi valmistada ja selle siis mulle voodisse tuua. Väga armas temast. Kuigi kui üdini aus olla, siis poleks ta pidanud just NII vara ärkama.
Kuigi minust on saanud kohvijooja, siis ei ole mul kohvi vaja, et end hommikul käima tõmmata. Mina joon kohvi umbes kella kümne-üheteist paiku. Kui vähegi võimalik, siis eelistan käimatõmbamisele magamist. Aga täna polnud valikut. Poolmagades lürpisin kohvi.
Tõruke oli täna üldse kokanduslainel. Ta nimelt koostas uue retsepti nimega kaaviarisalat. Ise ta seda ei söönud loomulikult, aga kiitis sellegipoolest taevani, et milline külluslik eine. Röstsaia peal maitses päris hea!



pühapäev, aprill 25, 2021

Moderna mutt

 Üleeile juhtus selline ootamatu lugu, et mulle helistati ja kutsuti süsti saama. Ma pean tunnistama, et olin ülimalt üllatunud. Ma olin täiesti kindel, et olen nimekirjas viimane, aga võibolla see tunnetuslik vanus, millest mõned postitused tagasi kirjutasin, ikkagi loeb. Igatahes kutsuti ja mina muidugi läksin. Eile hommikul kihutasin lähimasse linna ja lausa imestasin kui sujuvalt seal kõik korraldatud oli. 

Süsti kellaaeg oli antud viieminutilise täpsusega. Ma jõudsin veidi varem kohale ja näppisin 10 minutit aja surnukslöömiseks telefoni (väga palju varem ei tahtnud kohale minna. Seal registratuuris on ennegi sapiselt nähvatud, ei taha ma praegusel raskel koroonaajal, kus neil niigi palju tegemist, rohkem tänitamiseks põhjust anda). Viis minutit enne oma aega hüppasin autost välja ja suundusin registratuuri, kust mind vasakule ära suunati. Olin nii täpne, et hetk enne kabineti ukseni jõudmist avati see ning hõigati minu nimi. Ilma hoogu maha võtmata liikusin sujuvalt kabinetti. Sain oma siraka õlavarde, omanimelise infolehe, kus oli ka järgmise süsti aeg kirjas ja aidaa! Veel 15 minutit ootamist, et ega mingeid allergilisi reaktsioone ei teki ning kojusõit võis alata.

Ootasin põnevusega kõrvalnähte. Olin kuulnud värvikaid lugusid, kuidas just nooremapoolsetel võivad olla tugevad kõrvalmõjud. A juu siis loeb ka siin see tunnetuslik vanus. Minul on õlavars kergelt hell. Muud häda nagu polegi. Ärge nüüd valesti aru saage. Ma ei kurda üldsegi. Kuigi hommikul mõtlesin küll, et oleks mõnus voodis vedeleda.

Õnneks vedelema ei jäänud. Selle asemel lõhkusime Mpsiga tema kabineti lakke suure augu. Ikka selleks, et kass saaks pööningult alla vaadata. Tegelikult on Tõruke juba nii suur, et tahaks oma tuba saada. Meil on imetilluke maja ja ega siin võib oma toast ainult unistada. Mul pole oma lauda ega riiulikestki. Samas väikese nurgakese saame talle siiski eraldada. Selleks aga tuli lakke auk teha. Nüüd on vaja veel üht väikest trepikest, aknakest ja  nipet näpet muid ehitustöid ja võibki Tõruke katuse alla kolida. Ta ise ootab seda väga ja küsib iga poole tunni tagant, kas ehitajatele on juba helistatud.


neljapäev, aprill 22, 2021

Põhjuse ja tagajärje seos kanaliste põlvnemise narratiivi näitel


Alguses oli pimedus. Siis lõi jumal muna... Ei ikka kana! Või ikkagi kõigepealt muna? Kana? Muna? No kumb siis enne oli?*


P.S See kitšimaiguline taies nimega "Kosmiline kana" on loodud minu kunstiaasta viimase teosena. Teemaks oli sümbolism, aga ma kahtlustan, et ega ma sellele pihta ei saanud. Aga mis sellest. Kana on kena küll. Võibolla peabki ümberspetsialiseeruma ja enam ei joonista pilte nunnudest väikelastest (kes tulevad alati vähemalt 5 aastat vanemad), vaid keskendun kitsamalt kanadele!

*Ma tegelikult olen veendunud, et muna.