Kui see pole talveuni, mis mind kimbutab, siis on keegi pahatahtlik inimene käinud ja minu vorstileiva vahele viilaka unerohtu pannud. No tõesti. Hommikul magasin sisse. Loengus ei kuulnud ma mida õppejõud rääkis, kuna kogu mu jõud ja tähelepanu oli suunatud silmade lahti hoidmisele. Laboris magasin mudapurk kaisus. Koju jõudes võtsin artiklid kaissu ja pugesin voodisse. Ärkasin, et veidike käppa imeda ja magasin edasi. Varsti on juba piisavalt õhtu et võiks ametlikult magama minna. Uni. Need vähesed hetked mis ma ei maga, käin ringi unise ja pahurana nagu karu, kes vähese lume tõttu magada ei saa.P.S Pilt unisest minust on ühe prussaka tehtud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar