Saanisõit

Pildil on näha kuidas mina ja Sooda puhkame sügiseses Eestis. Nii mõnus on päikese käes värviliste lehtede vahel sõita.
P.S Minu ratas on tegelt punasem ja selle rattad pole nii lopergused...

P.S Sügisese Eesti pilt on pärit siit ja kardetavasti polegi see Eesti

Uus Saan

Aga mina sain täna endale sünnipäevaks saani. Uhke ja punase. Jõuluvana sõidab samasugusega. Nüüd kihutan nii, et sall sirge!!!
Homme joonistan illustreeriva materjali juurde, aga nüd lähen lenksu poleerima.

MMmmMMmmmmm, mul on endiselt nina sügiselõhna täis. Ahh kui hästi Kübassaare laialeheline ohtratiguline mets lõhnas... Sügise lõhn!
Aga kujutage ette nii Ida-Saaremaal polnudki ma vaerm käinud. Neid valgeid laike on isegi kodusaare peal veel hulganisti.
Seda kontuurkaarti oleks ikka vaja, mida siis värvima saaks hakata :D

Ja seenepirukad olid lausa imelised. No ikka need, mis eile Laisiku sitikusorteerimise taustaks küpsetet said. Aga need sitikad olid nii ilusad kui nad lõpuks sorteeritud said. Lausa kaunid.

Lotomiljonär

Eile andsin lõpuks ometi rikkusele võimaluse minu juurde tulla. Ta kangesti tahab, aga ma ei lase. Puhtast kadedusest. A eile lasin. Sain kingiks lotopileti, otsustasin selle realiseerida ja ütlesin: "Oo rikkus, tule minu hellade käte vahele!"
Ja tuligi.
Nüüd suplen rahas. Kolmeteistkümnes miljonis kroonis.

Nüüd ma olen vana!

Mulle palju õnne, mulle palju õnne, palju-palju õnne soovime! Sooviimeee...

Tähh kõigile, kes mind sel raskel päeval meeles pidasid. Armsad olete mul! Aga ausalt pole kerge kui sul veerand sajandit turjal kõigub ja rõhub nagu kohvikott Brazileiru päikesest pargitud selga. Aga see-eest nii palju lilli... Ja nii palju puuvilju... Ja õnnesoove. Kui need peaks täide minema kõik, siis... Oi ja kallistusi muidugi ka. Teate, neist on mul ehk kõige suurem heameel!

P.S mul just turgatas pähe, et kas ma olen nüüd piisavalt vana, et end vanarahvaks tituleerida ja hakata vanarahvatarkusi välja mõtlema. Minus räägib ometigist puhas elukogemus... Või mis te arvate?

Kõik kohad on valusad.... nagu oleks kartulit võtnud või trepist alla kukkunud. A ei ole. Isegi puu otsast ei kukkunud alla, kuigi see oks millel ma seisin murdus (vihje emakeselt looduselt kaalulangetamise teemadel?) a ma olin osav ja jäin laisklooma kombel rippu...

Müstifikatsioon keset elutuba!

Mulle toodi Belgiast elevandiga šokolaadi. Võtsin mina ühe tüki (sellel šokolaadil on sellised terve rea pikkused tükid). Hammustasin ühest otsast väikese kilukese ja vaatasin siin korraks mida ma söön. Suur oli minu üllatus kui selgus, et mõlemast otsast on juba hammustatud, kusjuures ma raudselt üle ühe ampsu polnud võtnud....
Hämming noh. Kesse käib minu shokolaadi kinnises pakis näksimas? On´s mutukad tagasi? Või oli belgiashokolaaditehasetöölisel vastupandamatu magusaisu...

Vanadus rõhub

Päev otsa koristada, puid vedada, kütta, küpsetada, keeta ja nõrkemiseni tükeldada, muretseda kas kõik mis vaja on olemas ja kas seda kõike on piisavas koguses. Otsida välja viimane kui taldrik, klaas ja kahvel kogu majast ja loota, et neist jätkub kõigile. Ja juba järgneval päeval taas koristada ja koristada ja koristada, pesta ära viimne kui toidunõu, mis vähegi majas leidub, kuivatada, kapitada. Lõpuks õhtuhakul surmväsinult koju roomata ja igatseda mõnda puhkepäeva. Ja seda kõike selleks, et tähistada vananemist. Kõlab kuidagi häbematult tobedalt, või mis?

Aga samas kallistelt sõpradelt kallistuste saamine tasub ju kuhjaga selle vaeva ja rassimise. Ja armsad olete te mul küll. Nii tore oli teid näha. Kahju, et kuidagi lühikeseks jäi ainult. Mõnega ei saanud peaaegu et sõnakestki vahetada, mis ma leian on kahetsusväärne ja täiesti taunimisväärne lugu. Ja kingitused olid muide imearmasad. Tähh.

Aga muidu oli ju tore. Lõpuks ometi õnnestus mul murda minu sünnipäevade needus. Kjutate ette, siiamaani polnud mitte ühelgi minu sünnipäeval kunagi lauldud. Uskumatu eks. Seekord ma sundisin Mpsi koledate ähvarduste saatel kitarri kaasa võtma ja veel süngemate ähvarduste toel ka seda mängima. Kuigi mul polnud juba enne laulma hakkamistki häält. Võite nüüd arvata kui palju mul praegu häält on. (Ongi hea, siis keski ei kuule mu pidevat hädaldamist). Ja keda laulmine häiris, siis paha lugu küll.

Aga ühe asja ma otsustasin ära. Nii suuri pidustusi ma enne oma järgmist juubelit kindlasti ei korralda (mis muidugi ei tähenda, et ma sünnipäevasid ei peaks. Ma tunnen ennast selleks liiga hästi, et selliseid väiteid pilduma hakata). Ja kallid 15 inimest, kes vastavalt küsitlusele leiavad, et neid pole kutsutud, aga nad oleks tahtnud tulla, siis andke andeks. Lihtsalt füüsiliselt poleks enam palju rohkem inimesi mahtunud. Aga mul vähemalt nädal aega kestavad siin pidustused, tulge astuge läbi!

Igastahes mina lähen nüüd magama. Vot nii väsinud olen lihtsalt:

P.S Panite tähele? Sügis algas...

Sünnipäevaeelne masendus?

Olen istunud terve päeva siin oma üksildases kambrikeses ja koostanud nimekirju. Külaliste nimekirju ja ostunimekirju ja kuidas kõik magama mahuvad nimekirju ja tegemata tööde nimekirju jne.
Täiesti lootusetu tegevus iseenesest. Hoolimata igasugustest nimekirjadest pole mul ikka õrna aimugi mida ma poest ostan ja kui palju ja kuidas kõik toimima saab mulle meelepärasel viisil. Ja kärss on kärnas ja maa on külmand ka :D
jah see kõlab tõesti nagu sünnipäevaeelne masendus

Kuidas ma plahvatuse korraldasin

Minu jaoks pole miski kunst suuremaid või väiksemaid asju õhku lasta. No ma olen ju teadupärast osav. Eile näiteks lasin ma patarei õhku. Käis päris korralik litakas... ... ja tuba oli musta prahti täis. Aga hei, ega mina ple selles süüdi, et minu patareid ja akud täpselt ühte nägu on ja ma kogemata laadijasse ühe patarei akude seltsi toppisin. Ilmselt võimsamad vennad norisid pisikese patareikese kallal seni kuni see vihastas ja end suitsiiditerroristi kombel õhku lasi. Vot sellised lood on toimumas siin pool sood.

Kas nad teavad midagi, mida mina ei tea?

Täna saadeti mulle lõpuks ära mu Krediitkaart. Tore küll, kuid selle lähemal uurimisel selgus, et nad seal pangas teavad midagi, mida mina ei tea...

P.S Härra Kask. See oli iseenesest peen vihje, aga ma eelistan traditsioonilisemat sorti abieluettepanekuid. Või vähemalt meeldiks mulle kui mind teavitataks minu perekonnaseisu mutumisest

P.P.S Nagu näha, mul on nõrkus puude vastu.

palju õnne Murueit!

Ja mõned lilled sulle sünnipäeva puhul

Öised lood

Ühel ööl üpris hiljuti juhtus selline lugu:

Magan. Mingisugune kahtlane tunne poeb hinge ja ei lase olla. Midagi on valesti. No totaalselt valesti. Teen ühe oma unistest silmadest lahti ja mida ma näen! Lae prao vahelt immitseb valgust ja paistab kuidas üks taskulambiga mees roomab käpuli lae peal luugi poole. Loomulikult kargan ma voodis istuli ja ise paanikas ja hirmunult üritan tema tähelepanu saada, et jõuda selgusele kes ta selline on ja mis kurjad mõtted ta peas keerlevad.

Hei!

Kuulge!

Hei!

Mees ei reageeri minu hüüetele, aga tasahilju kui mu hääle paaniline kaja mu endi kõrvu jõuab hakkan aru saama, et pole mingeid sissetungijaid lae peal. Olen vaid mina ja minu luulud.
Võeh kui vastik tunne.


Muide, see on minu 777.-s postitus. Kas pole ilus number ja kas pole kohutav grafomaan.

Toetav ema!

Hea, et mul on nii toetav ja abistav perekond. Ma ei tea kuidas ma selle neetud artikli ilma nende abita valmis saaks. Näide tänasest innustavast ja motiveerivast kihutuskõnest, mille pidas maha minu enda armas ema:

"Pille! Ega sa ometi ei taha ju mingit tobedat artiklit kirjutada. Tule mängi parem meiega!!! Sa võid ju öösel ka kirjutada!"

Loll nagu labidavars.

No nii juhm ei saa ikka olla ju. Lubasin juhendajale, et kirjutan talle järgmiseks nädalaks artikli valmis. Ja kui ma nüüd arvutama hakkan, siis sellel nädalal pole mul hetkegi aega ja ma tõesti ei tea millal ma seda artiklit kirjutan oma targa peaga. Ja küsimus meie tähelepanelikule lugejale: Mis on erinevust kahel pildil esitatud objektil?Labidas paistab päris intelligentne minu kõrval jah?

Ja kas see tarkpea ei peaks blogimise asemel hoopis artiklit kirjutama?

Oluline otsus

Aga mina siin ükspäev otsustasin, et ma ikkagi ei osta endale korterit vaid ehitan hoopis maja! No nii nagu kolm põrsakest tegid. Mina ei karda kurja hunti, kes maja ümber puhuks, nii et ma saan elada õnnelikult elu lõpuni. Hakkasin juba vundamendi jaoks raha koguma. Pangas on nii palju raha küll, et nurgakivi saaks kätte. No ja eks muu tuleb juba ise...

Tätte esines sööklas

Jah, sai siin ükspäev käidud kontserdil. Jaan Tätte esines sööklas. Vähemalt nii ütles ta ise selle mahetoidu restorani kohta, kus ta püünele astus ja mida muide peab tema kauakadunud kaksikvend. No oli nii. Lähen mina eelmainitud restorani ja vaatan, et Tätte ise on endale põlle ette pannud ja võtab hoogsal tellimusi vastu. Õnneks see libatätte siiski laulma ei hakanud ja mingil hetkel ilmus tagaruumist välja ka päristätte ise. Jaan poiss oli kuidagi hoos. Tõsi laulusõnad kippusid tal meelest minema, kuid see-eest vahepalasid rääkis ta mahalakamalt kui kunagi varem. Ja kõik head lood laulis ära :)
Mis puutub mahetoidu restorani, siis oli see tõesti mahe. Kalale poldud raatsitud eriti soola panna. Aga näiteks kanepiõlu oli päris hea (õlle kohta).

Pealtkuulaja

Raadiost tuleb uudis, et põhjapõdrad on paksuks läinud, kuna olevat hiiglama hea seeneaasta.

Härra: "Eino kust need põdrad seentest paksuks lähevad. Seened ei anna ju midagi..."
(Mõttepaus)
Härra: "Nojah, kui just võis praetult..."

Ai, kuidas mulle meeldis see mõttekäik ja veel enam meeldis mulle ettekujutus võis praetud seeni söövatest põhjapõtradest. Üks muudkui askeldab panni juures ja teisen nõuavad aplalt lisa...

Üldse olen ma viimasel ajal pidevalt kõrvu teritanud ja kuulanud, mida teised inimesed räägivad. Nii võib targaks saada, kas teate.

Põnevaimad sündmused viimasel ajal...

Eile käisin üle pika aja jälle autoga sõitmas. Vihma sadas ja tee, mis viis mind sihtpunkti B oli lihtsalt jube. Esiteks ei tahtnud auto kuidagi minu valitud sõidurajaga leppida vaid vingerdas nagu mingi ligedik ja teiseks valitses minu pea kohal pidev hirm, et siia mülkasse ma kinni jään. Ma juba kujutasin vaimusilmas ette kuidas auto mudamülkasse vajub ja peatselt jääb mälestama minu sealolekut vaid väike mulksuv mudala...(pildil võite näha, milline nägi välja tee peale seda kui ma oma autoga sinna sise olin vajunud)

Kihutasin siis 40-ga keset teed. Järsku aga hüppasid minu ees teele kaks kitsekest. Märkasin, võtsin hoo maha (jah selle meeletu 40 km/h kiiruse), isegi ei sõitnud neile otsa ja vaatasin, ega rohkem sarvikuid ei tule. Õnnelikult ellu jäänud kitsed jõllitasid mind tükk aega teeserval, enne kui metsa kalpsasid.

Midagi põnevamat pole juhtunud. Üsna mannetu või mis. järgmisel nädalal luban elada põnevamat elu. Nt proovin saada kontakti tulnukatega vms.

Jonnipulk

Võeh, ma ei taha tööd teha. Aga ma ei saa lõpetada, sest siis pean ma hakkama tegema kooliasju, mida ma tahan veelgi vähem. Ma tahahan hoopis puhata ja mängida, võibolla joonistada. Ja magada tahan ja kaissu tahan ja tahan ära. Metsa ja mere äärde...

Khmm, näikse, et ma olen hakanud palju tahtma viimasel ajal!

Aga minu südametunnistus plaksutab piitsa ja kamandab mind õnnetut orjatööle tagasi....

Miks sa käid minu blogis?

Küsitlus on lõppenud ja tulemused on siin:

Oi, sa kirjutad nii toredalt ja lõbusalt ja vahvalt 20 (41%)
Sest ma tahan sinu tegemistel silma peal hoida 17 (35%)
Sest sa kirjutad igavatest asjadest huvitavalt 13 (27%)
Mingil muul müsteerilisel põhjusel 11 (22%)
Ainult üks sõna - blogipuu 10 (20%)
Vanast harjumusest 5 (10%)
Kogemata eksisin siia, kohe lähen ära 4 (8%)
Igavuse peletamiseks käib kah 2 (4%)
Ma tunnen end sinu lolli loba lugedes täitsa targana 1 (2%)
Sinu hämmastava võime tõttu huvitavatest asjadest igavalt kirjutada 0 (0%)

Sellest kõigest võib teha kaugeleulatuvaid ja põhjapanevaid järeldusi. Et aga jõuda tõe tegeliku tuumani, paluks kõigil kes vastasid, et mingil muul müsteerilisel põhjusel, see müsteeriline põhjus lahti seletada. uudishimu viib mu muidu enneaegselt hauda veel...

Avatud on ka uus küsitlus (vaade paremale)

Eluga pääsesin...

... aga napilt tuleb tõdeda. Ikka juhtub, et ühel või teisel tuleb tööülesannetega seoses, oma elu ohtu seada. Aga, et ka minusugune tagasihoidlik riigiametnik vaevu vaevu eluga pääseb, vot see tuli mulle üllatusena.
No käisime meie Kõinastu laiul objekti üle vaatamas. Tete, mida Kõinastu kohta räägitakse? Seal pidavat elama inimsööja koerad, kelle silmist purskavat tuld ja suust paistvat hiiglaslikud kihvad, mis ühe hetkega võivat puruks rebida ka suurima mehe. Me nägime nende koerte hiiglaslikke jälgi. Õnneks me elukaid endid ei kohanud. Ilmselt olid äsja maiustanud ühe 43 numbrit saapaid kandva härrasmehega.

Veelgi hirmutavamad jutud käivad aga sealsete hobuste kohta. Need metsikud elajad pidavat pahaaimamatud laiukülastajad ümber piirama ja hiljem ei ole ühestki ohvrist enam midagi kuulda olnud... Nendega meil nii hästi ei läinud, polnud teised vist ammu süüa saanud, igastahes piirasid nad meid ümber. Puhas õnn, et meil juhtus taskus õunu olema ja nende abil loomade tähelepanu kõrvale juhtides sai aia taha varju pugeda. Vastasel juhul poleks te ilmselt ei minust ega minu kaaslastest enam midagi kuulnud... Aga surm oli küll silme ees.

Ja mul on kuri kahtlus, et need õunad, mida me seal sõime, olid ka mürgitatud...

Pilt

ajajaotusest

Mina olen ka tore tegelane. Lõunapausi ajal teen tööasju. Tööajal teen kooliasju. Ahjaa, ja seoses sellega, et ma täna terve kärutäie pirne tööle kaasa võtsin, on mul pidevalt lõunapaus...

Ja kõikide asjade kõrvalt kirjutan ma blogi, et te saaks teada kui usin ja nutikas ma tegelikult olen :P

ahjaa:
vQnpgkvOUJ

kehatüüpidest

Vaadake, inimesi jagatakse kehatüüpide alusel pirni ja õuna tüüpi inimesteks. No et mis kehapiirkondadesse hakkab kogunema rasv. Visuaalne näide. No mina olen ilmselgelt pirni tüüpi kehaga inimene (vt illustratsiooni). Ja see tuleb sellest, et sa oled see, mida sööd. Ja mina sõin täna alustuseks ära miljon pirni (olgu-olgu, paar tükki siia või sinna). Tegelikult olen ma päris rahul tulemusega. Jaah, pisut ümar küll, aga nüüd mõelge hetkeks, mis oleks saanud, kui ma oleks ära söönud nt ilgema hunniku arbuuse (väga suur ja ümar), banaane (pikk, aga kõver), tähtvilju (äärmiselt lustaka kujuga) või rambutane (väike ja väga karvane - nagu siil)

Rohkem pilte blogidesse!

Haa, ma sain endale skänneri. Praegu just ühendasin ära ja tegin prooviskänni. A kas te teate, mida see tähendab? Ainult ühte - edaspidi on minu blogi veel palju illustratiivsem. Ma olen pidevalt hädas leidmaks sobivaid illustratsioone. Mina teadupoolest pooldan piltidega blogi. Üks pilt pidavat olema enam kui tuhat sõna. Ja mina ei viitsi pikkasid jutte lugeda. Seega asendan tuhande sõna kaupa teksti piltidega.

See on minu esimene prooviskänn - pilt kurjast siilist, mille ma ekstra prooviskänni jaoks kritseldasin. Ah, et miks selline valik? Mis ma siis joonistama oleks pidanud? Nutika Naaritsa või?

Eelmisel pühapäeval helisati, et olgu mu poster kolmapäevaks valmis. Võtsin siis end kokku ja pingutasin nii et saba rõngas ja sain selle valmis. Järgmisel päeaval helistas juhendaja ja ütles, et nädalaga paluks ka teadusartiklit. No aitähh. See tähendab veel ühta töönädalat kus ma töö jurest alles öö saabudes minema hiilin. Ja ma võin kihla vedada, et kui ma olen end kaheksajalgseks pungestanud ja imekombel selle siiski valmis saanud teatatakse mulle, et noh, kaua see sul ikka võtab, kirjuta siis oma magistritöö ka ära. No Septembri lõpuks näiteks!

Miks ma seda siin kirjutan?

No üldiselt selleks, et kurta oma kurba saatust ja leida lohutust. Ja siis natuke ka ütlemaks, et nädalavahetus on puhkamiseks ja mul pole mingit kavatsust seda õppetööle raisata.

Selle asemel käisin isaga metsas seenel. Nii üle miljoni aasta. Ja sain värskeõhumürgituse ja lähen ilmselt varsti magama. Aga metsas oli näha küll selle Blaz Porenta poolt jäädustatud punase tigudesse sõbralikult suhtuva pahareti tegusid...

Ja ma tahtsin öelda, et olen jäle rõõmus ja õnnelik ning luban, et ei jonni väga palju.

Neetud

Neetud, neetud, neetud, neetud.

Mu mälupulgake ei võta pilti ette... kogu mu elu on seal peal.

Hakka või valjusti ja ebatsensuursete väljenditega ropendama

Ma olen inspiratsiooniallikas!

Tsiteerin:
"Jahh. Ma olin bloggimise vastane. Täpselt nagu ma olin ka Orkuti vastane. aga ma loodan, et see koht jääb salajaseks :) inspiratsiooni andis mulle võhivõõras blogija Maailmaparandaja, ei tea kas tänada või kiruda :S ja täpselt nagu temalgi on ka siin kirjavead taotluslikud. alati. Ps: suur ja väiketähed on niikuinii ülehinnatud!"

Ma olen meelitatud kas teate.

Siinkohal tervitused Mõisa printsessile! Jõudu ja jaksu kirjutamiseks!
Linda Tso tehtud Pilt on ka minu poolt eelmainitud blogijale.

Verine öö

"A red sun rises.... Blood has been spilled this night," ütles Legolas süngel pilgul ida poole vaadates. No tänane öö oli sellise haldjatarkuse kohaselt eriti verine. Päikesetõus oli nii punane nii punane.Minu äratuskell heliseb praegu just sellisel kellaajal, kui päike imekaunilt tõuseb. Minu miljonidollarivaade saab veel paar nulli lõppu selle eest.

Aga tegelikult on see kurb. Sest päike tõuseb aiva hiljem ja varsti pean ma puhta öösel tööle jalutama hakkama...

pilt

Kümme asja, mida kinkida.

Kunagi sai kergemeelselt lubatud, et panen üles pika kingisoovide nimekirja, et kõik oleks rahul ja õnnelikud. Muidu jälle hakkate muremõtteis pead vangutama ning ohkama, et mida küll Pillekesele kinkida, tal on ju kõik olemas. Ärge muretsege!
Siin on nimekiri "Kümme asja, mida Pillele sünnipäevaks kinkida vol 2:

1) Kõige rohkem sooviks ma endale autot, suvilat ja maja. No eks valige üks välja ja kinkige kamba peale. Kusjuures see lahendaks kõik teie kingimured mingi 30-ks aastaks vähemalt. Maksate aga iga aasta laenu tagasi ja sünnipäevakingitus on olemas :D

2) Kuna mul on umbes miljon kodutut pilti, siis võib mulle täiesti nõrkemiseni albumeid kinkida. Mulle meeldivad sellised, kuhu saab memosid ka kirjutada sisse. Mul on vilets mäluke.

3) Kui te midagi graveerida tahate (ikka ju juubel jälle), siis võite kinkida kella. Käekella. Minu eelmine purunes ohtrateks kildudeks suve algul ja alates sellest ajast olen elanud uskumatus ajatuses. Muide, mulle meeldivad sellised veidrad kellad. No kus numbrid on vales järjekorras ja mis on veidra kujuga loomulikult ka.

4) Kui tahate midagi praktilist kinkida, siis minu Snoopyga käekott hakkab lagunema vaikselt ja ega ta mu asjaliku ametnikustiiliga enam eriti hästi sobi ka. Nii et ilus aga pika õlasangaga küllaltki suur käekott kuluks marjaks ära. Ja mulle endiselt meeldivad väikese kiiksuga kotid. Sellised märsitüüpi :P

5) Kuna autot te mulle kinkida ei taha, siis tahan jalgratast (ja see, et mul on sügisel sünnipäev pole vabandus). Sellise mõnusa peenekummilise, korviga, naiste lõikega, imeilusa jalgratta fond on päris hea valik.

6) Kui juba jalgratastele jutt läks, siis selline väike signaalpasun oleks kindlasti väga armas.

7) Huvitav, kas mul kunagi on olnud mõni 10 punktiline nimekiri, kus 7. punkti taga oleks midagi? See on miski maagiline seitse. Blokeerib mõtted ära. Hetkega.

8) Mis puutub minu suurde armastusse matkatarvete vastu, siis täiesti puudulik on see magamismati koha pealt. Mul on suur igatsus saada sellist magamismatti nagu on Jaanika emal - imepisikeseks kokkukäivat. (hea, et ma ei tea, palju selline maksab :P)

9) Mis mul veel matkavarustusest puudu on, on loetletud siin.

10) Aga tegelikult meeldivad mulle üllatused kõige rohkem! Sellisied väiksed armsad isiklikud asjad. Ainult mulle!

Kui tekkis küsimusi, olen nõus lahkelt vastama. Ja kui mul peaks tekkima veel soove, siis täiendan nimekirja.
kingid

Kummitusraadio

Teate, see on tegelikult päris sürr. Minu arvuti kõlaritest tuleb aegajalt mingit hästi vaikset muusikat või juttu. Ühesõnaga mingi raadio, mida mul ei ole, mängib. Hästi vaikselt. Ja ausalt, mul ei ole mingeid kahtlasi internetilehekülgi lahti ega midagist. Tõeline kummitusraadio...
Kummitusraadio pildil on Ansmeeri oma

Tuuline on siin üleval

...kõps kõps kõps kõps kõps kõps kõps kõps kõps kõps kõps kõps kõps kõps kõps...

Pille läks mööda.
Üle miljoni aasta jälle kontsadel. Ja ma olen nii pikk nii pikk kui jaamaülema naine.


Jalad pildil pole loomulikult minu omad vaid täiesti illustratiivsed ja pärit siit.

Õhtu nõuetele mittevastavas prügilas

Sellise nimega pilt ilmestab nüüd minu kabinetti. Erialane ikkagi!Kallid keskkonnasõbrad ja muidu tähelepanelikud inimesed - kodune ülesanne teile: leidke mis on pildil valesti? Ehk siis mida ei tohiks leiduda ühes nõuetele vastavas prügilas (aga selles konkreetses on)?

ületöötanud

Ja koju me ei läe ei läe ei läe
ja papa-mamma meid ei näe ei näe....

Muide, õhtuvalgus langeb nii ilusasti minu kabinetti. St langes enne kui pimedaks läks.

Vastureaktsioon koolile!

Vaevalt jõudis 1. september saabuda, kui terve ports kooliasju mind terava julmusega tabasid. Justkui oleks kogu oma 18 aastase koolistaaži toppinud silma alt ära kõige ülemisele riiulile ja nüüd kogemata ust paotanud. Kogu see jama kukkus mulle kolinal pähe.
Aga mis kõige hullem - minu koolialane jama, mida ma suvekuudeks üritasin sinna riiulile ladustada, on valdavalt muda. Ja nüüd kujutage ette kuidas ma pahaaimamatult kapiust paotasin ja mulle sealt miljon-triljon tonni muda pähe kukkus. Võeh!
Veel enam. See "riiulitega kapp" on ju tegelikult minu aju, mille tahanurka ma üritasin neid kooliasju kui häirivaid tegureid peita. Järelikult on mu aju muda täis... (siia peaks tulema nüüd illustratsioon, aga see oleks liialt võigas minu meelest).

Oh laula ja hõiska!

Ja ma olen tööjuures olnud juba 3 tundi kauem kui ette nähtud... Minu aju on kõvasti kahjustunud... Ei tea kas ma enam iialgi normaalseks saan.

Tere tulemast tagasi!