Teisipäev, märts 27, 2012

Toidust

Küpsetasin täna jälle leiba. Minu meelest hakkab see mul juba natuke paremini välja tulema. Enam ei saagi leiba naela seina löömiseks kasutada. Täitsa hea ja pehme tuleb välja. Mitte ehk veel nii hea kui Saaremaa teises otsas tehakse, aga vähemalt ei pea enam häbenedes leiba ära peitma. Nämm.
Üks halb asi on selle juures siiski - ma pistan leiva ülehelikiirusel pintslisse ja mu imetabane bikiinivorm nihkub taas jupp maad kaugemale. Kehvapoolne leib seisis palju kauem.
Täna hommikul tegin aga uue gastronoomilise katsetuse - leivapannkoogid. Minu meelest oli päris hea ja huvitav, aga Mps arvas, et tema lemmikut sellest ei saa. Oleks seal veel singitükid sees olnud, siis oleks minu lemmik küll saanud.
Tõruke kindlasti kiidaks minu kokakunsti taivani. Keegi peres ju võiks mu ponnistusi vääriliselt hinnata. Senini on ta saanud maitsta vaid minu enda keedetud lillkapsapüreed, mis maitses noh... nagu lillkapsapüree. Üldiselt on ta mul hea sööja - emasse. Kui püreed annan, siis teeb suu ilusasti lahti ja nõuab veel. Kui lusikas ära pannakse hakkab nutma. Palju-palju-palju.

Esmaspäev, märts 26, 2012

Magus meri

Mis maitsega on merevesi? Iga lapski teab, et õige vastus on soolane. Aga tuleb välja, et ei ole. Arvestades kui palju suhkrutükke p raegu vees ulbib ja randa kuhjatud on, siis peake merevesi küllaltki magus olema. Peaaegu et siirup juba.

Reede, märts 23, 2012

Võikollane suvi

Aga mina nägin täna kollast liblikat. Teate, mis see tähendab? Vanarahval on selle kohta nii mõnigi arvamus, aga levinuimad on et kollase liblika nägemine ennustab kuldset elu, sooja suve ja võimalust ohtralt võid süüa. Hmm, mõtted enese bikiinivormi ajamisest tuleb vist selle võijutu peale heaga maha matta. Või noh, mõtelda ju võib, aga ajalugu ja pikaajaline elukogemus näitab, et mõteteks need enamasti jäävadki. Bikiinivormi pole ma kunagi saanud. Aga see-eest ilusasse ümmargusse koogivormi :)
Tegelikult pole olukord sugugi hull. Raseduseelne kaal on ammu võidetud ja veel paar kilo lisakski kadunud. Seda muidugi võib nurjata viimastel päevad tabanud ilgem küpsisenälg... Kui samas kiiruses kaalulangusega jätkata, siis 60.-ndaks juubileumiks saan ehk klassikalise bikiinivormi kätte.

Neljapäev, märts 22, 2012

Iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

Tõruke on endale uue halva harrastuse tekitanud. Nimelt ta kriiskab. No võtab varba suust ära ja kiljub nii et aknaklaasid purunevad, kristallist kroonlühter variseb tolmuks ning minu kuulmekiled on rebenemise äärel. Ja mis on põhjuseks? No müürelammutava kriiske ajendiks võib olla misiganes. Tühi kõht, uni, liiga vähene tähelepanu, vale temperatuur, vale tegevus, igavus, mingi sügavam maailmavalu või siis lihtsalt ei meeldi oma ema nägu. kõrvatropid kuluks praegu marjaks ära.

Kolmapäev, märts 21, 2012

Viis kuud täis

Täna sai poiss viiekuuseks. Alles see oli kui ma ringi veeresin nagu maakera ning mõtlesin hirmuga ees ootavatele magamata öödele ja lakkamatule kisale. Ja juba on noormees viiekuune ja varsti läheb kooli ja siis võtab naise ja.... Õnneks on sinna siiski veel pisut aega. Poissi huvitavad veel tema varbad rohkem kui  naised. Väljaarvatud ehk piimanaised.
Noormehe sünnipäeva puhul sai kooki söödud ja vahtramahla peale joodud. Avasime maal vahtramahlatehase. Mingi kasu peab ju nendest puudest olema lisaks sellele, et igal kevadel saab end riisudes bikiinivormi ajada.
Ülaloleval pildil võib näha kuidas poissi sünnipäeva puhul õhku tõsteti. Praegu ma veel jaksan. Nojah, selle lapse tassimisest on mul varsti sellised käemusklid, et oi oi oi. Seda võib tegelikult juba praegu täheldada. Näiteks sellel murdjalapsukese poolt joonistatud perepildil võib selgelt näha, et minu käed on poja tassimiseset päris jämmeks läinud. Üks jämmem kut teine. Pilt on pisut kahvatu, kuid selles pole süüdi mitte noor lootustandev portretist vaid hoopis meie skänner, kes jätab osa värve endale. Kadedusest noh.

Teisipäev, märts 20, 2012

See ei ole kevadväsimus

Väsimus on kallal. Ei, see pole kevade algusega koos saabunud kevadväsimus, vaid harilik vähesest magamisest tingitud väsimus. Ja miks ma siis ei maga? Loomulikult sellepärast, et noorhärra ei saa ka magada ja kui tema ei saa magada, siis ei ole õnnist und kellelegi ette nähtud. Järgmisena küsite, et miks siis Tõruke magada ei saa. See on loogiline. Proovige ise magama jääda kui kohe kui pea patja/madratsit puutub, tõusevad jalad automaatselt  taeva poole. Igaks juhuks upitatakse tagumik ka õhku. Samuti võib küünarnukini suhu lükatud käsi omada teatavat takistavat mõju uinumisele. Aga just sellise poosi võtab poiss sisse kui ma ta voodisse panen. No ja kui sellest on veel vähe ning uni ikkagi kimbutama tuleb, siis lükatakse varvas ka suhu.
Niipalju siis uudiseid titerindelt. Ülejäänud rinnetel on seis muutumatu.

Laupäev, märts 17, 2012

Muusikaline vahepala

Teate, mulle ka hirmsasti meeldib Gotye praegune hittlugu  nimega Somebody That I Used To Know. Mõnusa rütmi ja fiilinguga lugu. Veel rohkem meeldib mulle aga Walk off the Earthi kaver sellest loost. See kambakesi ühe kitarri piinamine on minu arust andekas. Sellegipoolest meeldib mulle kõige enam The Key of Awesome paroodia kaverist. :D mulle meeldivad head asjad.

Vot selline vahepala

Reede, märts 16, 2012

Viinerisepik

Eile vaatasin külmikusse ja leidsin sealt realiseerimist vajavad viinerid ning realiseerimist vajava pärmipooliku. Kui üks ja üks kokku panna, siis järelikult tuli teha viineripirukaid. Tegelikult selgus, et viineripirukad polegi päris üks pluss üks vaid pisut keerulisem matemaatika. Nimelt poole pirukateo ajal selgus, et jahu läheb vaja oluliselt rohkem kui mul kodus olemas oli. Aga poodi ei viitsinud  ma ometi minna. Nii kasutasingi ära kogu nisujahu, mis kapis leidus ja kogu täistera nisujahu ja lisaks veel pool rukkijahust ka. Viinerisepikud tulid.

Teisipäev, märts 13, 2012

Mis on selle sepa mõtteis, kes SELLISEID riistu taob???

Nädalavahetusel sai käidud lõunaosariikides sepakunsti õppimas ja nii mõnigi kord tuli imestusega korrata pealkirjas tsiteeritud tuttavlikku laulurida. Ega oskused ju mööda külgi maha jookse. Nüüd on naelte tagumine selge ning võib sisuliselt hakata maja ehitama. Naelte taga ju asi seisiski. Ülejäänud on vormistamise küsimus.
Mõni osavam nikerdas sulekujulise ripatsi ka valmis, aga noh, kunst jäägu teistele, meie oleme pigem praktilise meelega.
Õhtul aga läksime Unisataja sünnipäeva tähistama, kes oli endale laulma kutsunud erakordseid arvustusi saanud hõbekõri. See hõbekõri tegi muideks vähemalt kuus viimast lugu. No ma ei tea, kui ikka on plaanis veel kolm setti laulda, siis on minu meelest veidike tobe väita, et nonii, nüüd tuleb õhtu viimane lugu.
Oli mis oli, aga tantsida andis ikka. Ainult üks suur oranž tädi trügis hirmsasti.
Tõruke pidas kogu peo üllatavalt hästi vastu. Üldse ei kippunud peaesinejast üle laulma. Hoopis magas suure osa ajast eeskujulikult. Minul oli enne hirm, et minu pidu möödub karjuvat last rahustades, sel ajal kui teised tantsu löövad ja kringlit söövad. Tegelikult polnud sootuks nii. Aga noh, teadupärast ongi ju Tõruke peoloom ja ainus põhjus, miks ta õhtuti magama ei jää, on see, et muusika on liiga vaikne.

Neljapäev, märts 08, 2012

no birds... again

Otsisin kapist välja vana NO BIRDS T-särgi ja vihun nüüd linnukesi joonistada nii et pliiatsid suitsevad. Seoses sellega pole mul eriti aega ka pajatada oma põnevast elust.
Põnev on see küll. Tõruke otsustas teha oma toetusstreigi õpetajate nõudmistele ning võtab seda suure tõsidusega. Streigib. Väljendab oma seisukohti valjuhäälselt ning keeldub magamast. Oh  õnne ja rõõmu.
Eile käisime siis laisikubeebit ka vaatamas ning viisime talle korvitäie nänni. Neiu oli väga graatsiline ja kaunis ning tema hääl kõlav ja uhke. Laulsid Tõrukesega küll duetti küll duelli. Hetke kus titekisa poleks vestlust summutanud andis tikutulega otsida. Kui nüüd kõik kolm titte kuidagi kokku saaks, siis saaks juba tõelise kisakoori!
Ja ilusat naistepäeva kõigile kes end puudutatuna tunnevad!

Pühapäev, märts 04, 2012

Oi ma olen tubli

Ma olin täna nii tubli, et ise ka ei usu. Sel ajal kui Mps metsas viimse kui puu maha võttis, koristasin mina kõik toad ära, pesin kaks ja triikisin kolm masinatäit pesu ja seda kõike ühe tähelepanunõudliku lapsukese kõrvalt. Tavaliselt ütleks ma nüüd: "Kiitke mind!", aga noh, olgem ausad, kes see jõuab mind ära kiita.