laupäev, detsember 31, 2022

Ennustus aastaks 2023

Te olete seda oodanud!Juba traditsiooniks saanud Tõrukese ennustus on taas siin. Mida toob aasta 2023 pole enam mingi saladus.

Tahate ka teada, mis teid ees ootab. No mõelge välja üks arv ühest kuueteistkümneni.

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

Olete otsustanud?

Olete oma valikus kindlad?

Pidage meeles, see määrab teie tuleviku.

Nii. Nüüd visualiseerige se arv oma peas.

Veel parem, kirjutage see paberile.

Tehtud?

Tore. 

Tulemused on siin?  


Noh, kas oskasite seda oodata?

Jagage siis ikka, mis fortuuna teile head ennustas.

Mina näiteks saan järgmisel aastal tugevamaks. Veel tugevamaks? On see üldse võimalik?

Sõltumata sellest, mis Tõruke teile ennustas, loodan, et tuleb ikkagi imeline aasta!

kolmapäev, detsember 28, 2022

Pühadevahe

 See on ennekuulmatu. Jõuluvana käis meie juures kolmel järjestikusel päeval ja mitte kordagi ei leidnud aega, et tuppa astuda ja oma kõrvaga kuulata kui kaunilt helises Tõrukese esituses "Püha öö" või kui ladusalt luges Täpike peast pea terve luulekogu ette. Ning kahtlemata oleks jõuluvana heldinud kuuldes kuidas Tirts kõigile otse näkku valetas: "Mina kunagi ei jonni..."



Tõsi on see, et ta natuke jonnis küll kui neljandal päeval enam jõuluvana ega päkapikud ei tulnud. Lohutuseks on tal muidugi kuhi uusi mänguasju. Mul on rõõm tõdeda, et sellist mõttetut plastmassi jõuluvana sel korral ei toonudki. Kõik kingitused läksid asja ette! Eriti meeldis mulle see, et mõned kingid, mis polnud laste nimekirjas ja mille päkapikud omast tarkusest välja mõtlesid, läksid täkkesse ja panid laste silmad särama. 

Ma jäin oma saagiga ka väga rahule. Oli kingitusi nii jõuluvanale saadetud soovide nimekirjast kui ka üllatusi. Nii ihule kui hingele!

Ja jõululaud oli igas peres rikkalik ja väga maitsev!

Aasta lõpuni ongi jäänud veel vaid paar päeva. Tööpäeva. Aga täitsa hea on tööd teha. Esiteks saan hommikul kauem magada, kuna ei pea lapsi utsitama - nemad magavad nagu inglikesed poole päevani. Teiseks on enamus endiselt pidustuste meeleolus ja väga ei kiputa asju ajama, mistõttu on meilide ja telefonikõnede arv tavapärasest väiksem. See võimaldab tegeleda suuremat keskendumist nõudvate asjadega.

reede, detsember 23, 2022

Blogardite jõululoos 2022

Nagu ma juba eelmises postituses kirjutasin, siis olen ikka üsna jõuluinimene ja seega pole mingi ime, et kui sel aastal taas blogijate jõululoosist kuulsin, siis registreerusin pikemalt mõtlemata. Mõne aja pärast selgus muidugi kurb tõsiasi, et blogijate loos ei osutunud ülemäära populaarseks - seal oli tervelt üks osaleja - Maailmaparandaja.

Sellest hoolimata vaatas eile pakiautomaadist vastu kaunis triibuline jõulukingitus. Minule! Ja ei, see polnud minu enda saadetud. Minu kingitus oli teist värvi paberiga. Ei mallanud ma koduni oodata vaid juba töö juures harutasin kingituse lahti! Nii tore üllatus!
Pakk oli mitmekesine ja sealt sai pai nii ihule kui hingele:

* mandariinid (v.a. see, mis olid pakiveo käigus mädaks läinud) pistsin kohe pintslisse. 

* kommikarbi viisin koju ja lapsed pistsid juba poole nahka. Ülejäänu peitsin ära, et endale ka midagi jääks.

* liblikad maandusid ilusasti jõulupuul.  Väga hea valik. Oma sära ja sädelusega on need kahtlemata Tirtsu ja Täpsi lemmikud. Teisest küljest jällegi praktilised - head kerged, ei vea õrnakesi kuuseoksi maani ja isegi lapsed suudavad need kerge vaevaga kuuse külge kinnitada.

* jõulubuss karukese ja tassiga - pehmed loomad on meie peres väga hinnas. Tirts on nimelt esimene laps, keda ma tean, kes tegelikult ka mängib kõikide nende 7000 kaisuloomaga, mis meil kodus on. Ja kui ei mängi, siis on need ühe suure kasti sees ja kõige keskel istub õnnelik tirts. Ja tasse kulub meil ka, sest meie juures elab ju Täps - Saare maakonna meister tassilõhkumises.

* minu lemmik oli aga jõululuuletuste raamat - ma olen igal aastal hädas, et kust leida head jõululuuletust. On ju vanad head klassikud, aga ma kardan, et Jõuluvana jookseb karjudes toast välja, kui ta kord veel peab kuulma seda õnnetut luuletust, mida juba üle 30 aasta pidanud kuulama. Internetis satuvad minu kätte valdavalt igavad, labased või lihtsalt mõttetud salmid, kus pole ei rütmi ega riimi. Nüüd on mul vähemalt kust oma luulevarusid värskendada.

Seega suur aitäh Ailar kingituse eest! 

neljapäev, detsember 22, 2022

Jõulutervitused

 Olete jõuludeks valmis? Ma peaaegu olen. Kingitused on pakitud (va üks), toad koristatud (kuigi täna jäid lapsed koju, nii et õhtuks on ilmselt olukord hoopis vastupidine) ja kuusk ehitud (hehehe, endiselt ajab naerma). Nüüd on vaja veel mõelda, mida jõululauale panna ja mõni salm pähe õppida või vähemalt mõni vanagi meelde tuletada. 

Teile soovin meeleolukat pühadeaega. Vot sellise popi ja noortepärase jõulutervituse nikerdasin eile öösel valmis:




teisipäev, detsember 20, 2022

Kõige ilusam jõulupuu...

Eile tõime lõpuks jõulukuuse tuppa ja ehtisime ära. 

Imetore sai! Üle aegade parim! No lihtsalt iga kord kui tuppa tulen ja kuuske näen, tuleb naeratus näole. Või õigem oleks öelda, et naeran kõht kõveras. Nii koledat kuuske ei ole meil enne olnud. Aga samas nii üdini positiivset.

Tegemist on ühe tormis murdunud kuuseladvaga, mis sai võimaluse jõulukuusena särada. Ilusad tugevad oksad, mis jaksavad ka kopsakamat kuuli kanda. Aga noh, hõredavõitu on teine. Aga mulle ikka meeldib! ma olen vist lootusetu selles osas. Ükspäev sain aru, et ma olen ikka lootusetult jõuluinimene. Mulle meeldib kingitusi teha ja juba väiksest peale armastan kingituste pakkimist. Mitte, et ma selles ülemäära osav oleks või pakid kuidagi eriti ilusad tuleks. Ei, aga just see kingituste pakkimine toob minule tõelise jõulumeeleolu. Ja ma olen nüüd kolm õhtut nõrkemiseni pakkinud. Paar pakikest on veel vaja teha - kõik kingid pole veel päris valmiski.

pühapäev, detsember 18, 2022

Go Argentina!

 Viisin täna kaks täiesti normaalset last erinevatele sünnipäevapidudele ja paari tunni pärast sain tagasi kaks jalkafänni, kes kiirustasid koju teleka ette ja rääkisid särasilmil Messist ja valisid, kelle poolt olla. Täps tegi ettepaneku, et me võiks kõik ühiselt Argentiina poolt olla ja ei tolereerinud teisitimõtlemist. Piinlik tunnistada, aga ma isegi ei teadnud, et täna finaal on...

esmaspäev, detsember 12, 2022

Raamatutega lumevangis

Mul pole üldse aega blogida. Teate ju küll - kuulsate kirjanike asi - vaja autogramme jagada ja pühendusi kirjutada, interviusid anda ja raamatuesitlusi korraldada...

Nagu aru saite, on raamat käs! Nii tore! Kui kuller pakiga saabus olin põnevil justkui laps jõululaupäeval.

Teist samapalju läks otse raamatupoodi

See jutt raamatuesitlustest oli muidugi kirjanduslik liialdus. Nagu ka enda kirjanikuks nimetamine. Ega siis iga üks kes raamatu kirjutab kohe veel kirjanik ole.  Ja kunstnikuks eibpea ma end samuti. 

Seega ei midagi eksklusiivset. Tegelikult pakin ja postitan hooandjatele raamatuid. Enamus on juba teele läinud. Viimane ports peaks täna-homme valmis saama ja kui pakiautomaat tänasest tormist toibub, siis ehk saab saadetudki.

Torm oli täna muidugi mehine! Hommikul vilgutas töö juures tulesid ja ähvardas varakult tööpäeva lõpetada. Pidas siiski õhtuni vastu. Kodutee oli omaette ekstreemsus. Nähtavus oli äärmiselt kesine ja kui põhimaanteelt metsa vahele keerasin, siis kadus seegi. Hommikul ideaalselt lükatud teest polnud järel midagi. Teedki polnud näha. Lumi oli nii paks, et auto töötas nagu sahk. Ainult selle puudusega, et lund suunavat sahka polnud ja kõik lendas otse esiklaasile. Seisma ka ei saanud jääda - polnud kindel, kas siis enam liikuma saaks. Täitsa ime, et teelt välja ei sõitnud.

Hivitav, kuidas homme tööle saab?

Samas mis ma virisen. Meil on elekter ja vesi ja soe. Luksus, mida mõnedel pole juba mitu päeva.