Öine salapärane külaline

Kui sa tuled too mul lilli,
too mul kurki, too mul tilli,
kohupiima kohviube,
tule tuuluta mu tube...

Niimoodi algab üks minu lemmikluuletustest. Täna öösel sai osa sellest luuletusest juskui tõeks. Keegi käis öösel mu tuba tuulutamas. Hommikul oli aken pärani lahti ja korter külm kui hundilaut. Nüüd tuleb vaid järele uurida, kas ta kohupiima ja kohviube ka tõi. Või vähemalt nõudki ära pesi...

P.S Ausõna, mina seda akent lahti ei teinud. Ma pole seda kunagi puutunudki. Ja Mps muidugi väidab, et tema on süüst puhas, ta isegi ei teadvat, et seal üleüldse aken on.

Aasta läinud miljon ees

Täna aasta tagasi jätsin oma vanematekodu ja kolisin elama herr Suure Arrrmastuse juurde. Toppisin kõik oma seitse asja autosse ja tulingi. Ei saa öelda, et ma kahetseks.
Mitte kuidagi ei saa.
Isegi kui tahaks.
Aga vot ei taha ka.

Aga nüüd olen aasta otsa elanud pereelu ja polegi nii hirmus kui esialgu arvata võis. Seda näitab juba see, et Mps pole mind veel välja visanud (kuigi ma olen ohtralt provotseerinud). Samuti pole ta veel nälga surnud (hoolimata minu kulinaarsetest katsetustest) ega mustusesse uppunud (hoolimata minu suurest laiskusest). Nii et :D... Karta on, et Mpsil tuleb mind veel natuke välja kannatada. Nii järgmised miljon-triljon aastat.

Muide, mul on täna nimepäev. Kingitused ja lilled saata tavapärasel aadressil.

Linnuke kirjas. Olgugi, et tagantjärele

Terve talve suutsin ma ilusasti kahe jala peal püsida ja siis täna - täiskevadel, peaaegu et suvel juba - õnnestub mul siis kukkuda. Libisesin ja istusin ilusasti auto kõrvale maha. Täielik hämming.

Pea on putru täis

Kõht on pungil lasteaiatoitu täis. Nii täis, et tundub, et magustoit ei mahtundu enam kõhtu ära ja paigutus ümber ühte teise (suhteliselt tühja) reservuaari - peakolusse. Nüüd on pea mannaputru täis ja ükski mõistlik mõte sinna enam ei mahu. Tee siis niimoodi tööd!

Värskeõhumürgitus

Röövimiseks ja riisumiseks on ehk pisut varajane aeg, aga põletada annab juba küll.
Mmmõnus
Ja mis võiks olla veel mõnusam kui lõkke ääres tööst puhata, vorstivõileiba nosida ning vahtramahla rüübata. No on ikka hea tunne küll.


Nüüd on mul muidugi värskeõhumürgituse järelnähud.

Tätte kontsert ja andunud fännid

Sõidame meie linna poole ja vaatame - mööda teed kulgeb pragu. Pragu jookseb meie sõidurajal, järelikult läheb ka linna poole (parempoolne liiklus ju). Muudkui jookseb ja jookseb. Mõtlsime Mpsiga isekeskis, et ei tea kuhu ta niimoodi tõttab. Äkki ka Tätte kontserdile?
Ja just nii oligi.
Istusime meie lastelauas ja ootasime eelrooga (mis ei tulnud ega tulnud ega tulnud) ja oleks suurest igavusest peaaegu et lakke sülitama hakanud, kui äkki sinna samma ohustatud lakke vaadates avastasime sealt vana tuttava. Sõber Pragu oli ka kohale jõudnud. Laiutas teine risti üle lae. Ei, see ei saanud olla mingi suvaline kohalik pragu, sest restorani hooneke on äsja valminud ja nii viletsat ehituskvaliteeti ei ole. Nii et tegu on ikka sisse rännanud praoga. Ilmselgelt oli ka Pragu Tätte fänn ja andunud austaja(muide, panin tähele, et talle ka ei toodud salatit)..
Ma usun, et tal oli meie "kõrtsilaulikule*" peaaegu et sama hea vaade kui minul (ainult pea alaspidine). Mõni kontserdi külastaja pidi Tättet kuulama selja tagant, nurga tagant, kardina tagant või sootuks teisest toast. Nii et meil oli isegi hästi läinud.

Tiu-tiu

*Viimased 3 Tätte kontserti kus ma olen käinud on kõik toimunud mõnes söögikohas, kus on ühendatud nii ihu kui hinge kosutamine. Mõnes mõttes see mulle isegi meeldib, kuigi viimane restoran oli minu meelest Tätte jaoks liiga klants. Ja inimesi oli selgelt liiga palju. Jutuvada ja nõude kõlin hakkas häirima. Ma kujutan ette, et Tättet oleks kõikse parem kuulata kusagil suhteliselt väikeses seltskonnas hubases metsaonnis või lõkke ääres. Mitte klaas ja kroom vaid pigem kadakapuust kapp ja savikauss.
See on muidugi minu tagasihoidlik arvamus. Ma iseenesest muidugi ei kurda, sest kui Tättet saaks kuulda vaid metsaonnis või lõkke ääres, siis minu sattumine sinna oleks äärmiselt vähetõenäoline. Kahjuks.

Tiu-tiu

Ilusat uut ja imelist saabunud kevadet teile kõigile!

Mina lähen täna igastahes kevadekuulutaja Tätte kontserdile. Vaatab mis juhtub. Lubati heaste süüa ka anda. Magustoiduks lubati näiteks Mojito toorjuustukooki maasika-balsamico kastmega. Kõlab ju huvitavalt.

tea kuidas maitseb ka

Ebasümmetriline

Ma kahtlustan, et minu vasak kõrv on viis korda suurem kui minu parem kõrv ja ilmselt vähemalt sama punane kui minu nina. Telefoniga rääkimisest. Anomaalselt suur telefonikõnede hulk oli tingitud ikka minu suurest lemmikust - maamaksust. Ega ma täna tööd teha ei saanudki. Vastasin järjepanu telefonikõnedele. Ma ei jõudnud telefoni käestki panna kui see uuesti helisema hakkas. Ja kui telefoni aku tühjaks sai, siis võtsin järgmise ja rääkisin kuni selle aku tühjaks sai...Huvitav, milliseks mu kõrv nädala lõpuks veel muutub? Suureks nagu elevantsil? Ootan põnevusega

Õhus on kevadet...

on jah. Hulkusin oma lemmikkohtades Linnulahel ja Loode tammikus ja kuigi lund on ohtralt, paistab päike juba väga soojalt.
See annab ju lootust või mis?

Kodus olles olen ohtralt vanu kirju lugenud. Tegin nimelt oma ülikooli postkasti tühjaks. Oi milline nostalgia. Leidsin näiteks üles oma testamendi. See peaks veel 2 aastat kehtima. Koperdasin kogemata ammuunustatud surematu romaani peale ja tekkis tunne, et võiks sinna näiteks poool lehekülge juurde kirjutada. Lisaks palju põnevaid kirju aastast 2005.

Ja nüüd see algab...

Lähen panen telefoni sooja.
Täna saadeti laiali maamaksuteated!
Oeh.

Nädalavahetusest naistega

Nädalavahetus möödus siuhvilksti. Aga oli teguderohke.
Esmalt sai käidud külas Mätta Räpsajal ja tema hetkeline pesapaik üle vaadatud. Seejärel sai mööda jääd ringi tuisatud. Vähemalt endale jäi selline mulje. Kui pilte vaadata, siis ilmneb, et enamuse ajast seisin ma käed taskus keset jääd. Veider. Mälu mängib vanas eas ikka vingerbussi.
Jääl käidud, ostsin endale matkasaapad. Mps ostis endale samasugused. Ilmselt pean enda omadele neoonroosad paelad peale panema, et eristada.
Õhtu veetsime Unistaja pool. Sellest üritusest mäletan ma meetrite kaupa jalgu. Ühel olid sinikad peal. Üldiselt oli eelnaistepäevale kohaselt väga naiselikud teemad. Jagati nippe ilu- ja moemaailmast. Näitkes sain teada, mis tüüpi kleiti ma kannan ja mis on kõikse popim juuksevärv ilmapeal. Samuti nägime tõeliseid soengumeistreid nende loomulikus keskkonnas. Viimased soengumoed on... kõvad :D.
Järgmisel päeva kihutasime koju, püüdes tee pealt kinni veel päris mitu kobedat kukke.

ja siin ma nüüd olengi!

Rumeenia, siit ma tulen!

Jah, lennukipiletid on samahästi kui taskus, matkasaapad on ostetud, vaim on valmis - nüüd pole muud teha kui bruchettasid valmistama hakata. Matkakott on mul juba ammu pakitud.

(Kui minu ema kuulis, et ma esivampiiride maale minemas olen, toimus meil järgmine vestlus:
ema: No sa peaks siis küüslaugu ja vaia kaasa võtma.
mina: Küüslaugu ja saia? Mispärast ometi? Et oleks hea bruschettasid teha?)

Soojale maale

Nii ja nüüd pakin asjad kokku! Orjanduslikud lõunaosariigid ootavad!
Polegi miljon-triljon aastat Tartus käinud. Ja südamlikud õnnesoovid Soodale vanameise puhul. Kaart on küll kehvapoolne, aga kui oma Suurelt Reisilt tagasi jõuad, siis sööme koos mandarine!

(kaardil on kujutatud Sooda vulkaanilisel St Kittsi saarel.

Templielevant

Mina olengi see, kelle pärast vihmametsad hävinevad. Jah, minust on saanud esmaklassiline paberimäärija. Lisaks meeletutele kogustele paberile, mis ma toimikute vahele topin, kulub ka templivärvi jõgedena. Täna tembeldasin nelja erineva templiga nii, et silme eest läks lillaks ja käsi jäi haigeks. Ärge siis imestage kui ma teile teinepäev vastu jalutan parem käsi hulga jämedam kui vasak. See on puhas musklimass. Ikka hoogsast tembeldamisest.

Ma nüüd lähen tagasi ja ümisen paberimäärimisele taustaks tuntud viisikest:

Sinna tänna lehekene lendab, dokumendiks saab
Sinu elukäiku peidab endas, elusaatust ka
Käsi alla, kümme templit peale, kaante vahele
Nii võid jääda vaatamata eale kaante vahele...

blogielu võtab võimust päriselu üle

Eile ühte ametlikku kirja kirjutades kirjutasin oma nime alla ametinimetuse asemel Maailmaparandaja... (ametinimi algab sarnaselt) Õnneks märkasin enne kui kirja välja saatsin.

ootusärevus..

Oo,täna öösel hakkab su hammas valutama!

Vot sellist ilusat saatust ennustas mulle täna hambaarst.

Ootame põnevusega

Muide, käisin linnas, seal on endiselt kõikides poodides allahindlused. Ostsin igatsugu toidu ja muud kraami kokku ja ainult üks asi polnud allahinnatud (kusjuures ma ei ostnud asju selle pärast, et nad olid allahinnatud). See muidugi tuletab meelde, et ma nägin täna öösel unes, kuidas ma ostsin mitu suurt pakki Pamperseid, sest ned olid allahinnatud ja ma mõtlesin, et varem või hiljem läheb neid ikka vaja... Tjah

kord vs kaos

Teate, mulle muuldivad pusled. Meil on kodus miljon triljon erinevas suuruses piltmõistatust ja need on kõik korduvalt kokku ja lahku pandud. Kui ma nädalavahetusel kodus käisin sai üle pika aja jälle üks kokku pandud. See on selline mõnus rahustav tegevus. Nokitsed vaikselt ja tükk tüki haaval saab kaosest kord. Mõnus.
Kuigi jah, meil oli seal topeltkaos, kuna murdjalapsuke käis aegajalt oma panust andmas. P.S See piltmõistatus on siin puht nostalgia mõttes