esmaspäev, juuli 17, 2017

pajatusi pükstest

Mina olen loomult teksainimene. Aegajalt tuleb küll naiselikkuse hoog peale ja kannan ka seelikut, aga kõige mugavamalt tunnen end ikka teksadega. Kuna aga kõik teksad minu kapis olid kas ribadeks kulunud või lootusetult väikeseks jäänud (kasvav laps, mis teha), tuli suunduda poodi uute järele. Leidsingi lausa kaks paari teksasid, mis jalga läksid ja enamvähem viisakalt sobisid. Ainus kummaline asi oli, et mõlema püksipaariga käis kaasas ka püksirihm, mis aga sugugi mulle ümber ei ulatunud (tuletan meelde, et püksid läksid probleemideta jalga). 
Siinkohal tahaksin pöörduda kõikide teksastootjate poole (kes ilma igasuguse kahtluseta on ju minu blogi püsilugejad) - Palun suurematele numbritele lisada juurde ka rihm, mis vastaks pükste mõõdule (või siis üldse mitte rihma lisada). Sest no tõesti. Sellele, kellele see rihm oleks ümber ulatunud, oleks need püksid olnud lootusetult laiad (ja üldiselt ostetakse pükse ikka pükste, mitte rihma järgi), minusugusel, kellele need püksid justkui mõeldud olid, pole aga selle m- suuruses rihmaga midagi peale hakata. 


Siinkohal, kallid saledad blogilugejad. Keegi püksirihma tahab?


Aga ma ei saa mainimata jätta kui rahul ma endiselt oma teksapoega olen. Ma lähen sinna, ütlen, et palun endale teksapükse. Müüjaonu ei hakka küsima, et mis numbrit kannad (sest ma ei tea), vaid vaatab mind korraks hindava pilguga (tuleb ära kannatada) ja laob mulle õiges suuruses teksad sülle teatades: "Need peaks Teile imeliselt sobima". Ja sobivadki.

teisipäev, juuli 11, 2017

No tõesti!

Seik kohalikult laulupeolt:
Tarbatu tantsijad rebisid rahva hulgast valimatult (või hoolikalt valides) ohvreid ühistantsu. Ka Mps läks jalga keerutama. Meie Täpikesega hulkusime sel ajal ohutus kauguses. Mingi hetk aga nägime siiski ka Mpsi tantsimas. Täpikese reaktsioon oli hindamatu:

"Issi tantsib! KES TA SINNA LASI?!?!"


esmaspäev, juuli 10, 2017

Soovitan odavat tööjõudu

Täna hommikul ringutades tundsin mingit imelikku valu kätes... Hetkeks tekkis kahtlus, et issias, aga siis meenus kruus... mägede kaupa kruusa... ja labidas.
Jah, kuigi laupäev möödus lebotades, siis pühapäev oli puhas füüsiline töö. 6 kanti kruusa oli vaja aknast tuppa loopida ja laiali kühveldada. Olime selleks puhuks tellinud endale pealinnast toorest lihasjõudu appi. J. oli väga tänuväärne lihttööline. Tegi tööd nurisemata, leppis vähesega ja oli nõus Tuha-Juhaniga aset jagama. Jussikesele meeldis ta ka. Või siis maitses. Ise ta aga ei virisenud sugugi minu poolt valmistatud hõrgutiste üle, mis eranditult ebaõnnestusid.

Kuigi J. oli tugev ja osav, siis pisut kruusa jäi siiski veel sisse loopimata. Seega kui keegi tunneb, et muskel tahab kasvatamist, siis olete lahkesti oodatud. Ja kui kruus saab otsa, siis on võimalik liiva loopida. Ja kui liiv saab otsa, siis on pakkuda betoonitegu. Ja kui see ka otsa saab, siis noh, mõne kraavikaevamise leiame Teile ikka. Nii et kallid sõbrad, tuttavad ja võhivõõrad - olete lahkesti oodatud meile ehitama. Palka me ei maksa ja süüa ka eriti ei anna, aga muidu on ju überhea pakkumine!


laupäev, juuli 01, 2017

Kassiteraapia

Peale seda kui lapsed olid mu närvid nii krussi ajanud, et ei saanudki enam aru, kus lõppesid närvid ja kus algasid juuksed, otsustasin katsetada rahunemiseks koduloomateraapiat. Kuna mrin nüüd nunnu nurrumootor kodus, siis ootused olid suured. Saingi teraapia. Nõelravi sessiooni täpsemalt...

reede, juuni 30, 2017

väismus ja väsimus

Mul oli enne Jaane pea kaks nädalat tõelist kontoriroti unistuste puhkust. Nõrkemiseni füüsilist tööd. OH küll see oli ergastav. Või noh, õhtuks olin väsinud kuid õnnelik. Käed olid ämbrite tassimisest pikaks veninud ja lohisesid mööda maad järele kui ma õndsa naeratuse  saatel voodi poole komberdasin. Komberdasin just, sest kõik luud ja lihased olid ka haiged töörügamisest.

Nüüd olen ligi nädala juba tööl käinud ja õhtuks olen samuti laipväsinud, aga vaimset tüüpi väsimus pole sugugi nii meeldiv kui füüsiline väsimus.

 Lisaks veel see näriv tunne, et mul oleks nii kohutavalt palju vaja veel füüsilist tööd teha, aga aega ei ole lihtsalt.

laupäev, juuni 24, 2017

Tuha-Juhan

34 aastat läks kõigest aega, et ma saaksin endale oma esimese kodulooma. Aga lõpuks ta siiski tuli. Saage tuttavaks: Juhan Tuhk, ehk Tuha-Juhan, ehk Jussike.

Nime osas käivad veel vaidlused. Kõik ülejäänud on Juhaniga leppinud, aga Tõruke on nõus pisarateni võitlema oma valikute eest. Hommikul tahtis ta panna kassi nimeks Krobin. Lõuna paiku tahtis panna Krakron ja õhtul tõenäoliselt võitleb juba Krokodilli eest.

Aga natuke kiisust ka. Juhan on minu kass. Arvaku lapsed mis tahavad. Nüüd on vaja kassikesele ka segeks teha, et ta on minu oma. See oleks küll nöök, kui Jussike valiks mõne teise inimese omaks.
Jussike sündis 14.mail (emadepäeval) ja on eeldatavasti poisskass.
Kassi ema on sinivereline lühikarvaline* ja isa segavereline pikakarvaline.  Ise on ta valge, tuhakarva käppade ja sabaga. Ainult varbad on valged.
Jussikesele meeldib istuda minu õlal või mängida kraed. Süles meeldib talle üldse magada. Üle kõige armastab ta Mpsi jopet.
Üldiselt on viisakas kass. Sööb, käib liivakastis ja magab oma majakeses, mis ma talle ehitasin.
Hetkel elab olude sunnil saunas. Meie elumaja on ju ülerahvastatud ja üles kaevatud.

*Briti lühikarvaline

pühapäev, juuni 18, 2017

Aardeotsijad

Kaks päeva oleme tegelenud varanduseotsimisega ning arheoloogiliste kaevamistöödega. Tänaseks on üles kaevatud sahver ja pool kööki. Senini pole leidnud muud kui paar esinduslikku potikildu. Eeldatavalt kammkeraamika ajastust. Ja ühe väga hästi säilinud arvatavasti roomaaegse jooginõu. Selle väärtus on hästi teaeda. Põhjale on kirjutatud ц 14 коп.

Jätkame otsinguid. Köögipõrand on veel suures osas läbi otsimata ja ei või iial teada, milliseid aardeid see endas peidab