pühapäev, juuni 18, 2017

Aardeotsijad

Kaks päeva oleme tegelenud varanduseotsimisega ning arheoloogiliste kaevamistöödega. Tänaseks on üles kaevatud sahver ja pool kööki. Senini pole leidnud muud kui paar esinduslikku potikildu. Eeldatavalt kammkeraamika ajastust. Ja ühe väga hästi säilinud arvatavasti roomaaegse jooginõu. Selle väärtus on hästi teaeda. Põhjale on kirjutatud ц 14 коп.

Jätkame otsinguid. Köögipõrand on veel suures osas läbi otsimata ja ei või iial teada, milliseid aardeid see endas peidab

neljapäev, juuni 15, 2017

Tolm on tore! Peaks see kõik ometi veel rohkem tolmama!

Mul on puhkus. Tüüpilisele eestlasele kohaselt on minu ettekujutus puhkusest see, et tuleb rabada niia palju tööd teha kui jõuab. Nii et kui puhkus läbi, siis oleks veel puhkusest puhkust ka vaja. No et tõesti puhkaks ka. Siiski vahelduseks kontoritööle on füüsiline töö ka virgestav ja vähemalt aju saab puhata. Ma naeran, et mul on ehituspuhkus, aga tegelikutl peaks ütlema hoopis lammutuspuhkus...
Esimesed kolm puhkepäeva sai valdavalt kolitud, aga täna läks siis õige rabamine lahti. Soojenduseks võtsime ühe põranda üles ja seejärel hakkasime lammutama nii et tolmas. Ja tolmu, tahma ja tuhka oli selle töö juures rohkem kui rubla eest. Nimelt lõhkusime ahju välja. Niikuinii ei tule korralikku talve ja külmas säilivatki paremini. Järgmisena on plaanis ka köögipõrand üles võtta. Peab vaatama ainult, et liiga hoogu ei satu ja kogu maja maha ei lammuta.
Tänase lammutuspäeva lõpuks olin must kui tont. Noh jah, aga Mps oli nagu neegertont - ikka täitsa must. Ja isegi lapsed, kes ametlikult pidid eemale hoidma,  olid millegipärast näost hallikad. Meenusid kohe Bullerby kirsimüüjad.

reede, juuni 02, 2017

Multitalent

"Emme, kas tead, Liseti issi oskab laevu ehitada!" teatas Tõruke täna mulle. Rõõmustasime ühiselt Liseti üle, kellel on osav isa.
"Aga sinu issi oskab kitarri ja trumme mängida," lisasin mina. No et natukenegi meie väärtust lapse silmis tõsta. Kuigi laevaehitaja tasemele muidugi ei tõuse.
"Jah, sest ta  on pillimees," konstanteeris Tõruke elutargalt.
Kuna jutt juba andekatele inimestele läks, siis uurisin, et ei tea mida see emme ka teha oskab.
"Emme oskab süüa teha!" teatas Tõruke!
"Emme oskab koristada" hõikas Täps (kuigi tegelt ütles ta "kolistada")
"Emme oskab puid lõkuda!" lisas Tõruke.
"Kas kirvega?" imestasin mina.
"Jah, kirvega ja mootorsaega ka!" läks Tõruke juba õhinasse ja jätkas veel suurema õhinaga, "ja emme oskab driftida!"


Vot nüüd siis tuli tõde päevavalgele. Minu parimad oskused peituvad söögitegemises ja koristamises mis on minu lemmikamajapidamistööde nimistus üsna viimastel kohtadel. Kirvega puude lõhkusmit olen ma vähemalt proovinud, mida kindlasti aga ei saa öelda driftimise kohta.... Võibolla peaks proovima. Äkki olengi meisterdriftija...

Mis aga koristamisse ja söögitegemise puutub, siis lapsed tõeti arvad, et ma naudin seda. Vahel kui Tõruke kurjaks saab, siis ta kukub ähvardama. No see, et ta mind oma sünnipäevale ei kutsu, on tavaline, aga kui ta eriti karmiks läheb, siis ta teatab, et ta ei luba mul süüa teha ja ei luba mul koristada ka.

Küll ma nutaks lahinal.

kolmapäev, mai 24, 2017

laulupeopettumus

jaa, sel aastal läks meil eriti hästi. Suvi sattus olema nädalavahetusel.
Mina veetsin küll esimese suvepäeva toas pahteldades ja käisin õues ainult niipalju, et pesu kuivama riputada. Samas ma pesin viis masinatäit pesu, nii et ma sain päris palju õues olla. Seevastu teise ja viimase suvepäeva veetsin ma valdavalt päikese käes. Nii nagu igal aastal, nii õnnestus mul ka sel aastal end ilusasti ära põletada. Järgmistel päevadel pidin hoolega nina puuderdama ja seda puht praktilistel kaalutlustel. Ma oleks võinud liikluses kaose tekitada, kui mõni autojuht oleks mu erkpunast nina foorituleks pidanud.
Pühapäeval oli Ida-Saaremaa ja Muhu lasteaialaste laulu- ja tantsupidu. Minu esipujään pidi ka seal esinema ja ega pisipujäängi saanud maha jääda. Nii juhtuski, et marssisime kõik kenasti koos rongkäigus. Kui aga tuli esinemise aeg, siis teatas Tõruke, et ta on nii kohutavalt väsinud ja ei jaksa sugugi laulda ega tantsida ja et ta olevat pidanud IGA PÄEV NII PALJU laulma ja tantsima... Vaeseke. Ja nii ta keelduski teiste lastega koos esinemast. Kõik laulud laulis ta küll ilusasti publiku seast kaasta (kusjuures, Täps tegi sama, kuigi need polnud tema laulud), aga püünele minna ei tahtnud. Siisi. Ühes tantsus oli tal kanda tähtis hobuseroll ja seda ta polnud oma lavahirmust hoolimata nõus kellelegi teisele andma ja seega oma pisikese panuse ta ikka andis.
Mina olin ausalt öelda küll väga pettunud. Teades kui hästi Tõruke laulab, siis ma nii lootsin, et saan uhkust tunda lapse esimese laulupeo üle, aga võta näpust. Ilmselt ikkagi isasse - edevusest jääb lapsel puudu :P
See-eest olla mu laps paar päeva hiljem suuremate laste lasteaia lõpupeol Laisiku tütrega koos nii kaunilt laulnud, et lausa lust kuulata. Ja iga täiskasvanu, kes nende rühma etteastet nägi kiitis taevani kui uhkelt Tõruke (üksinda) luuletust luges. See natuke leevendas mu laulupeopettumust ja tegi emauhkusele pai.
Fakt on see, et mõlemad mu lapsed on küllaltki musikalsed. Ma ikka aegajalt küsin neilt, et kas nad muusikakooli lähevad ja kui siis mis pilli nad mängima hakkavad. Tõruke on teatand, et tema hakkab õppima trummi, kuna tal on trummipildiga pluus. Olen mõelnud, et äkki peaks talle mõne pisema ja vaiksema pilliga pluusi kinkima. Ma küll ei tea, mis see olla võiks. Triangel? See läheb ka löökpillide alla. Siis äkki kammipill...
Täps ütleb iga kord uue pilli, mida ta õppida tahab. Pikka aega püsis see küll pasuna peal, aga eile arvas ta, et viiul võiks hästi kõlada. Ma karadan, et vähemalt esialgu see küll ülemäära hästi ei kõlaks...

reede, mai 19, 2017

Tänasega sai talv läbi ja algas suur suvi. Isegi jakikesega on palav, rääkimata siis talvejopest, mis veel nädal tagasi oli peaaegu asendamatu. Peab vist kohe bikiinid välja otsima. Mitte, et mul mingisugustki bikiinivormi oleks. Või noh, vorme on selgelt liiga palju ja bikiinisid liiga vähe.

reede, mai 12, 2017

Eurohala

Teadupärast olen ma suur Eurovisiooni fänn. Piinlik tunnistada, aga just nii see on. Ma üritan end välja vabandada sellega, et ajal, mil ma olin väga õrnas ja mõjutatavas eas, oli Eurovisiooni lauluvõistlus peaegu et kohustuslik vaadata. See muidugi ei tähenda, et mulle istuks muusikaliselt või visuaalselt see palagan, mis igal aastal aina tuure kogub. Sellegipoolest vaatan seda ikka ja jälle. Aga noh tänavused poolfinaalid ajasid peaegu et isu ära ka finaali vaadata. 
Esiteks, mismõttes ei saanud Soome edasi? See oli vist läbi ajaloo esimene Soome lugu, mis mulle tõesti meeldis. Mul on tunne, et juba puhtalt selle eest, et Soome suutis tulla välja ilusa lauluga, oleks ta pidanud ilma igasugu konkurentsita edasi pääsema.

Teiseks, mismõtes ei saanud Eesti edasi? Ma ei saa öelda, et ma oleks antud loo suur austaja olnud ja kaugeltki poleks ma ennustanud talle võitu, aga edasipääsu küll. Puhtalt juba Koidu eriti intensiivse sarimõrvaripilgu tõttu. Aga mine sa tea, võibolla just selles oligi häda. Iga kord kui ta jälle kaamerasse vaatas, halvas ta pilk potentsiaalsed helistajad ja need jäid auto esilaternavihus tardunud hirve kombel televusserit vahtima ja ei taibanudki hääletada.

Nojah, kui hääletamisest rääkida, siis mina muidugi ei hääleta. Siis on hea hääletajaid kiruda.

Nojah. paar peaaegu kuulatavat lugu sai siiski ka finaali, nii et võite üsna kindlad olla, et laupäeva õhtul istun ma teleka ees ja kirun ja naudin samaaegselt eurovisiooni trill-trallerit.

SAGAPO

esmaspäev, mai 08, 2017

Oo, möödunud nädalavahetus oli peaaegu et suvine. Fliisiga oli õues palav ja nii saigi pluusiväel riisutud. Kuigi ega riis* eriti käes püsida ei tahtnud. Käsi jälle haige. Aga noh, vanainimese asi. Kõik kohad on haiged. Eile näiteks valutas selg. Pea valutab niikuinii pidevalt. Ägedast värskeõhumürgitusest.
Nüüd on lisaks tavapärastele hädadele ka veel nohu! Niipalju siis soojast nädalavahetusest. Aga noh, selleks korraks on suvi ilmselt läbi ka. Tänase ilma kohaselt tuleks talveriided jälle välja otsida.

Nädalavahetusel oli siiski ka positiivseid tagajärgi. Pööning sai põranda alla ja nüüd on puudu vaid riiulid ja mägede viisi kaste, et saaks kogu aktiivses kasutuses mitteoleva maise vara ilusasti ära ladustada. Siis võibolla õnnestuks isegi saun kolahunniku alt välja kaevata ja eesmärgipäraselt kasutusele võtta. Mitte, et ma eriline saunasõber oleks (ja ise nimetab end veel eestlaseks!?!), aga laoruumiks oleks võinud ka lihtsama kuuri ehitada.


* Nii ütleb Täps reha kohta. Teatav loogika siin on.