kolmapäev, mai 24, 2017

laulupeopettumus

jaa, sel aastal läks meil eriti hästi. Suvi sattus olema nädalavahetusel.
Mina veetsin küll esimese suvepäeva toas pahteldades ja käisin õues ainult niipalju, et pesu kuivama riputada. Samas ma pesin viis masinatäit pesu, nii et ma sain päris palju õues olla. Seevastu teise ja viimase suvepäeva veetsin ma valdavalt päikese käes. Nii nagu igal aastal, nii õnnestus mul ka sel aastal end ilusasti ära põletada. Järgmistel päevadel pidin hoolega nina puuderdama ja seda puht praktilistel kaalutlustel. Ma oleks võinud liikluses kaose tekitada, kui mõni autojuht oleks mu erkpunast nina foorituleks pidanud.
Pühapäeval oli Ida-Saaremaa ja Muhu lasteaialaste laulu- ja tantsupidu. Minu esipujään pidi ka seal esinema ja ega pisipujäängi saanud maha jääda. Nii juhtuski, et marssisime kõik kenasti koos rongkäigus. Kui aga tuli esinemise aeg, siis teatas Tõruke, et ta on nii kohutavalt väsinud ja ei jaksa sugugi laulda ega tantsida ja et ta olevat pidanud IGA PÄEV NII PALJU laulma ja tantsima... Vaeseke. Ja nii ta keelduski teiste lastega koos esinemast. Kõik laulud laulis ta küll ilusasti publiku seast kaasta (kusjuures, Täps tegi sama, kuigi need polnud tema laulud), aga püünele minna ei tahtnud. Siisi. Ühes tantsus oli tal kanda tähtis hobuseroll ja seda ta polnud oma lavahirmust hoolimata nõus kellelegi teisele andma ja seega oma pisikese panuse ta ikka andis.
Mina olin ausalt öelda küll väga pettunud. Teades kui hästi Tõruke laulab, siis ma nii lootsin, et saan uhkust tunda lapse esimese laulupeo üle, aga võta näpust. Ilmselt ikkagi isasse - edevusest jääb lapsel puudu :P
See-eest olla mu laps paar päeva hiljem suuremate laste lasteaia lõpupeol Laisiku tütrega koos nii kaunilt laulnud, et lausa lust kuulata. Ja iga täiskasvanu, kes nende rühma etteastet nägi kiitis taevani kui uhkelt Tõruke (üksinda) luuletust luges. See natuke leevendas mu laulupeopettumust ja tegi emauhkusele pai.
Fakt on see, et mõlemad mu lapsed on küllaltki musikalsed. Ma ikka aegajalt küsin neilt, et kas nad muusikakooli lähevad ja kui siis mis pilli nad mängima hakkavad. Tõruke on teatand, et tema hakkab õppima trummi, kuna tal on trummipildiga pluus. Olen mõelnud, et äkki peaks talle mõne pisema ja vaiksema pilliga pluusi kinkima. Ma küll ei tea, mis see olla võiks. Triangel? See läheb ka löökpillide alla. Siis äkki kammipill...
Täps ütleb iga kord uue pilli, mida ta õppida tahab. Pikka aega püsis see küll pasuna peal, aga eile arvas ta, et viiul võiks hästi kõlada. Ma karadan, et vähemalt esialgu see küll ülemäära hästi ei kõlaks...

reede, mai 19, 2017

Tänasega sai talv läbi ja algas suur suvi. Isegi jakikesega on palav, rääkimata siis talvejopest, mis veel nädal tagasi oli peaaegu asendamatu. Peab vist kohe bikiinid välja otsima. Mitte, et mul mingisugustki bikiinivormi oleks. Või noh, vorme on selgelt liiga palju ja bikiinisid liiga vähe.

reede, mai 12, 2017

Eurohala

Teadupärast olen ma suur Eurovisiooni fänn. Piinlik tunnistada, aga just nii see on. Ma üritan end välja vabandada sellega, et ajal, mil ma olin väga õrnas ja mõjutatavas eas, oli Eurovisiooni lauluvõistlus peaegu et kohustuslik vaadata. See muidugi ei tähenda, et mulle istuks muusikaliselt või visuaalselt see palagan, mis igal aastal aina tuure kogub. Sellegipoolest vaatan seda ikka ja jälle. Aga noh tänavused poolfinaalid ajasid peaegu et isu ära ka finaali vaadata. 
Esiteks, mismõttes ei saanud Soome edasi? See oli vist läbi ajaloo esimene Soome lugu, mis mulle tõesti meeldis. Mul on tunne, et juba puhtalt selle eest, et Soome suutis tulla välja ilusa lauluga, oleks ta pidanud ilma igasugu konkurentsita edasi pääsema.

Teiseks, mismõtes ei saanud Eesti edasi? Ma ei saa öelda, et ma oleks antud loo suur austaja olnud ja kaugeltki poleks ma ennustanud talle võitu, aga edasipääsu küll. Puhtalt juba Koidu eriti intensiivse sarimõrvaripilgu tõttu. Aga mine sa tea, võibolla just selles oligi häda. Iga kord kui ta jälle kaamerasse vaatas, halvas ta pilk potentsiaalsed helistajad ja need jäid auto esilaternavihus tardunud hirve kombel televusserit vahtima ja ei taibanudki hääletada.

Nojah, kui hääletamisest rääkida, siis mina muidugi ei hääleta. Siis on hea hääletajaid kiruda.

Nojah. paar peaaegu kuulatavat lugu sai siiski ka finaali, nii et võite üsna kindlad olla, et laupäeva õhtul istun ma teleka ees ja kirun ja naudin samaaegselt eurovisiooni trill-trallerit.

SAGAPO

esmaspäev, mai 08, 2017

Oo, möödunud nädalavahetus oli peaaegu et suvine. Fliisiga oli õues palav ja nii saigi pluusiväel riisutud. Kuigi ega riis* eriti käes püsida ei tahtnud. Käsi jälle haige. Aga noh, vanainimese asi. Kõik kohad on haiged. Eile näiteks valutas selg. Pea valutab niikuinii pidevalt. Ägedast värskeõhumürgitusest.
Nüüd on lisaks tavapärastele hädadele ka veel nohu! Niipalju siis soojast nädalavahetusest. Aga noh, selleks korraks on suvi ilmselt läbi ka. Tänase ilma kohaselt tuleks talveriided jälle välja otsida.

Nädalavahetusel oli siiski ka positiivseid tagajärgi. Pööning sai põranda alla ja nüüd on puudu vaid riiulid ja mägede viisi kaste, et saaks kogu aktiivses kasutuses mitteoleva maise vara ilusasti ära ladustada. Siis võibolla õnnestuks isegi saun kolahunniku alt välja kaevata ja eesmärgipäraselt kasutusele võtta. Mitte, et ma eriline saunasõber oleks (ja ise nimetab end veel eestlaseks!?!), aga laoruumiks oleks võinud ka lihtsama kuuri ehitada.


* Nii ütleb Täps reha kohta. Teatav loogika siin on.

teisipäev, mai 02, 2017

aastaajatu

Ilusat kevadet! Ei, vabandust talve ikka! Oih, juba suvi, või kisub sügiseks?
Ilmataat on vist täitsa purjus, siin on iga päev eri aastaaeg. Üks päev oli kõik korraga. Hommikul lõõskas päike, siis tuli lund ja rahet, siis tuli äike. Proovi siis niimoodi sotti saada, mis aastaajaga täpselt tegu on. No ja nii tulebki korraga nii kevadmasendus kui sügiskaamos, sekka jõulurõõmu ja suvelustiga. Alles eile nõudis Täps, et pandaks mängima jõululaulude plaat. Samas olime sunnitud oma magamistoale kardinad panema, kuna päike hakkas liiga varakult laste padjale paistma. Muidu polnud hädagi - hommikune ärkamine tööpäeviti oli kergem kui hallil ja pimedal ajal. Probleemiks muutusid nädalavahetused, kus Tõruke juba kell 7 kires ja Täps hõikas poole öö pealt "Telvist!"

Muidu on meie päevad läinud töiselt nagu ikka. Päeval tööl ja õhtul kodus. Ehitamine ei edene ülemäära kiirelt, aga tibusammudega ikka liigub edasi. Ühel ilusal päeval kauges kauges tulevikus saab maja valmis ja siis on nii palju vaba aega, et ei oska sellega midagi peale hakata...

Tegelikult oskaks ikka. Paneks kokku mõne pusle, loek raamatuid, võibolla joonistakski. Koristaks toad ära... oh jah

kolmapäev, aprill 19, 2017

Mul olid eile suured plaanid koristada.
Koju jõudes koperdasin legode otsa ja loobusin rumalast mõttest.
Teinekord enam nii ei mõtle

neljapäev, aprill 13, 2017

Harilaiul pika ja sirge mehega

Möödunud nädalavahetusel käis meil külas kadunud poeg Tanel. Meie pärislapsed võtsid ta hetkega omaks ning sundisid teda kohe "reis ümber mailma" mängima ja seletasid ning edvistasid nii et maa must. Näiteks Tõruke arutas temaga pikalt mandlite lõikuse teemal. Mõlemal mandlid lõikamata, nii et on millest rääkida. Mps oma mandlitu isikuga ei osanud sõnagi sekka öelda. Ega enne kui lapsed magama said meile õieti sõnaõigust antudki.
Järgmisel päeval viisime lapsed hoiule ning kihutasime suure saare edelanurka, et vaadata ega viltune majakas ometi ümber pole kukkunud. Ei olnud. Endiselt oli viltu. Sel korral oli kohe haruldaselt vähe kraami rannas. Üks coca-cola purk ja üks purk õlut. Lisaks tennisepall ja surnud metssiga. Isegi töösaapaid oli vähem kui tavaliselt.
See muidugi ei vähendanud meie entusiasmi. Kui väike matkatiir tehtud, siis pressisime end Päikesepüüdja juurde sauna ja öömajale. Järgmisel päeval aga kasutasime ära meie kalli külalise pikkust ja sundisime teda ehitustöödel abistama. Pool laest sai peaaegu pandud.