Minu elu on jätkuvalt muinasjutt. Kes ma siis nüüd olen? Tuhkatriinu? Printsess herneteral? Punamütsike? Eip. Seekord olen ma Quasimodo. Tunne on küll selline. Ükspäev hammustasin ikka korralikult keelde (nälg oli, mis teha). Järgmisel päeval ei saanud süüagi enam, nii valus oli. Ilmselt poleks rääkida ka saanud, aga kuna ma eile kedagi ei näinud, siis ei kuulnud ka keegi minu artikuleerimata mulinat. Täna hommikul tabas mind aga kangekaelsus. Pead liigutada ei saa. Valus on noh! Midagi vaadata tahan, keeran tervet keha. Liigun graatsiliselt nagu noor küürakas. Ma vist ei pea mainima, et kurk on mul endiselt haige ja süda ikka veel paha.Täna käisin ja ostsin apteegi tühjaks. Täiesti tühjaks. Mitte, et mul kõiki ravumeid tarvis läheks, aga hei, vaadates kuidas erinevad hädad mind järjest tabavad, siis ega kaugel see aeg pole ka.
ja pool liitrit jäätist kurguravumiks ostsin ka!
A nüüd vahetan oma muinasjutu Okasroosikese vastu. Poen teki alla ja magan seni kuni mõni prints mu üles leiab... See võib keeruliseks osutuda, meie maja eesuks on katki
Panin Hommikul Pireti ukse taha koti kus oli peale õunte ka müts ja kaks salli. Viimased peaksid ju küll aitama. Loodan,et nad ka ilusti kohale tulevad
VastaKustutaTerve ja lukus uksega olekski printsil raske sisse pääseda. Ja korteri uksel ei tohi ka võtit väljapoole jätta, sest siis võib prints arvata, et läksid vaid korraks tuppa tagasi!
VastaKustutakhmm, kui mina läksin kotti Maailmaparandajale ära viima, siis oli eesuks täiesti avatav.. minu meelest üks nn prints lipsas just välja sealt.. teised hiilisid ukse taga ja lootsid ilmselt, et mina nad sisse kutsuks vms..
VastaKustutaNad on selle pisikese uksevea ära parandanud jah. Printsidel vaba tee.
VastaKustuta