Laupäev, jaanuar 31, 2009

Elektrifitseeritud musi

Mina, vanema ja elukogenumana, hoiatan teid: Ärge te kunagi suudelge tolmuimejaga sünteetilist vaipa puhastavat meest!
Samahästi võiksite koos elektriangerja ja fööniga vanni minna. Särtsakas on vähemalt sama vinge.

Reede, jaanuar 30, 2009

Valma

haa, hakkama sain. Maamaks on tähtaegselt (ja kardetavasti ohtrate vigadega) arvutatud. Nüüd jääb üle vaid märtsi oodata, mil kurjad maaomanikud hakkavad mind süüdistama selles, et ma neid päise päeva ajal röövin ja end maksumaksja rahast nuuman.

Enne kui ma hakkasin maamaksu arvutama teatasin, et ilmselt ei kirjuta blogisse tükk aega midagi. See oli muidugi lausvale. Kirjutasin iga päev. Ja rohkemgi veel. Nüüd, mil maamaksuga on ühel pool ja mul peaks olema rohkem aega, võib ennustada järsku kirutamistempo langust. Või ka mitte. mind ei või ju teada.

Kolmapäev, jaanuar 28, 2009

Maamaksurindel muutusteta

Ei saagi erilisi muudatusi oodata, kui peas maksumäärade ja hinnatsoonide asemel kummitab lakkamatult üks viisijupp. Kui kellelgil on vaja kummituslugu, siis ma võin teile ühe õpetada :D.

Kas usud sinagi....

Teisipäev, jaanuar 27, 2009

Minu elu on nagu muinasjutt!

Igal hommikul laob Pille oma kotikese õunu ja moosi täis ja läheb tööle. Just nagu punamütsike. Võtaks veel pudeli veini, pisut kooki ja pütikese võid ka kaasa oleks pilt täielik (ja kindlasti edeneks pudeli veini najal ka maamaks palju kiiremini). Õhtupimeduses koju vajudes meenutab Pille pigem hunti, kes on esmalt punamütsikese, vanaema ja kuus kitsetalle ära söönud, kelle kõht on seejärel lahti lõigatud, kiva täis topitud, uuuesti kinni nõelutud ja kes on hirmsas janus kaevu kukkunud ning sealt üliinimlike (või antud juhul ülihundilike) jõupingutuste najal ka välja pääsenud.

Esmaspäev, jaanuar 26, 2009

Keegi mängib akna taga rongi!

See on ainus seletus. Minu teada Ida-Saaremaal ja Muhus raudteid pole, aga ma võiks vanduda, et eile õhtul sõitis minu akna alt rong mööda. Ma elasin mitu aastat raudtee ohutsoonis, ma tean, mis tunne see on. Veider
Muide, see pole esimene kord, kus ma ronge kuulen. Kas ma olen kaotamas oma viimast selget mõistusekübet??? Sellisel juhul on selles süüdi mu suurim vaenlane - the Maamaks .

Ületöötand

Täna õhtul koju tulles sain aru, et olen ületöötand. Kuidas ma siis küll sellisele imelisele avastusele tulin?
No kõigepealt autosse istudes vaatasin, et auto aknad on udused ja üritasin neid pikka aega puhuritega selgeks saada, enne kui taipasin, et tegelikult on udu õues.
Seejärel sõitsin kodust mööda. Lihtsalt niisama. Kusjuures olin just enne ühe suure rekka taha jäänud ja mõtlesin, et ei hakka tast mööda kimama, niikuinii tuleb kohe ära pöörata. Ja siis lihtsalt sõitsin õigest kohast mööda.
Uskumatu.

Peale seda otsustasin, et ei hakka poodi trügimagi. Ei tea, mis sealt kõik meelesegadushoos koju tassin.

Laupäev, jaanuar 24, 2009

kord aastas

Oi ma olen täna tulbi olnud!
Koristasin peaaegu terve korteri ära (va Mpsi kabinet, seda ma targu ei puutu. Inimesel peab siin ilmas ka mingi privaatne koht olema. Ülejäänud korteri olen ma niikuinii vallutanud. Isegi selle imaginaarse toa, mida meie korteril pole, aga kuhu ma pidevalt üleliigseid mööblitükke paigutan). Seda ei juhtu just ülemäära tihti. Ma olen laisk ja mugav inimene ja enamasti piirdun sellega, et lükkan suurema sodi vaiba alla. Täna siis koristasin vaiba alt ka. Olen enda üle väga uhke!

Ja teiseks tegin sellise haruldase liigutuse, et esimest korda selle aasta jooksul võtsin voodi alt värvid välja (koristamise käigus jäid ette). Ja kuna need juba käes olid, siis tõmbasin paar kriipsu ka paberile. Tulemuseks võib öelda, et tõenäosus, et Sandra oma õiglaselt nõutud tõlketöötasu selle sajandi jooksul kätte saab suurenes kordades. Nüüd tuleb veel üks tänitajalinnuke joonistada ja siis on valma.

Reede, jaanuar 23, 2009

Moosinägu

Ma pole vist elus nii palju moosi söönud kui viimse nädala jooksul. Aga ma usun, et ma suudan ennast ületada. Järgmisel nädalal näiteks.

(Moosi söön ma selleks, et sooja saada)

Neljapäev, jaanuar 22, 2009

Jõulumeenutus

Jõulud on läbi. Ammu juba. Mõtlesin, et oleks ehk mulgi viimane aeg jõulukaunistused maha võtta. Piparkoogimaja sõin juba ära. (siin on pilt hetkest enne seda, kui suur katastroof (loe Pillzilla) teda tabas. Pärast mind jäid järele vaid ahervaremed) Tegemist oli muide minu esimese isetehtud piparkoogimajaga. See sai tehtud äkkidee najal. Istusin mina kodus ja tuli ilgem jõulutunne peale. See oli vaja ära realiseerida. Muidu läheb käärima ja kellele seda õnnetust vaja. Tormasin siis viis minutit enne poe sulgemist poodi, krabasin riiulilt paki tainast. Siuhvilks joonestasin žabloonid ja küpsetasin vajalikud detailid. Kui raske see ikka olla saab.
Tõsi piparkoogimaja juures esinesid mõnigased tagasilöögid, kuid mitte mdiagi, mida ohtra glasuuriga varjata ei saaks.
Järgmisel aastal teen piparkoogilossi!
Seni aga närin porgandit

Kolmapäev, jaanuar 21, 2009

Hajameelne? Ei teravmeelne!

Pille, miks su kindad külmkapis on?
Nii küsis mult eile õhtul Mps.
Ja tõsi see oli, minu kindad olid kenasti külmkapis riiuli peal. Võiks ju arvata, et olen hajameelseks muutunud. Alatu laim iseenesest.
Kus need kindad veel peaks olema kui mitte külmkapis? Vaadake, kinnaste ülesanne on käsi soojas hoida. Külmkapis on aga külm. Ja kui sa tuled õhtul koju ja kõht on nii tühi niitühi ja tahaks külmikust vorsti ja piima võtta, aga need on nii külmad. Nälg näpistab ja külm näpistab. Siis on ju hea võtta sealt samast riiulilt kindad ja Enam pole vaja nälga kannatada.

Loogiline

Mee mii moo maa muu

Istun mina rahulikult ja arvutan maamakse, kui järsku tabab mind ei tea kust meemisadu (kaks meemi on juba peaaegu et sadu. Süüdlasteks on sel korral siis V. ja Mottetus). Ei saa jätta täitmata.

Käesoleva meemikese reeglid on lihtsad:

1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need. Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).

2. Anna 5-le blogipidajale meemi "teatepulk" edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused. Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.

3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemi ulatanud blogi.

Minu valik oleks siis järgmine

Pere: No oma väikesest segasest "itaalia" perekonnast võiks siia nii mõnegi lingi lajatada. Mul on alati hea meel koju minna, isegi kui aegajalt öeldakse, et sina maga täna parem õues.

Sõprus: Ja meie gängist võiks ma panna nii palju linke, et silme eest lööb triibuliseks (praeguse seisuga on sildi all "meie väike kambake" 117 sissekannet. Minu jaoks on kõige tähenduslikum siiski sissekanne kapteni päevikusse.

Armastus: :)

Iseendast: Kogu see blogi on tegelikult minust ja minu pisikesest egoistlikust maailmakesest. Nii et ainus link, mis ma välja tuua oskan on see

Varia: Minu blogi on tihkelt täis igatsugu hülgemöla ja erinevaid teemasid on ohtralt (kui silte vaadata, siis kõige vähem on siin uumorit, aga kõike muud on nii et tapab. Aga kui mulle öeldakse, et võta üks suvaline sissekanne oma blogist, siis esimesena kargab pähe ekspeditsioon eluvetele. Kardetavasti minu kõikse pikem sissekanne. Ja enamustele kes tagapõhja ei tea, jääb see ilmselt arusaamatuks. Aga mina tean :D.

Aga kellele siis meemike edasi anda.
Kolm tuttavat:
Laisik
Unistaja
Jupijumal

Ja kaks mittetuttavat

...eee...
mul pole ammu ühtegi uut blogitutvust tekkinud. Kõik on juba vanad blogisemud :) A kui keegi leiab, et ma muutun liiga familiaarseks, siis olge lahked ja võtke, siin vedeleb kaks vaba meemi:

Meem
Meem

Teisipäev, jaanuar 20, 2009

Peitun inimeste eest

Täna keerasin ukse lukku, telefonile ei vastanud, msn-is märkisin end busy-ks ja pugesin läpaka ning suure kannutäie moositeega laua alla peitu (no et inimesed mind läbi akna ei märkaks (mul on suured aknad)). See oli hädavajalik, et keegi mind ei segaks ja jälle teelt ei eksitaks (eile juhtus nii, et ühe külastaja tõttu unustasin programmis ühe linnukese tegemata ja voilaa, ligi 4000 kirjet tuli ükshaaval uuesti ära parandada). No ja siis muudkui arvutasin ja arvutasin seda maamaksu.
Järgmised kaks nädalat ma ilmselt laua alt välja ei tule.

Ainult laua all küürutamisest on õlad hirmus haigeks jäänud. Vajan massaaži. Vabatahtlikke?

Pühapäev, jaanuar 18, 2009

Palju õnne!

Kujutage ette, möödunud reedel sai mu blogi 4 aastaseks.
4 aastat lakkamatut hülgemöla ja kirjanduslikke liialdusi segatult otrate kirjavigadega. Tunnen teile kaasa. A vähemalt on nüüd jälle üks hea põhjus miks kooki süüa. Arvate, et nüüd lõpetan ära? Naiivitarid. Kindlasti mitte. Mul lihtsalt pole südant oma blogikest hüljata ja tõugata teda ihuüksi julma maailma. Ta on ju alles lapsuke. Enne kui blogi on saanud täisealiseks ei saa ma teda jätta :P

P.S Või peaks siiski lõpetama. Ma nimelt hakkan ennast kordama. Aasta tagasi kirjutasin peaaegu täpselt sama juttu (link). (Ja ma ausõna ei piilunud varasemat sissekannet enne kui ma seda postitust tegema hakkasin

1100

Õues sajab jälle lund, aga minul on nohu ja mul ei lubatud metsa minna.
(Ma muidugist poleks iial nõustunud ka nii vara ärkama)
Aga ikkagi.

Laupäev, jaanuar 17, 2009

Vabandused...vabandused

Muide, kuni veebruarini ei tasu mult blogeerimise osas erilist aktiivsust oodata. Ma nimelt arvutan uusi maamakse. Kuidagi peab ju ka vaene riigiametnik oma taskuisse raha saama. Hirmuvärinaga mõtlen ma tagasi eelmisele aastale, mil mu telefon hetkekski ei vaikinud ja iga jumalama kord kui vastasin tuli torust laussõimu teemal, kuidas ma vaeste maksumaksjate arvelt rikastun.

Sel aastal püüan siis arvutada sellised maamaksud, et sõim oleks vähemalt põhjendatud!

Ja nii nad tapsid Waldorfi

Mäletate seda ablast hiirekest, kellest ma teile jõulude ajal rääkisin? No see kellele ma ühe kommi jätsin (ja kuna ta nädala aja jooksul seda süüa ei tahtnud, siis ma sõin selle ise ära).
Teda ei ole enam.
Tema uskumatu häbematus ja liigne julgus said talle saatuslikuks. Eile jalutas teine lasteaias ühest toast teise ja ainult vilistas selle peale, et lisaks temale veel kolm inimest toas oli. Ilmselt pidas ennast seltskonnalõviks...parandus sesltskonnahiireks. Aga omas naiivsuses arvas ta, et kõik inimesed on sama sõbralikud kui mina. Ei ole. Kõrvaltoas läks lahti selline klaperjaht, et oi oi oi. M küll lootsin vaiksaelt, et Valtsil on nii palju aru peas, et põgeneb. Aga seda ta mitte ei teinud. Ja nii ta kinni püütigi ja oma kurva otsa ta leidis.

Puhaku ta rahus.

Reede, jaanuar 09, 2009

Mang korraldab pulmi

Lugesin eile pooljuhuslikult Maalehest Mangi horoskoopi. See on põnev.

Lubati, et tuleb ilgelt hea aasta. Mind ootavat ees suur armastus, mis saabub koos kevadega ja oktoobris või detsembris on pulmad. (Olete kõik oodatud). Võimalik olla ka lapseootele jäämine

Mang ütleb selgelt ära, et enne 19. juulit pole mul mõtet puhkusele minna (ja lahendab seega ära probleemi, et millal puhata. Seega soovitab ta mul19. juulist kuni 19. augustini puhata. 20. augustist algavat Mangi andmeil aga minu jaoks aasta raskeim aeg (no ära üllata, peale pikka suvepuhkust tööle tulla on ikka raske)

Novembris kohta ütleb Mang, et tuleb nii endale kui lähedastele ilusate rõivaste ostmisega tegeleda, vihjates lähenevatele pulmadele.

No ma siis lugesin Mpsi horoskoobi ka igaks juhuks läbi, et kas talle ka pulmi lubatakse.

lubatakse!

Aga mind teevad pisut murelikuks kuupäevad. Nimelt on Mpsile antud karm käsk kevadistest armuseiklustest hoolimata juunis ära otsustada, kes on see õige ja soovitatavalt kooselu ka ametlikult vormistada. Aga minu pulmad pidid ju olema sügisel või isegi talvel, mitte aga suvel. Samas võivad Mangil ju kuud pisut segamini olla. Ta nimelt selgelt vihjab, et Mpsil avaneb suurepärane võimalus abielupartiiks rikka, tugeva ja ilusaga. No kas te teate mõnda rikkamat, tugevamat või ilusamat kui mina. Siin ei saa olla kahtluskti.

Muide pulmareisile soovitatakse minna alates 18. juulist (mulle sobib - mul on siis Mangi andmeil puhkus).

Nagu näha on Mangil kõik korraldatud. Kui ta nüüd veel ruumid rendiks ja muusikud ning toitlustamise korraldaks, siis võiks samahästi ka kutsed laiali saata.

Amuuri pille

Amuuri tiiger jalutas
ja tema varavas valutas.

Minu varvas valutab ka.

Teisipäev, jaanuar 06, 2009

Ja hakkab jälle otsast peale

Ja ongi käes see uus ja uhke.
Tuli teine siuhvilks paugu ja vilega. Ja tema edenemise kiiruse pealt võiks arvata, et tal on kusagile kiire. Alles ta algas, jõudsin kaks korda silma pilgutada ja ongi juba täna käes. Uskumatu.

Minu uue aasta lubadused on samad mis eelnevatel aastatelgi:

1) ostan endale uued teksad (suure tõenäosusega kaks paari)
2) olen hea sõber neile kellele tahan hea sõber olla
3) Võtan viis kilo alla (ja kümme juurde)
4) Üritan vähem jonnida
5) Võtan vahel pliiatsi või pintsli ka kätte