Teisipäev, september 30, 2008

Meil oli katuseräästa all suuuuuuur vaablasepesa (vaablaste pesad on alati suured). Aga neile tüütutele sumilastele jäi sellest vaablaspaleest ikka veel väheseks. Nad tahtsid ka kogu meie maja üle võtta. Sellist ahnust ja ülbust ei suuda minu õiglane hing kuidagi taluda. Ja kuna nad heaga minna ei tahtnud (uskuge mind, ma korduvalt rääkisin nendega ja palusin neil viisakalt uttu tõmmata või vähemalt äragi surra, aga kus sa sellega, nad ei võtnud mind kuulda), tuli kasutusele võtta karmimad meetmed. Tõmbasin selga kaitsepuhvaika, pähe võrgu (tegelt oli see murdjalapsukese heleroheline läbipaistev lipsukestega kleidike, aga paremat polnud), haarasin kätte mürgi ja hakkasin pineva muusika saatel katusele ronima (mäletate kuidas "Siin me oleme" filmis John Kohviveskit lakast päästma ronis. Täpselt selline tunne oli mul ka.
Jõudsin katuseharjale, roomasin tipuni, lasin vaablaste pesale pisut mürki ja oh sa jutt kui kiiresti ma sealt katuselt uuesti alla tulin. Hullunud vaablased ümber pea tiirutamas.
Pärast kui tundus, et olukord on väheke maha rahunenud ronisin uuesti katusele. Kõik kordus. Kuigi tuleb tõdeda, et vaablased olid juba pisut purjus ja ei rünnanud enam otse vaid vingerdasid pisut.
Pärast torkisin veidike ka nende pesa. Noh, eluisu oli otsas. Oli ju elatud küll ja se vanuse koorma kandmine pole teps mitte nii lihtne kui oleks võinud arvata... A seekord jäin ellu.

Aga kui teil kunagi peaks olema vaja kahjureid hävitada, siis kutsuge maailmaparandaja.

Esmaspäev, september 29, 2008

26 lootus uus

Suured sünnipäevapidustused on seljataga. Viimased kolm päeva on möödunud aktiivse vananemise tähe all. Kõik see aeg, mis ma ei tähistanud kõrge vanuse saabumist tegin ma ettevalmistusi, et saaks ikka tähistada. Oh seda küpsetamist ja kokkamist.
Aga õnnestus, nüüd võib öelda, et olen ikka väärisliselt vananenud.

Aga minu suured tänud kõigile kes minu sünnipäeval käisid ja mind aitasid sel raskel hetkel. Ja aitäh armsate kingituste eest. Olen väga rahul - nüüd söön igal hommikul ainult vahvleid. Nämma. ja kui ma nüüd paksuks lähen, siis olete selles süüdi.

Reede, september 26, 2008

Täna homikul ei kirenud kukk tavapärasel moel kikerikiii, vaid hoopis sünnipäevalaulu sõnadega. Tõele au andes, tuli kukke küll pisut sundida, aga see ei mängi antud hetkel määravat rolli.

Esmaspäev, september 22, 2008

Hiired hukas, rotid raisus

Tete seda anekdooti, kus siil udust tuleb ja uurib, et kas meestel ka liimi juhtub olema. Muidugi teate. Nonii, mina paluks seda siili. Ta nimelt toob anekdoodi lõpus liimi ja just seda mul vaja olekski. Ma olen omale kaks potskut liimi ostnud ja arvake ära kas ma tean kus kasvõi üks neist on? Muidugi tean. Rotid viisid ära. Meil siin saare peal viisid rotid ükspäev traktori ka ära. Kõigepealt tagurdasid sellega pisut. A miks nad selle pärast kiiremaid ringe põlema panid, seda ei oskaks öeldagi, kui kahte potskut liimi poleks kaotsi läinud. Toksikomaanid, ma ei või.

Täna algab Talv

Täna algab sügis. Väidetavasti.
No ma ei tea. Mul on kuri kahtlus, et keegi üritab meid selle sügisealgusejutuga lihtlabaselt haneks tõmmata. Vähemalt kaks kuud on minu arust juba sügis kestnud. Külm noh. Võtsin isegi oma talvejope välja. Selle järgi võiks täna lausa talv hakata. Talve kasuks räägib ka see kohutav uni, mis mind kõikseaeg vaevab. See ei saa olla muu kui talveuni. talveune kasuks räägib omakorda see rasvakiht, mis naha alla jälle kogunema on hakanud. Organism üritab end talveuneks valmistada (Ongi paras aeg jälle kaaalujälgijatesse minna).
Igastahes räägitagu mis tahes, täna algab talv!
Head und!

Neljapäev, september 18, 2008

uus telefon

Käisin täna linnas. Möödaminnes hüppasin õe ja murdjatäpikese (murdjalapsuke oli tuulerõugeis) juurest läbi. Õde magas kõikse aeg, aga Murdja oli rõõmsalt ukse peal vastas ja nõudis et temaga mängitaks. Eks ma täitsin vapralt oma tädikohustusi ja mängisin nõrkemiseni. Hiljem asjalikke tööasju ajades juhtus aga järmine kummastav juhutm. Üks hetk kuulen minu mobiil heliseb. Pistan käe taskusse ja oh üllatust, kätte ei sattunud mitte minu roosa mölafon vaid üks hall ja plastamassist telefonike, kust millegipärast keegi minuga rääkida ei tahtnud. Mul on kuri kahtlus, et keegi oli selle minu taskusse pistnud. Ma kahtlusten kedagi rohelisetäpilist.

Muideks, siin on endiselt jäine õhkkond. sõrmed on külmast kanged, toksin ninaga...

Kolmapäev, september 17, 2008

Külmaharakas

Brrrrrrrr
Külmaks on see elu siin läinud. Tööl olen nagu jääkambris. Varvastele puhub puhur sooja õhku aga sõrmed külmetavad. Kodus on olukord vähemalt sama hull. Täitsa külm. Aga eks madalal temperatuuril on omad plussid. Lisaks sellele, et ma hästi säilin ja seega igavesti nooreks jään saab mul olema ka pimestav säravvalge naeratus. Mis viga nii hambaid pesta kui ainus asi mis sul teha tuleb on hamba harja käes hoida. Kätt eriti liigutama ei pea - külmavärinad teevad oma töö. Nagu elektrihambaharjaga peseks... Aint jääkuubikutega on paha suud loputada.
Aga aitab hügieeni teemadest. Kell on nii palju küll, et tuleb jälle vapralt tööle asuda. Kodumaa nimel.

Teisipäev, september 16, 2008

Selles, et ma nii harva kirjutan, võite süüdistada mu vennaraasu, kes mull külas käis ja minu arvutisse CIV-i organiseeris. Mis te arvate, et mul jääb nüüd veel mõni vaba hetk? Naiivitarid. Ööd ja päevad läbi ma muudkui vallutan riike ja laamendan mööda ilma ringi.

Aga jah enne kui civ vallutas minu maailma sai ikka igasügisese maa ja taeva vahel kõlkumise ära tehtud. Õunu korjatud loomulikult. Isegi seekord ei kukkunud puu otsast alla. Ükskord see mul peaaegu õnnestus, aga ma olen ju osav..

Neljapäev, september 11, 2008

Päike paistab... Kujutate seda ette.
Kohe lähen ja päevitan end pruuniks.

Kolmapäev, september 10, 2008

Hüpoteetiline küsimus

Kallid blogilugejad. Olge nii head ja pange end korraks järgnevasse hüpoteetilisse olukorda. Kujutage ette, et Maailmapaandaja on teid lahkelt oma sünnipäevale kutsunud ja te olete isegi kohale tulnud. Siis mida oh mida meeldiks teile söögilaualt eest leida?

Tegemist on puht hüpoteetilise olukorraga ja sellel pole midagi pistmist lähenevate suurte pidustustega. Teie vastuseid kasutatakse teaduslikus uurimistöös.

Esmaspäev, september 08, 2008

Moosi moosi moosi ja veel kord moosi

Minus on tärganud koduperenaise hing. Terve nädalavahetuse veetsin ma kuumava pliidi ääres ja valmistasin erinevat sorti hoidiseid (õunadžemmi, õuna-kreegi marmelaadi, õuna-apelsini moosi). Tõsi, hoidisteraamatu järgi oleks pidanud marmelaad kulbilt pankadena kukkuma ja džemm külmale taldrikule tilgutades aeglaselt laiali valguma, aga seda ta millegipärast teha ei tahtnud. Keediste valmistamise lehekülje oli keegi minu iidsest hoidiseraamatust hoopistükis välja rebinud, nii et ma ei teagi mis nippe see keedis tegema oleks pidanud. Külmale taldrikule tilgutades tiritamme viskama? Nii et kokku tuli välja üks suur moos. Eile kleepisin purkidele ilusad sildid peale ja noh, petab ära küll.

Tulge mulle külla ja ma teen teile ekskurssija oma sahvrisse kus kaunid moosipurgid reas.

Eile küpsetasin jällegi Tosca õunakooki. Kui jätta arvestamata et nurgast pisut kõrbema läks, siis tuli imemaitsev. Tulge mulle külla, ma teen teile ka :D

UFO-d vallutavad maad

UFO-d vallutavad maad. Nad on sulandunud inimkonda, muundades end Taneliteks. Ja nad on osavad. Aga minu treenitud silma ära ei peta. Olge te hoiatatud.

Hommikul vaatasin korraks etv-d ja seal rääkis keegi Tanel, kes nägi välja täpselt nagu meie Tanel (sama sonks, sama habe, samad prillid ja vähemalt sama pikk). Midagi võõrast temas oli, hääl oli minu arust veidi vale, aga samas, millal ma viimati meie tanelit nägin... Ta võib ju pisut muutuda ka selle aja jooksul...

Reede, september 05, 2008

nurin ilma teemadel

Hrnh
Mis niisutussüssteem see olgu? Iga päev sajab natuke, nii et pesu ei kuiva nööril iial ära vaid kasvab hoopis samblasse... Tuleks üks korralik vim, peseks vähemalt mu auto puhtaks...

Neljapäev, september 04, 2008

Avaldus

Palun võimaldada mulle nädalas kolm tundi vaba aega.

Põhjendus: Ma ei jõua muidu blogi kirjutada.

Allkiri: xxx

Esmaspäev, september 01, 2008

Superstaar

Minu muusikaline karjäär on arenenud peadpööritava kiirusega. Alles see oli kui ma kitarril arglikult esimesi duure tõmbasin ja juba linnukestega naabreid hulluks ajasin. Nüüd aga olen valmis artist valmis ja hullutan rahvamasse. Möödunud nädalavahetusel andsin oma esimese kontserti. Ja seda mitte kitarril. Ei, ma olen palju mitmekesisem. Esinesin löökpillidel.
Jah-jah, tean, olen äraütlemata andeksas. Autogramme jagan esmaspäeviti ja kolmapäeviti enne lõunat.

Aga jah, sai käidud ühe naabrilapsukese ristimisel. Oi see oli põnev. Ma pole kunagi ühelgi õigeusu talitlusel viibinud ja oh seda trianglit mis seal tehti. Võieti ja õlitati kõiki tähtsamaid kehaosi (ma nüüd tean, mis on kõikse tähtsamad kehaosad) ja lõigati ristitatavatele uued soengud ja jalutati kolm korda ümber altari ja tehti muud nalja. Põnev oli.

Ülejäänud nädalavahetuse sõin ploome. Või siis seedisin.

Tere kool!!!

Hmm, tundub, et mind pole veel koolist välja visatud. Järelikult on täna minu jaoks tähtis päev. Lähen nikerdan selle puhul väikese tordikese või midagi sellist.

Kingitused ja õnnesoovid algava kooliaasta puhul võite saata endisel aadressil.

Kuna meie tagasihoidlikust perest on 50% õpilased ja 50% õpetajad, siis kavatsen 1. septembrit tähistada suurejooneliselt. Just lõpetasin "Tere kool!" tordi meisterdamise. Pooled tubadest olen ka ära koristanud ja varsti lähen lükkan liha ja kardulad ahju. Las pidusöök alata!

P.S Nii kiire on, et ei jõua õieti blogidagi. Suudate seda uskuda. Mina poleks varem suutnud.