Või ongi elu põhjendamatult ilus?

Ahh, ma surfan praegu mingil elurõõmu hiidlainel. Lihtsalt uskumatu, millised õnnehood mind aegajalt tabavad. Ei saa ju normaalne olla see?
Täna öösel üle sõpruse silla kodu poole jalutades ei tekkinud kuidagi tahtmist koju jõuda. See sild oleks võinud venida umbes 5 korda pikemaks. See oleks mulle meeldinud. Öö ja tähed ja udu ja peegeldused veepinnal ja linna punakas kuma ja ahh....silmades on tango tango tango!

Mind hakkas huvitama selline asi, et kas tegu on mingi anomaalse ja ajutise õnnemullikesega, kuhu ma kogemata olen sisse sattunud või ongi elu põhjendamatult ilus????

Ah, olgu mull kui tahab, praegu aga käin ringi õnnis nägu peas, tantsin ja laulan tänavail ja oma saatust ootama jään naerulsui...

Kuid silmades on tango, tango, tango
See imeline viis mu ainus mõte on
Kuid kõrvades on tango, tango, tango
See kõikevõitev viis mu ainus mõte on...

P.S Öine Eedeni parkla on nagu kõlakoda!
P.P.S Kui üldse mõtteid on
P.P.P.S Ära lõhu minu seebimulli eks