Ja enne kõike soovime ikka tervist...

Järgmisel korral kui tulevad presidendivalimised, siis kandideerin ise. Nüüd olen piisavalt vana, et kandideerida ja ausalt, see on olnud ainus takistus, miks ma seda varem juba pole teinud. Minu äärmises intelligentsuses, piiritus tarkuses ja erudeerituse ülimas astmes ei kahtle ilmselt keegi.*

Aga jah. Kuuskümmend kukkus siis ära. Ja oli pidu ja puha. Tulemused:

• Ja nii palu lilli ja nii palju kingitusi ja nii palju kallistusi. Oi mulle meeldivad sünnipäevad.
• Ja Triin pidas kõnet...meeliliigutav. Nii ilus, pisara võttis kohe silmanurka!
• Võileivatort oli peaaegu et söödav. Minu esimene! Küpsisetort samuti. Minu miljonesimene.
• Naabrimees käis ukse taga, aga talle kavatsen ma pühendada eraldi sissekande ja puha!
• Surematu Romaan sai esitletud ja seda täpselt nii nagu raamatuesitluse etikett ette näeb (No mina seisin klaveri kõrval šampanjaklaas käes ja naeratasin kohtlaselt. Külalised/kriitikud naeratasid ka. Mina rääkisin lühidalt oma romaanist, sel ajal kui külalised ümber laua kõndisid ja tikuvõileibu mugisid. No siis naeratasin mina veel veidike ning külalised küsisid küsimusi, teemadel, millest ma olin eelnevalt just rääkinud, kuid mida nad polnud kuulnud kuna olid tikuvõileibadega ametis. Seejärel signeerisin teoseid ja jagasin neid oma truudele ja andunud fännidele (õigemini oma ainsamale truimale fännile Maarišile).
• Näitasin kõigile oma tondipildiga juhiluba.
• Wincent von Worstivaras jäi ilmselt purju kui vana suslik. Nii palju alkoholi valati põrandaprakku (ja mina ausalt ajasin ainult 1 klaasi ümber).
• Minu juurde kolisid elama kaks uut elukat:
  Tirilumps - selline imearmas pugejalik põrsas (praegu põõnutab oma uues roosas pesas...talle näikse seal meeldivat)
  Taaniel - noor, elukogenematu draakon (praegu vaatab mind mureliku näoga. huvtav, mida ta oma pisikeses vatti täis peakeses mõelda võib...)

• Mul on nüüd jälle baarikapp (a iial varem pole selles nii palju ohtrate oodega jooke olnud).
• Uskumatu. Minu äsjaavatud padjaklubi ja miljon patja ei tekitanud kellelgi läbitungimatut soovi padjasõda alustada... minul küll tekitas... siin toas on nii raske olla....kõik need padjad...aaah...tahaks visata... padi...kohe...viskan...appi... ap.

Vot selline tagasioidlik pidu oli.

P.S Just tuli radiost ilmselt minu üle aegade kõige armastatuim lugu - Lambada - ooo, milline nostalgia....mälestused nooruspõlvest...mmmm....aaah, minu nostalgialugu nr 1!

*poliitiline sissekanne nr üks. Kuidas mul välja tuleb siis? Kahtleb keegi veel minu võimekuses poliitilistel teemadel kaasa rääkida? Olen juba popp?