Veider dialoog

Täna tuli poes, üks võhivõõras naine minu juurde, vaatas mu täiskuhjatud kärusse ja hakkas valju häälega naerma.
Arenes järgmine dialoog:
- Tuleb pidu?
- Jah. (vastasin kõhklevalt ja mõtlesin, et kas ma peaks teda tundma)
- Mis puhul?
- Sünnipäev.
- Kelle?
- Minu (pole sinu asi)
- Palju õnne (naine kallistas mind, nagu oleks ma talle miski hea sõber või vähemalt tütar) Kui vanaks saad?
- 24
- Nii vana! Mul vanemad lapsed sama vanad.
- Nojah. (mis ta nüüd nii vana, mõtlesin)
- Ma loen sulle ühe luuletuse sünnipäeva puhul (järgnes luuletus elu suurte ja pisiasjade väärtustamisest)
- Väga kena (mis ma oskasin vastata?)
- Kas sa kohvi jood?
- Ei.
- Üldse mitte?
- Ei.
- Piima?
- Ei
- Jogurtit sööd?
- Söön.
- Kohupiima?
- Mhmh.
- Ma olen põdenud nii anoreksiat kui buliimiat. Nägemist.

Ja mina jäin hämmeldunult oma käru kõrvale seisma. Mis see nüüd veel oli?