Kes oli see tark inimene, kes pani minu pähe mõtte, et üks õige Surematu Romaan on illustreeritud? Ah? Ah? Ah? Terve tänase õhtu olen markeriga jooni vendanud (teate, sellest (st markeriaurudest) võib saada kaifi täitsa. Homme, kui pea on taas selge, eks siis näeb, mis ma tegelikult valmis kritseldasin... Praegu on küll kuidagi kerge ja tore tunne). Seda polnud minu päevaplaanis üldse ette nähtud.Aga Surematu Romaan on nüüd ametlikult valmis. Punkt. Hüüumärk! Või mõni teine kirjavahemärk, mis lõplikult lõpetab selle. Enam ma ei piilu, et kus midagi valesti on. Ei kirjuta rohkem kirjavigu juurde. Ei aja asju veel segasemaks. Hoopis viin omme ladumisele ja siis trükki!
Laupäeval on esitlus ja siis lugege kui teil oma ajaga midagi targemat peale hakata pole. No tõesti!
(a praegu markeriaurusena mulle 1 pilt 3-st lausa meeldib - minu enesekriitilise kunstisuhtumise juures päris hea saavutus)
Tead mul tuli meelde, et surematutes romaanides on tavaliselt üks pilt. See on foto autorist esikaanel või tagakaanel.
VastaKustutamul on viis pilti :D
VastaKustuta(kohe kui leian liimipulga)