reede, september 08, 2006

Mõista mõista mis see on - silmaga ei näe, kõrvaga ei kuule ja nina muretseb endale nohu, et mitte tunda!

Täna võisid valitud silmad näha kuidas valgete tenkadega Pille väikese ämbri ja labidakesega mudamägedel turnis. Vähesed ehk nägid kuidas ta kaks ämbritäit haisvat komposti keemaihoonesse smugeldas. Mõni tähelepanelikum kuulis kuidas Pilleke gaasianalüsaatori peale urises (või oli see vastupidi). Mudakoogikeste ahju panek jäi ilmselt samuti enamustel märkamata. Kuid üks on kindel - ükski inimene, kes lähipäevil keemiahoone kanti satub ei saa jätta TUNDMATA seda mudakoogi küpsemise hurmavat hõngu.

(Ahju uksele jätsin sildi: herr Habichtile! Armastusega Pille)

Nagu aru saite, läksid minu kauaoodatud katsed lõpuks ometi töösse!

P.S mäletate, ma 2 a tagasi kasvatasin tomateid mudas... Täna reoveepuhasti kompostiauna otsas nägin päris korralikku tomatikasvandust :D

P.S Ma tahaks näha kedagi, kes julgeb viriseda illustreeriva materjali kvaliteedi üle....

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

virr-virr-virr

maailmaparandaja ütles ...

oi Pootsman, sind tahaks näha küll :D

lumeuss ütles ...

Pioneeride hüüdlause:"alati valmis virisema!"
:P