Jah, te nägite õigesti. Nad viisid mu laua ära. Häbematud! Kuidas nad julgesid?
No olgu olgu, kui hakata tähekesi närima, siis polnud ta tõesti minu laud. Aga ma oidsin ja armastasin teda nagu oma lauda. Koos kõikide tema vigade, veidruste ja logiseva jalaga. Ja niimoodi laud minu käest ära võtta! Nagu kisuks lapse ema käte vahelt!
P.S kas märkasite, isegi ilma lauata näeb minu urgas juba suht soliidne välja :D Kui ma peaks kusagilt veel pappi leidma, siis tuleb sinna diivani kohale ka maal rändlendkalade igasügisesest migaratsioonist!
Ega ometi su toanaaber lauda endale ei lohistanud? Tootsil viisid ükskord kapsaraua ära!
VastaKustutaMa nägin oma toanaabrit eile.
VastaKustutaJa ei tema ei viinud lauda minema. laud poleks nimelt tema uruuksest sisse mahtunud :D
Nägiid? Hakkab sind juba usaldama?
VastaKustutaMitte eriti siiski. Tal ilmselt pole sellist päikselist usaldavat lomust nagu mul (a üks kahest peab ka selline olema). A tõesti nägin teda. hästi armas oli, aga nagu öeldud häbelik. piilus mitu korda nurga tagant, et ega ma ometi pole ära läinud, panin talle siis jupikese leiba (küpsist pole enam - rasked ajad on alanud) ja ei kiusanud teda rohkem. Usun, et meist saavad head sõbrad veel.
VastaKustuta