PIIKS!

"Piiks," kostub tasane hääl minu toas.
Kuulatan, üritan selgusele jõuda, mis see oli. Kuna ei märka midagi erilist asun taas internetiavarusi avastama
"Piiiiiks,"
Jälle!
"Piiiks!"
"Wincent, oled see sina?"
Kuulatan. Vaikus. Wincentist pole ammu midagi kuulda olnud. Ei tea kas surnud.
"Piiks!"
"Wincenti vaim?" küsin ärevalt.
Kuulatan. Ei midagi...
"Piiks, piiks, piiks..." Ja nii pool päeva.

Lõpuks ma siiski taipasin, mis see piiksub siin. Hiir loomulikult. Aga mitte Wincent ega ükski tema kaaskondne vaid minu oma arvuti hiir. Hakkab vist ellu ärkama. Ei tea kas peaks talle õhtuks võikese juustutükikese jätma?

A nii see kipub minema jah. Minu läheduses arvutid saavad endale isiksuse ja hakkavad seda koheselt välja näitama. Ilmselt on asi nii kaugele jõudnud, et peatselt ärkavad nad ellu.

Aga igasuguse joonistamise peaks ma ikkagi maha jätma. See teeb mind endiselt tigedaks. Eriti see viimane pilt, mis kuidagi välja tulla ei teaha :( No pingutan mis ma pingutan, ikka ei saa ma papile seda, mis mul peas on. Nii ei saa ju eks. Ja see teeb tigedaks ja kurjaks. Urrrrrrrrr