Mmmmm. Tänane pidu oli nagu ennevanasti (teate ju küll - kuupäev ei vahetu kui maganud pole). Laulsime hommikuni!!! Ja te peaks juba teadma, et ma armastan hommikuni laulmisi. Mis siis, et järgmisel päeval häält pole ja niikuinii peast sooda olen. Aga me laulsime! Ja veel milliseid laule! Või õigemini milliste viisidega. Öölaps võeti esitusele - ja täiestu uues kuues. Ennekuulmatus ja ilmselt kordumatus. Aga unustamatus. Ja onu oskari lugu meneutas kahtlaselt õllepruulijat. Taevaväravatel koputati (loomulikult). Ja tango. Lisaks uuele viisile sai mõni laul ka uued sõnad. Ja keset metsa oli elu. Ja oh... igatahes kui me Viviga bussis tartu poole loksusime, siis vallutasime tagumise pingi ning lõõritasime kuni linnani välja. Alguses mängis bussis raadio ka, aga see pandi kinni. Me laulsime ta üle. Ja kui meid oleks bussist välja vistaud, siis me oleks ainult laulnud nende üle...
Ja sauna sai. Teate küll kuidas minusugune väheste pesemisvõimalustega uberiku üürnik hindan võimalust saunas käia!
Ja süüa sai. Mmmmm. Kana!
Eksamiks õppimine nihkus igatahes taas ühe päeva võrra tulevikku.
Ja nüüd lähen laborisse. :D Magan kunagi hiljem. Ma mõtlesin, et näiteks siis kui pensionile lähen.
Väga vahva!
VastaKustutaNüüd pole enam mitu nädalat vaja süüa:D ja pesta:D
Sest niipalju sai süüa ja juua ja pesta;)
Aga laulma peab!!!
See on eestlaste parim relv, kui taas kord sõtta vaja minna!!!!
Siis ikke kandlega:D