Viimasel ajal tunnen ma end kohutava luuserina. Teistel minusugustel on juba kodud, autod, töökohad, firmasuvepäevad, palgad jne.Mis on minul? No mul on tuul kahe kõrva vahel. Ja mul on hingemattev summa õppelaenu. Ma elan üüriurkas. Raha saab otsa, oota ma vaatan, üks, kaks, kolm - nüüd!
Ja viimasel ajal on jälle mingi koletu rahutus kallal. Nagu mind polekski kuhugile vaja. Endal hakkab ka hale.
Ja siis ei suuda ma oma tavalisel kombel oma kauneimat külge peeglile keerata ja mulle ei meeldi see sasipea kes mulle vastu vaatab.
Ma-sen-dav.
A ma lodoan, et see läheb peatselt üle.
Paar terapeudilist kallistust, veidike soojust ja hellust (ma võin ahju kütta) ja vana hea elurõõmus luuser (aga rahul sellega) on tagasi!
Kandsin sulle raamatu raha üle
VastaKustutaLemps
Millegipärast arvan ma, et töölkäivad inimesed enamasti unistavad sellisest kohustustevabast elust nagu sul praegu on.
VastaKustutaJUST! Täna ma just mõtlesin selle peale, et ega see töölkäimine pole ikka mitte üks teps meelakkumine.. Ja ei saa mina aru nendest tänapäevanoortest, kes koolipingist kohe tööle ruttavad- rahu, aega on selle kiire asjaga! Usu mind, tööl jõuad Sa ikka veel väga kaua käia (arvuta välja pensionini jäänud aastad;) ) ja nii lihtsalt sealt enam tagasiteed pole...
VastaKustuta