Aga kujutage ette. Mul tuli üks õhtu inspiratsioon kallale. No üritasin mina vaikselt magama minna, nagu laiskadele elukatele kohane, aga und ei tulnud (süüdistan seda pisikest kolmetunnist lõunauinakut. Ma nimelt olen otsustanud oma une võrdselt päeva peale ära jagada - aja kokkuhoiu eesmärgil. Magan õhtul kolm tundi, hommikul kolm tundi, päeval kolm tundi ning öösel neli tundi. No need õhtuse ommikuse ja öise une magan ma järjest) No und kohe mitte kuidagi ei tulnud. Igasugused uvitavad mõtted keerlesid mul peas. Ja siis järsku täiesti ootamatult ei tea kust ilmus välja mu muusa, puhus kuldset pasunat ja lajatas mulle inspiratsiooniga vastu lagipead. No ma ootasin kolm päeva, et ehk läheb üle, aga ei läinud. Muhk jäi. No nüüd ei pidanud enam vastu ja panin visiooni paberile. Varsti panen papile. Ja siis seinale (või kapi taha, kui ebaõnnestub - tõenäosus viimaseks on suur, nagu ikka suurte visioonidega... ma ei saa neid iial peast paberile, veel vähem papile, seinast rääkimata)
Pilt siit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar