Väsinud. Nädalavahetus, mis algas ööorjenteerumisega ja lõppeb tõenäoliselt sellega, et kukun laibastunult voodisse (kui mul õnnestub end nii kaugele vedada), on olnud sisutihe kuid oi oi kui väsitav. Olen täiesti kurnatud, ei jaksa silmigi pilgutada.
Ööööööorjenteerumine oli loomulikult nagu ikka ülimalt tore. Ma olen selle fänn.
Rattaretke vabatahtlike koolitus oli ka lahe, aga minu tagumine pool, ei taha hoolimata sisseehitatud polsterdusest vist tükk aega midagi sadulakujulist näha ka. Ööbisime muide ühes äärmiselt põnevas ja müsteerilises majas. Ma poleks uskunud et selliste salakäikude ja koobastike süsteemi üldse päriselus olemas ongi. A näe oli küll.
Ja laboris käisin purukooki küpsetamas - jäi natuke tooreks, aga no tõesti ei viitsinud seal eriti kaua passida. Ning nüüd olengi kodus ja peaks koristama, aga ei jaksa. Mitte kuidagi ei jaksa. Isegi klaveril ei jaksa eriti toksida. Pooled tähed jäävad vahele, kuna sõrmed on nii nõrgad.
Tahaks magada...hmm, see voodi siin tundub kuidagi ahvatlev...Magada... võibolla undki näha... Tänased tööd viskaks homse varna... Huvitav kui suur on tõenäosus, et ma tõusengi homme varakult üles, et enne tööd veel veidi koristada? khmm... Minivinisinimaalne.
Olen täpselt sama väsinud kui see kurnatud mesilane Brian Pike pildil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar