Aga kui korteriomanik lihtsalt on jobu, siis ei aita isegi pirukad.
grrrrrrrr
grrrrrr
grrrrr
Ma pole nii vihane ja nördinud olnud ei tea mis ajast alates.
Arvake ära, mille krdi pärast ma siin tartus istusin ja igavusest lakke sülitasin, mitte koju ei läinud, nagu mulle oleks meeldinud? Ikka selle pärast, et oodata oma ##&¤! korteri omanikku, et see täna tuleks ja üüriraha kokku korjaks. Nüüd võite kolm korda arvata, kas ta tuli ja kas ma passisin kogu selle aja siin Tartus ilma asjata või mitte. Ja kas ma olen kuri või mitte.
Grrrrrrr
Grrrrr
Hähh, minu poolest võiks tal see raha saamata ka jääda. Ausõna, mina ei hooli sellest maksmisest nii väga ka. Kui ta õigel ajal ei tule, siis otsigu isa aeg, millal ma juhtun kohal olema. Tema pärast ei hakka ma siin enam passima.
Aga teate, mis on kõige hullem, ma ei saa kuidagi omanikule oma nõrdimust väljendada. Ma ei oska. Aga ma nii tahaks talle halvasti öelda kui ta välja ilmub. Ma võin kihla vedada, et kui ta lõpuks kunagi tuleb, siis suhtub ta minusse nagu elaks ma siin tema armust ja mina ainult naeratan totakalt, selle asemel et talle välja öelda, mida ma temast tegelikult arvan.
Aaaarghhhhh
Nii ei tohi. Minu päev oli peaaegu ilusaks muutunud ja nüüd...:(
niuniuniu vastikvastikvastik
Ongi hea, et ma siit ära kolin. Siis ei pea vähemalt selle jobu omanikuga enam tegelema...

Igatahes kui te mind otsima tulete, siis minu uus aadress ongi selle masenduseoru mustava mülka kõige sügavamas põhjas.
Aitäh!