Minu naaber ei jäta ühtegi püha vahele. Reede hommikul enne kukke ja koitu juba (mil mina üritasin salamisi minema hiilida) oli ta minu ukse taga. Soovis ilusaid pühasid ja pakkus keedetud mune. Ta oli kogu majarahva jaoks munadepühade üllatuse teinud. Iseenesest ju armas.
Reedel toimus suuremat sorti pidu ja bakhanaal. Lauad olid toidust lookas, rahvast lõbustasid tuntud telenäod ja isegi tantsida sai. See et ma tantsida ei oska ei täehenda, et mulle tantsida ei meeldiks. Ma lihtsalt olin kaval, panin jalga pika ninaga kingad, et kui ma ei jõua jalgu piisavalt kiiresti eest ära liigutada, siis vähemalt ei lömastu minu varbad. Aga kontsakingad pole ikka minu teema. Armastan tenkasid. Ja tegelikult olen ma kindel, et minu erkrohelised ketsid oleks imeliselt minu pika punase kleidiga sobinud :D
Laupäeval sai aga Lumeussikesega koos Haapsalut avastatud. Armas väike linnake kui kedagi minu arvamus huvitab. Selline mõnus. Käisime raudteemuuseumis - ronisime mööda vedureid ringi, otsisime seda keskerakonna oma ja tutvusime ronginduse ajalooga. Ja loomulikult käisime valget daami vaatamas piiskopilinnuses. Kas te teate, et Valge daam käib jalgrattaga tööl? Me ka enne ei teadnud, kuid nüüd oleme valgustatud. Ja loomulikult jalutasime mööda rannapromenaadi ja külmusime peaaegu et surnuks. Aga lahe reisike oli. Teinekordki.
Õhtul aga sai kuni poole ööni Katani asustatud. Nad sundisid mind... Ma küll võitlesin nende vastu, aga neid oli rohkem ja nad olid tugevamad...
Ahjaa, murdjalapsuke hakkas kah käima. Ta näis siirast rõõmu tundvat oma esimestest kiiretest sammudest üle põranda.
Minu meelest on ka Haapsalu armas väike linnake.
VastaKustuta