esmaspäev, aprill 02, 2007

Eriti roheline sissekanne

Ilusa ilma puhul otsustasin loodusesse hulkuma minna. Otsisin endale väikese armsa sihtmärk-soo välja ja puha. Seoses puuduliku bussiliiklusega läksid aga minu plaanid vett vedama (kust ja kuhu nad vett vedasid, seda mulle ei öeldud, aga vedasid ämbrite kaupa nii hoogsalt, et vesi loksus üle ääre), nii et keerasin nina hoopis linna poole. Aga tee peale jäi mulle tuntud Pillemagnet - bussijaam. Valisin siis seisvate busside hulgast kõige ilusama välja ja hüppasin peale. Luunjas hüppasin jälle bussi pealt maha ja hakkasin ringiga Tartu poole tagasi jalutama. Tuul oli nii tugev, et tahtis mind vägisis minema puhuda. Vedas mul, et olin taibanud triikraua raskuseks taskusse panna. Kahju, et ma ainult tuuledraakonit kaasa ei võtnud. Või väikest tuulegeneraatoritki - selle oleks oma pleieri taha ühendanud ja oleks patareisid kokku hoidnud.

Koduteel jäi mulle risti jalgu üks järv, mida ma olin alati vaid kaugelt vaadanud. Lähemalt vaatamisel selgus, et see polnudki järv vaid jõgi hoopis. Aga parem oleks olnud kui ma poleks seda lähemalt vaatanud. Muidu looduslikult imekaunis koht oli prügimäeks muudetud. Võttis vanduma tõesti. Ja arvestage, et ma olen ainult õrnalt heleroheline, aga maailmaparandaja minus hakkas küll appi karjuma. Tekkis kohutav tahtmine muretseda endale miljon prügikotti ja hunnik töökindaid... Aga tõesti, ma ei saa aru inimestest, kes niimoodi oma prügi metsa alla viivad või siis lähevad ilusasse kohta grillima ja saastavad selle nii ära, et keegi teine seda enam kasutada ei saa. Mingi kadedus või? Ilus hetk endale hoida ja teiste jaoks kõik ära rikkuda. Nii hoolimatu oma ümbritseva suhtes ei saa ju ometi olla. Või noh, nagu näikse - saab ikka küll.


Igatahes rikkus see vaatepilt poole minu matkast ära.



Homme tahaks ikkagi oma armsasse hoolikalt välja valitud sookesse minna. Aga kuna ilm.ee lubab homseks lõrtsi ja vihma ja konnasadusid, siis ilmselt tuleb võtta kasutusele plaan B. Värisege tolmurullid - mul on plaanis kevadpuhastus!



Veel rohelistel teemadel. Lõpuks ometi hakatakse tegema konnatunneleid, mis on läbi minu keskKONNAtehnoloogilise karjääri ikka mu hingel seisnud kui kõrkjatutt keset järvejääd.

Pildil on kujutet pimedas tunnelis olevat konna, kes lõpuks ometi näeb selle lõpus valugust (näete, peegeldub ninalt tagasi ja puha).

4 kommentaari:

Unistaja ütles ...

Kusjuures nädalavahetusel nägin Viljandi kandis nii laupäeval kui ka pühapäeval teeservades prügi koristavaid inimesi. Hea meelega oleks nendega ühinenud.

maailmaparandaja ütles ...

kusjuures nii veider kui see ka ei tundu, olen ma alati tahtnud nendes teed puhtaks kampaaniates osaleda, sest see on ikkagi ju kole, mis toimub, aga näe...

assa ütles ...

just sama lugu siin. Åleeilse jalutuskæigu ajal pidin ennast veel rohkem seaks(kui see vøimalik on;) vihastama. Køik tee ææred ja jærve åmbrus mingit sodi tæis. On ahvid. Aga noh,mis ma siin targutan, koristamiseni ma ise ka ei jøudnud, kuigi riisumise, koristamise ja pøletamise isu on kåll suur. Hakkaks vøi haiglas tuld tegema.

Unistaja ütles ...

Assa, sa tee nii nagu Nuki tegi Nukitasemehe filmis :P