Reklaamidest

Täna linnas lõunapausi tehes kõndisin ringi nagu ikka - pleier peas (ma töötan patarei toitel, kui juhe kõrva ei lähe, siis pikemaid vahemaid läbida ei saa). Ja siis järsku tekkis selline Coca-cola-reklaami-efekt (no ikka selle, kus kogukas ehitaja saab ootamatu lillekimbu õnnelikuks omanikuks). Loomulikult ei visanud keegi mulle lillkimpu (kaugel sellest). Lihtsalt muusika sobis järsku kõige ümbritsevaga imehästi kokku. Selline mõnus kergelt kõhe tunne tekkis. Tegelikult läks isegi hästi, mõelge, kui Coca-cola-reklaami-efekti asemel oleks tekkinud nt Sprite-reklaami-efekt!!!