Hakuna Matata...

Maalilaager on käes.
Hakuna matata,
värve täis see päev.
Ei mingeid muresid,
juhhei paradiis,
me probleemita
filosoofia
hakuna matata!

Nojah, nüüdseks on see tants ja trall siis läbi. Ehk 11. maalilaager on läbi ja ainus mis seda veel meenutab on loendamatu arv märke kihulaste lõunasöögist.
Aga nüüd lähemalt (mitte kihulastest, vaid laagrist endast).
Laager toimus looduskaunis kohas Peipsi lähistel (Kauksis täpsemalt). Laagris oli kõike mida vaja - nostalgiat (näidati kokkuvõtvat filmi eelmiste maalilaagrite kohta), sporti (hommikuvõimlemine ja jooks ümer järve), puhkust (käisin esimest korda elus Peipsi järves ujumas), lõõgastumist (käisin esimest korda elus suitsusaunas), liikumist (käisime Rüütli rabas matkamas - te ju teate, kuidas ma armastan rabasid), telgiromantikat (selgus taas tõsiasi, et meie telki mahub heal juhul 1 inimene magama (kui ta kõhu sisse tõmbab) seega kolisime oopis katuse alla), laadamelu (käisime kalalaadal, kus oli kõike muud va kala), süüa (olgu muu mis on, aga süüa saab maalilaagris alati korralikult), nalja (ikka saab), imesid (jah, üks mees kõndis (õigemini jooksis) üle tiigi no ja eks sai natuke kunsti ka tehtud...

Laagrist tagasi tulles käisin vaatamas, et kuidas see Karl ka kasvab. Kasvab teine nagu noor kuusk!