neljapäev, juuli 06, 2006

Seitsme maa ja mere taga...

Kunagi öeldi mulle, et olen kadestusväärne inimene - ma mõtlevat välja endale sobiva muinasjutu ja siis elavatki seda*. Millise tallinnakilupäevapühaku nimel ma ometi endale nii igava muinasjutu välja mõelnud olen? Tunnen end just nagu Rapuntsel, kes on lossitorni lukusatatud ja on veetnud seal juba terve igaviku ning silmapiirilt ei paista ühtegi päästvat printsi tulemas**.
Hmm, peaks lisama oma muinasjuttu sellise koha, kus tuleb haldjast ristiema ja muudab selle nagi siin müüjaks, kes sel ajal kui mina merevees ligunen ja mõne printsiga kusagil jäätist limpsin minu eest soomlastele pellava-kraami pähe määriks***.


*Nojah, kõik asjad kipuvad varem või hiljem minema kuidagi nii nagu ma unistanud olen. Mitte et ma nuriseks selle üle, aga lihtsalt veidi kõhedaks teeb vahel.

** Saate aru, mul on siin poes lihtsalt IGAV! Ma vajan midagi mida oodata, midagi toredat lõbusat ja head. Praegu näen küll vaid igavat ja lõputut kõrbe, kus düünideks on padjad ja tasndikeks tekid...nii kaugele kui silmapiir ulatub...Tahan oaasi!

*** Ainult palk tuleks ikka minu pangakontole, mitte sellele nagile.

5 kommentaari:

Unistaja ütles ...

Oledki kadestamisväärne. Minu unistused küll täide minna ei taha. Ma ei ütle, et kõik oleks halvasti, aga kõik pole ka hästi... Samas ükspäev ma mõtlesin, et siis kui mõni unistus täide läheks, tuleks endale ju kohe uus muretseda, sest ilma elada oleks minu meelest natuke kõle.

maailmaparandaja ütles ...

õnneks ma unistuste puuduse all ei kannata. See päev, mil ma ärkan üles ja mul pole enam ühtegi unistust taskus, siis ma olen ilmselt surnud (või mul pole taskuid, aga sel juhul on unistused näiteks padja all peidus)

Anonüümne ütles ...

Kas asi pole mitte selles, et sa oleksid endale igava muinasjutu välja mõelnud, vaid hoopis selles, et sa pole igavat reaalsust ilusaks muinasjutuks mõelnud?

maailmaparandaja ütles ...

Ah tead tegelikult on asi selles, et inimestele on muinasjuttudest vale mulje jäänud. Tegelikult need ongi igavad, aga seda lihtsalt ei rõhutata. Mis te arvate kui põnev on elu printsessidel, kes pikemaid perioode lossitornis kinni istuvad või kas printside rännak seitsme maa ja mere taha ei muutu lõpuks väsitavaks ja tüütuks? Sellised imelised ja toredad asjad, mida muinasjuttudes rõhutama kiputakse juhtuvad ju tegelikult väga harva.

Anonüümne ütles ...

irw