Lumememmede migratsioonist ja kliima soojenemisest

"Kevad on käes," hõiskab reibas hääl raadiost.
"Lumi sulab," teatab teine televiisorist.
"Vesi ojakeses vaikselt vuliseb," laulab jäääääääär (nime poolest talvine eks) makist.
"Päike paistab nii soojalt," kirjutab keegi blogis.
kevad KEVAD KeVaD
kevad KEvaD
Kevad
kevad kevad

Aga kas keegi mõtleb ka minu vaese härra Lume peale, kes päikesepaistelisel hoovil sulab nagu tinasõdur kaminas?
Mul on tast nii kahju. Iga natukese aja tagant pean õue lippama, et talle maha kukkunud nööbisilm tagasi panna, paitada tema sulapisaratest niisket põske ja öelda, et peatselt jõuab ta palju ilusamasse kohta, kus on külm nagu põhjanabal ja kus on palju ilusaid lumememmesid, kellega mõnusalt juttu vesta ja jääpurikaid limpsida. Kaua pole tal enam kannatada. Ja tema ainult naeratab mulle oma nukrat lumetaadinaeratust ja vaatab mind oma kurbade nööbisilmadega...
Varsti....varsti...
Või lendab ta hoopis koos teiste lumetaatide/memmedega suures parves suveks põhja, et järgmisel aastal taas naasta oma vanasse pesapaika?


P.S Lumememm-linnu lennuprofiil sarnaneb väga punapääsukese omaga, aint üks tuleb, teine läheb kevade saabudes.