epohhivahetus....

Vaksali punkris on alanud taas uvitavad ajad.
Meil on uus elanik. Eks näis, kuidas ta meie külmas hullumajas vastu peab. loodan, et ästi.

Muidu on kõik endine. keegi pole vahepeal minu tuba ära koristanud (jah, ma võibolla tõesti olen naiivitarist optimist, aga millegipärast ma ei väsi lootmast).

Ja süüa pole endiselt. Ma pole nii ammu söönud, et peaaegu ei mäletagi, mis asi see toit on. Läheks ostaks, aga käibelolevat maksevahendit pole ma veel pikemat aega näinud ja kardan, et ei tunneks seda ära isegi kui see mulle tänaval vastu jalutaks...