Kui mina väike tüdrik olin (sellised ajad olid ka, aga need olid väga ammu, vähe on neid, kes selliseid iidseid aegu mäletavad), siis armastasin ma mängida, et jääpurikad (kui mul õnnestus mõni kätte saada kusagilt) on võlukepid.
Kui ma saaks kätte selle, mis minu akna taga ripub ja nii imeliselt päikese käes särab, siis oleks ma üle linna võlur!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar