Täna üritasin harakat joonistada. See peaks olema ju hea lihtne lind. No esimene harakas tuli varblase nägu. Kustutasin ära. Joonisasin uuesti - ohooo, harakas tuli tuvi nägu. Kustutasin, joonistasin uuesti -> tulemuseks kajakanäoline harakas. Neljandal katsel saavutatud varesenäolist harakat ma enam ära ei kustutanud, see tundus piisavalt sarnane võrreldes järgmise võimaliku variandiga (minu silme ette kerkisid juba harak-kalkun, mustpea põõsaharakas ja pikajalgne tooneharakas...)
Töövihikukoostajad on ka naljakad. Kirjutavad mulle, et joonista siis ilus värviline pilt musträstast (kes on musta värvi) ja kuldnokast (kes on samuti musta värvi). Oi, kui armas, võibolla joonistaks oopis värvilise pildi seitsmest mustast neegrist pimedas toas. Saaks aru, kui mul oleks käsitud joonistada ilus värviline pilt mõnest kanaarilinnust või papagoist (miks mitte asendada õpetlikku pilti sellest, kuidas teha vahet musträstal ja kuldnokal ülesandega, kus õpetatakse eristama kuldnokka ja papagoid, või näiteks kägu ja siga).
Minu blogi hakkab võtma tugevat ornitoloogilist värvingut. Luban, et kui saan töövihiku valmis, kirjutan millestki muust ka kui karvastest ja sulelistest... nt suusatamisest või villastest sokkidest või valetaks midagi kokku,et oma elu põnevamana paista lasta :D
Praegusel ajal peaks vist ettevaatlik olema igasugustele lindudele valu ja haiguste soovimisega... seal aasias nad läksid sellega liiale ja nüüd ähvardavad need haiged linnud tervet inimühiskonda...
VastaKustuta