Peeglike peeglike seina peal... ah ole vait parem!

Ommikul peeglisse vaadates ehmatasin isegi ära. Äärepealt oleks südamerabanduse saanud. Kes see karvikpeletis on? Põgenesin hirmuga peegli eest. Veidike julgust kogununa, läksin ja piilusin uuesti peeglisse. Ta oli ikka seal! Kohutav sasipea! Aga miskit oli temas siiski tuttavlikku. Veidike hiljem jõudsin selgusele - see polegi mingi peeglikoll vaid hoopis mina ise!

Nagu aru võisite, saada, siis on mul täna järjekordne "bad hair day". Aga samas juhtub see minuga pea igal hommikul, nii et õigem oleks öelda, et mul on "bad hair life". Niimoodi ei saa ju elada.

Ja üldse on mul praegu peaaegu kõigest siiber (ja kuna ma olen lihtne inimene, siis antud hetkel moodustavad väikesed vastikud linnukesed 90% kõigest). Lähen õue. Ehk seal on vähem linde. Siin toas on kõik kohad neid tihedalt täis, pole õhku mida hingata, ega midagist. Appi!!! Grrr. esmaspäevad on praegu minu mittelemmikpäevade edetabelit pikalt juhtimas...