reede, jaanuar 13, 2006

Põhjendus, miks ma loobun õppimisest ja hakkan taas lustielu elama!

Keegi on kunagi öelnud minu sessiaegse juhtmõtte. Naelutage see endale seinale kõik, kes te minuga samas paadis haridusmerel purjetate:

Inimene omandab 80% õpitavast materjalist 20% õppimisega. Ülejäänud 20% omandamiseks kulub 80% õppimiseks kuluvast ajast!

Eksamist läbisaamiseks piisab enamasti 50% materjali teadmisest, seega umbes 8 % kogu õppimisest (vt sinine joon graafikul). Nõudlikumad meist ehk ei lepi E-ga, aga vaadake, juba 20% pealt algab B piir, aga et A-d saada, peaks õppima vähemalt 40%, mis on kaks korda rohkem kui B saamiseks vajalik. Poole rohkem tööd!!!



Mina pole miski maksimalist, mulle piisaks nt C-st päris hästi (antud aine puhul oleks sellega isegi õnnelik), minu imetäpne graafik näitab, et selleks peaks ma õppima vähemalt 15 % kogu õppimisest. Kui arvestada, et õppeaine, milles mul tuleb eksam ja mille nime ma pole suutnud ikka veel ära õppida annab 3 AP, mis tähendab 120 tundi õppetööd. Kuna loengute alla läks 12 * 1,5= 18 tundi, siis iseseisvalt aine omandamiseks peaks minema 120-18 = 102 tundi. Et C-d saada, siis tuli õppida 15%, mis teeb 0,15*102 = 15,3 tundi.
Arvestades, et ma hakkasin juba esmaspäeva asjalikuks, siis oli mul õppimiseks kuni tänaseni 5 päeva. ehk iga päev oleks ma pidanud õppima pisut üle 3 tunni. Ja seda olen ma ka teinud (ja kui veel lisada passiivne õppimine konspektiga padja all), siis võib järeldada, et vähemalt C peaks ma kätte saama küll.

Lõpp õppimisele!!!!

P.S äkki peaks siiski välja uurima, mis selle aine nimi on...
P.S kui keegi leidis mõne loogikavea sellest arvutusest, siis hoidke see enese teada ja ärge rikkuge minu ilusat illusiooni. See on senini töötanud...

1 kommentaar:

  1. sooviks siinkohal midagi öelda... aga ei, jätan enda teada.

    VastaKustuta